KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 04.01.2023, Tallinn Haldusasja number Menetlusosalised ja nende esindajad 3-23-2867 X kaebus Sotsiaalkindlu

) § 44 lg 1 kohaselt, kui vanemahüvitise saaja saab vanemahüvitise maksmise kalendrikuul sotsiaalmaksuga maksutatavat tulu, mis on suurem kui pool hüvitise ülempiirist, vähendatakse vanemahüvitist. Vanemahüvitise ülempiir on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksutatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus (

§ 40lg 1).

1. a-l oli pool hüvitise ülempiirist 2145,65 eurot ning hüvitise päevamäär oli 21,80 eurot. Kaebaja sai
2. a aprillis, mais, juunis ja juulis tulu enam kui vanemahüvitise kalendrikuu ülempiirist pool ehk siis enam kui sissetuleku piirmäär ühes kalendrikuus. Seega esines alus vanemahüvitise vähendamiseks

§ 44alusel.

Kaebaja hinnangul on vanemahüvitist vähendatud alla vanemahüvitise miinimummäära kalendrikuus, s.o 654 eurot ning kaebaja leiab, et see on õigusvastane lähtudes

§ 32lg-st 2.

Vastavalt

§ 32

lg-le 2 tagatakse vanemahüvitist saama õigustatud isikule sissetulek vähemalt vanemahüvitise määra ulatuses.

§ 44

lg 2 kohaselt korrutatakse vanemahüvitise vähendamiseks ühe kalendripäeva hüvitise määr nende päevade arvuga, mille eest vanemahüvitis on arvutatud. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 652 SE eelnõu juurde seletuskirjas on selgitatud

§ 44

lg-te 2 ja 3 osas järgmist: „Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse vanemahüvitise vähendamise arvutuskäik. Lõike 2 kohaselt korrutatakse vanemahüvitise vähendamiseks esmalt ühe kalendripäeva vanemahüvitise määr nende päevade arvuga, mille eest on vanemahüvitis arvutatud. Selliselt arvutatakse vanemahüvitise suurus, mis isikule on igal juhul tagatud. Lõike 3 kohaselt lahutatakse isikule kalendrikuu eest arvutatud vanemahüvitisest poolt hüvitise ülempiiri ületav tuluosa, mis on jagatud kahega. Saadud tulemus ei või olla väiksem kui lõikes 2 sätestatud vanemahüvitise määra alusel arvutatud vanemahüvitis.“ Näide selle kohta on järgmine: „Vanemahüvitise määr on 2020. aastal näiteks 500 eurot kuus, seega on ühe kalendripäeva vanemahüvitise määr 16,6 eurot (500:30=16,6) ning 15 kalendripäeva vanemahüvitis 249 eurot. Kuna 15 kalendripäeva eest arvutati isikule vähendamise tulemusena vanemahüvitise suuruseks 100 eurot, makstakse talle vanemahüvitist siiski 249 eurot, sest see on minimaalne vanemahüvitise suurus, mis talle 15 kalendripäeva eest on tagatud ja alla mille tema vanemahüvitist ei vähendata.“ Vanemahüvitis võib seega väheneda ka alla vanemahüvitise 2

§ 41lg-d 1 ja 2).

2023. a-l oli ühe kalendripäeva määr 21,80 eurot. Nimetatud kalendripäeva määr ehk miinimum summa ühe vanemahüvitise päeva kohta tagatakse tulenevalt

§ 32

lg-st 2 neile, kes ei ole vanemahüvitise arvestusperioodil töötanud aga ka neile, kelle puhul vanemahüvitise vähendamisel saadakse

§ 44

lg-te 2 ja 3 sätestatud reeglitel arvutamise tulemusel vanemahüvitise kalendripäeva määrast väiksem tulemus. Seetõttu ei nähtu esialgsel hinnangul, et vastustaja oleks

§ 32lg-t 2 ebaõigesti kohaldanud.

Küsimus võrdsest kohtlemisest kuulub lahendamisele asja sisulise läbivaatamise käigus, kuid esmapilgul ei tundu kohtule ka see kaebaja argument väga tugev, kuivõrd vanemahüvitise vähendamise regulatsioon kehtib kõigile ühtemoodi. Kaebaja ei ole väitnud, et on esitanud vastustajale taotluse vanemahüvitise maksmise peatamiseks ning ei ole esitanud ka sellekohast otsust, mistõttu on väited vanemahüvitise peatamisest asjakohatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja EÕK kohaldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kui kaebaja peab raha tagastama, omab see olulisi majanduslikke mõjusid. Kui selleks oli tarvis tõendeid, oleks kohtul tulnud neid koguda; 2) kaebaja esitas SKA-le 07.11.2023 taotluse tagastada hüvitis ositi, mida SKA pole lahendanud. Kaebaja esitas taotluse lahendamiseks kohustamisnõude. Kaebaja tõi viimati märgitud asjaolu esile ka kaebuses; 3) Tallinna Halduskohus hindas kaebuse eduperspektiivi üksnes kahe väite osas. Kui hüvitise vähendamine allapoole töötasu alamäära ja tulu arvestamine vanemahüvitise vähendamise argumentidele on kohus keskendunud kohtumääruse punktides 18 kuni 22, siis ülejäänud osas on halduskohus eduperspektiivi pidanud väheseks ühe lausega või jätnud üldse sisuliselt hindamata; 4) kaebaja kasvatab nelja kuni kaheksa aastast last. Korraga sellise summa tagasimaksmine tooks pere-eelarves kaasa olulise puudujäägi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
3. Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määruse isiku õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 ja lg 2). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab taotluse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
4. Ringkonnakohtu hinnangul esineb kaebajal EÕK vajadus. Kehtiva ettekirjutuse kohaselt lasus kaebajal kohustus tasuda 1166,69 eurot ühe kuu jooksul ettekirjutuse kättesaamisest arvates. Kaebaja toob välja, et tema peres kasvab neli kuni kaheksa aastast last. Kui pereliikmete arv on suur, on eelduslikult suur ka pereliikmete ülalpidamise igakuine väljaminek. Arvestades kaebajale makstud vanemahüvitise suurust ja kaebaja pereliikmete arvu, võib eeldada, et tegemist oleks pere-eelarve mõttes märkimisväärse ühekordse väljaminekuga ning see võib seada ohtu kaebaja ja tema pereliikmete toimepidevuse. Määrav pole ainuüksi rahasumma suurus, vaid arvesse tuleb võtta ka isikuga seotud õigushüvesid, mis 3