lg 51 p 3, kuna haldur on teinud pankrotivara tuvastamiseks tavapärasest rohkem tööd. Haldur müüs pankrotivara loodetust kõrgema hinnaga, mille tulemusena lõppeb pankrotimenetlus lõpparuandega ja võlausaldajatele saab nõuete rahuldamiseks teha väljamakseid arvestatavas määras.
lg 51 p 3 kohaldamine on põhjendatud ka seetõttu, et halduri tasu katab osaliselt ka halduri tegevusega seotud täiendavad kulud, sealhulgas bürookulud, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotivara hulka kuulunud kaasomandi osa kinnistust registriosa nr XXX, katastritunnus XXX, asub XXX. Kinnistul asuvad 1947. a ehitatud ühekordne elamu, laut, kelder ja saun. Haldur käis korduvalt XX selleks pankrotivaraga tutvumas ja tutvustamas seda potentsiaalsetele ostjatele. Halduri töö tulemusena on pankrotivarasse laekunud 10376,04 eurot, seega on halduri tasu 3271,51 eurot. Arvestuse käik: halduri tasu alammäär pankrotivara suuruselt kuni 6401 eurot on 2556 eurot, 6401 eurot ületav osa on 10376,04 – 6401 = 3975,04 eurot, halduri tasu pankrotivara 3 2-20-14263 suuruse alumist piiri ületavalt osalt on 18 % ehk 715,51 eurot, seega tasu suurus 2556 + 715,51 = 3271,51 eurot). Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-leS . (rk XXX ), mille kaudu haldur tegutseb. Kuna büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse kohaselt, siis lisandub tasule käibemaks 20 % 654,30 eurot. Seega on tasu kokku 3925,81 eurot. Kokku on pankrotivarast
Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa I järgu nõudeid ei esitatud. II järgu nõuded: T k K P - 380,67 eurot, S K AS - 128,51 eurot, Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu - 234,57 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu - 1386,02 eurot, K L - 16 985,45 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiga koormatud vara käesolevas menetluses ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur korraldas pankrotivara moodustamise, säilimise ja müügi. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud II järgu nõuded: T k K P - 380,67 eurot, S K AS - 128,51 eurot, Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu - 234,57 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu - 1386,02 eurot, K L - 16 985,45 eurot. III järgu nõudeid ei esitatud. 4 2-20-14263 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Hagisid käesolevas pankrotimenetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid käesolevas menetluses ei ole. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud R L ei ole võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Lõpparuande kinnitamise taotlus Lähtuvalt
lg-st 1 avaldati teade R L pankrotimenetluses lõpparuandega tutvumise kohta avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.10.
lg 1 alusel ja ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis järeldub, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta.
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjads ettenähtud jaotstele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Seetõttu edastab pankrotihaldur kohtule andmed II järgu võlausaldajate arvelduskontode ja nõuete rahuldamata suuruste kohta: T k K P - 380,67 eurot, jaotis järgus 1,992% arvelduskonto XXX selgitusse R L (ik XXX ) täiteasi XX 5 2-20-14263 S K AS - 128,51 eurot, jaotis järgus 0,672% arvelduskonto XXX selgitusse R L (ik XXX ) tagasinõue XX Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu - 234,57 eurot, jaotis järgus 1,227% Sotsiaalkindlustusameti arvelduskonto XXX või XXX selgitusse: R L (ik XXX ), elatisabi Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu - 1386,02 eurot, jaotis järgus 7,251% Maksu- ja Tolliameti arvelduskonto XXX või XXX selgitusse R L (ik XXX ) viitenumber XXX K L - 16 985,45 eurot, jaotis järgus 88,858% arvelduskonto XXX selgitusse R L (ik XXX ) elatis Pankrotihaldur avaldab kohtule, et Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu ning Maksu- ja Tolliameti kaudu nõuete aluseks on elatisabi nõuded ja K L nõue on elatise nõue. Pankrotihaldur palub: 1. Kinnitada R L (ik XXX ) pankrotimenetluse lõpparuanne halduri esitatud kujul ja lõpetada R L pankrotimenetlus. 2. Vabastada Ly Müürsoo (ik XXX) R L pankrotihalduri kohustustest. 3. Otsustada R L kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada R L täitma usaldusisiku kohustusi. 4. Lühendada R L kohustustest vabastamise menetlust kolme aastani. Pankrotihalduri tasu kinnitamistaotlus R L pankrotihaldur on seisukohal, et käesolevas menetluses saab kohaldada
lg 51 p 3, kuna haldur on teinud pankrotivara tuvastamiseks tavapärasest rohkem tööd. Haldur müüs pankrotivara loodetust kõrgema hinnaga, mille tulemusena lõppeb pankrotimenetlus lõpparuandega ja võlausaldajatele saab nende nõuete rahuldamiseks teha väljamakseid arvestatavas määras.
lg 51 p 3 kohaldamine on põhjendatud ka seetõttu, et halduri tasu katab osaliselt ka halduri tegevusega seotud üldised täiendavad kulud, sealhulgas bürookulud, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotivara hulka kuulunud kaasomandi osa kinnistust registriosa nr XXX, katastritunnus XXX, asub XXX. Kinnistul asuvad 1947. a ehitatud ühekordne elamu, laut, kelder ja saun. Haldur käis XX selleks, et pankrotivaraga tutvuda ja tutvustada seda potentsiaalsetele ostjatele. Halduri töö tulemusena on pankrotivarasse laekunud 10 000 eurot, seega on halduri tasu 3203,82 eurot (arvestuse käik - halduri tasu alammäär pankrotivara suuruselt kuni 6401 eurot on 2556 eurot, 6401 eurot ületav osa on 10000 – 6401 = 3599 eurot, halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt on 18% ehk 647,82 eurot, seega tasu suurus 2556 + 647,82 = 3203,82 eurot). 6 2-20-14263 Haldur palub määrata R L pankrotihalduri Ly Müürsoo tasuks kogu pankrotimenetluse aja eest 3203,82 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu 640,76 eurot, kokku 3844,58 eurot ja mõista see välja OÜ-le S (rk XXX ), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud lõpparuande ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja pankrotiseaduse § 162 lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud
lg-te 3-7 kohaselt, kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Kohus jätab lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et pankrotimenetluse lõpparuanne vastab
§-le 162. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et võlgniku maksejõuetust ei põhjustanud kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse tekkimise on põhjustanud muu asjaolu. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses ei ole rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mistõttu kuulub koostatud lõpparuande kinnitamisele. Kohus kinnitab võlgniku pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetab pankrotimenetluse. Vastavalt
§-le 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse lõpetamise teade tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu Vastavalt
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. 7 2-20-14263 Tulenevalt kuni 01.02.2021 kehtinud
redaktsiooni § 65 lg 2 ja praegu kehtiva
lg 5 koosmõjust arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suuremat tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul.
lg 51 p 3 kohaselt võib kohus määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suuremat tasu, mis ei ületa sama paragarahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui kohus peab seda põhjendatuks. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses saab kohaldada
lg 51 p 3, kuna haldur on teinud tavapärasest rohked tööd, et tuvastada pankrotivara ja pankrotihaldur on müünud pankrotivara loodetust kõrgema hinnaga, mille tulemusena lõppeb pankrotimenetlus lõpparuandega ja võlausaldajatele saab nende nõuete rahuldamiseks teha väljamakseid arvestatavas määras. Kohus nõustub ka sellega, et
lg 51 p 3 kohaldamine on põhjendatud ka seetõttu, et pankrotihalduri tasu katab osaliselt ka halduri tegevusega seotud üldised täiendavad kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Haldur käis Ida-Virumaal selleks, et pankrotivaraga tutvuda ja tutvustada seda potensiaalsetele ostjatele. Pankrotihalduri töö tulemusena laekus pankrotivarasse 10 000 eurot, seega on halduri tasu 3203,82 eurot (arvestuse käik: halduri tasu alammäär pankrotivara suuruselt kuni 6401 eurot on 2556 eurot, 6401 eurot ületav osa on 10000 – 6401 = 3599 eurot, halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt on 18 % ehk 647,82 eurot, seega tasu suurus 2556 + 647,82 = 3203,82 eurot). Arvestades halduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukust, leiab kohus, et halduri taotlus pankrotihalduri tasu määramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada täies ulatuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Vastavalt
lg-le 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Pankrotihalduri märkis aruandes, et ükski võlausaldajatest ettepanekuid usaldusisiku nimetamise osas ei esitanud. Tulenevalt
lg-st 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 8 2-20-14263 Võlgniku võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, mistõttu puudub võlausaldajate otsus usaldusisiku suhtes. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda
sätestatust: - - võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
lg 1); võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2); võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4); võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5); pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab
, muu hulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab usaldusisikut esitama kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.
lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. FiMS § 49 lg 1 kohaselt pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused Võlausaldaja makserekvisiidid Kohus selgitab võlgnikule, et R L peab võlgniku maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajale välja maksma. Seetõttu edastab kohus võlgnikule andmed II järgu võlausaldajate arvelduskontode ja nõuete rahuldamata suuruste kohta: Tallinna kohtutäitur K P - 380,67 eurot, jaotis järgus 1,992% arvelduskonto XXX selgitusse R L (ik XXX ) täiteasi XXX S K AS - 128,51 eurot, jaotis järgus 0,672% arvelduskonto XXX 9 2-20-14263 selgitusse R L (ik XXX ) tagasinõue XXX Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu - 234,57 eurot, jaotis järgus 1,227% Sotsiaalkindlustusameti arvelduskonto XXX või XXX selgitusse: R L (ik XXX ), elatisabi Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu - 1386,02 eurot, jaotis järgus 7,251% Maksu- ja Tolliameti arvelduskonto XXX või XXX selgitusse R L (ik XXX ) viitenumber XXX K LX 16 985,45 eurot, jaotis järgus 88,858% arvelduskonto XXX selgitusse R L (ik XXX ) elatis EDASIKAEBAMISE KORD
lg 1 ja 2 alusel, määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt
lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite.
lg 5 kohaselt, pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.