Obsah (4)

§ 175§ 6§ 173§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-4476 Tsiviilasi M P kohustus

§ 175

lg 7 alusel võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6lg 1).

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta M P kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 04.12.2018 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse, võlgniku usaldusisikuks määras kohus võlgniku enda. Võlausaldajatel jäi tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt: Jrk Saamata jäänud nõue eurodes Võlausaldaja nimi nr
2. E V 789,22
3. Paide kohtutäitur H V 247,12
4. P G OÜ 862,38
5. O I OÜ 812,96
6. T E OÜ 1 063,98
7. Kuressaare kohtutäitur E K 260,36 Kohtumääruse põhjendused 2.

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. 3.

§ 173

lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Riigikohus on selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). 4.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. T E OÜ vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega võlausaldajale makseid teinud (tl 197). O I OÜ vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlgnik ei ole üles näidanud mingit initsiatiivi oma kohustuste täitmiseks kohustustest vabastamise menetluses (tl 201). Kohtutäitur H V teatel ei ole võlgnik väljamakseid teinud. Kohustustest vabastamise jätab võlausaldaja kohtu otsustada (tl 204). P G OÜ hinnangul tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole mistahes viisil enda kohustusi menetluses täitnud (tl 210). 2 5. Kohus nõustub võlausaldajate seisukohtadega. Uue võimaluse saamiseks on võlgnikul

§ 173

lg 1 kohaselt võlgadest vabastamise menetluses kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Võlgniku poolt kohtule esitatud aruandluse kohaselt on võlgnik teenindaja erinevates toitlustusasutustes (tl 115-116, 134,149). Võlgniku kinnitusel kannab tema igakuised kulutused elukaaslane.

1. Harju Maakohtu 4.12.2018 kohtumääruses on kohus võlgnikule selgitanud võlgniku ja usaldusisiku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Seega on võlgnik olnud menetluse alustamisel teadlik talle pandud kohustustest. Võlgnik käesolevas menetluses kahetsusväärselt oma kohustusi täitma ei asunud.
2. Võlgniku poolt esitatud aruandlusest nähtuvalt on võlgnik viie aasta jooksul rahuldunud tööasuga, mis jääb alla Eesti keskmist töötasu. Statistikaameti kodulehelt on nähtav, et perioodil 2018 kuni 2023 on keskmine brutotöötasu vahemikus 1221-1548 eurot (vt http://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk). Juhul kui võlgnik on viie aasta jooksul laskunud enda igakuised kulud tasuda kolmandal isikul ning sealjuures piirdunud igakuise sissetulekuga, mis jääb alla Eesti keskmise palga, oleks võlgnik pidanud otsima tulutoovamat tegevust. Võlgnik ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks tulutoovamat tegevust otsinud või teinud viimasel viiel aastal jõupingutusi tasuvama töökoha leidmiseks, mis oleks võimaldanud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks suuremat sissetulekut kui alla Eesti keskmise töötasu. Võlgnik on seega kohtu hinnangul rikkunud

§ 173lg 1 sätestatud kohustust.

8. Võlgnik on 5-aastase perioodi jooksul jätnud võlausaldajatele väljamaksed tegemata. Kohtu hinnangul näitab see võlgniku huvi puudumist võlgadest vabastamise menetluse eesmärgi vastu ja tahtmatust teha pingutusi pankrotimenetluse põhjustanud kohustuste reaalseks vähendamiseks. Tulutoovama tegevuse otsimata jätmine ning võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmine tähendab

§ 173

lg 2 järgsete kohustuste rikkumist ja sellega võlausaldajate huvide kahjustamist. 9.

§ 173

lg 2 sätestab expressis verbis, et võlgnik ei tohi oma tulusid ja vara varjata ning kohustub kohtu nõudel andma teavet oma sissetulekute, vara ja elukoha vahetumise kohta. Võlgnik on kinnitanud kohtule, et kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi, kuid jätnud need siiski täitmata.

Kohus kutsus võlgniku 07.06.

1. a vande andmisele ja ärakuulamisele. Võlgnik kohtusse ei ilmunud (tl 190). Kohus kutsus võlgniku 20.11.
2. a kohtusse vande andmisele ja ärakuulamisele. Võlgnik kohtusse ei ilmunud (tl 221). Kohus saatis kutsed võlgniku enda poolt kohtule teatatud e-meili aadressile (tl 148). Kohus loeb kohtukutsed võlgnikule kättetoimetatuks (TsMS § 3141 lg 2).
3. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-21-49-16, p 15). Vastavalt

§ 175

lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase 3 tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. 24.03.2023. a küsis kohus võlgnikult aruannet. Võlgnik aruannet ei esitanud (tl 186, 187). Kohtusse mitteilmumine ja kohtule teade andmata jätmine saab kohtu hinnangul olla üksnes süüline ja tahtlik tegevus

§ 175lg 2 p 2 järgi, millega võlgnik on kahjustanud võlausaldajate huve.

11.

§ 175

lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on kahel korral jätnud vande andmisele ilmumata. Ilmumata jäämise põhjuseid võlgnik kohtule avaldanud ei ole.

1. Kuivõrd M P ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb M P kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Menetluskulude jaotus
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud M P kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4