KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 7. detsember 2023 Kohtuasja number 1-23-2528 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu Ly Šumani (isikuko
) § 199 lg 2 p 9 ja § 424 lg 1 järgi ning teda karistati liitkaristusena 9 kuu pikkuse vangistusega.
§ 74
alusel jäeti see vangistus tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata, L. Šuman allutati katseajaks käitumiskontrollile ja tal keelati narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine või tarvitamine. Kohtuotsus jõustus
- mail
- augustil 2023 esitas Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata L. Šumani vangistus täitmisele. Ettekande esitamise põhjuseks oli see, et
- juunil ja
- juulil 2023 tuvastati, et L. Šuman oli tarvitanud narkootikume, ning alates
- augustist 2023 ei olnud L. Šuman enam kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus rahuldas
- novembri 2023 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pööras L. Šumani vangistuse täitmisele. Vangistuse kandmise aja algust arvas kohus L. Šumani kinnipidamisest
- novembril 2023 ning
- novembri 2023 määrusega täpsustas
- novembri 2023 määrust selliselt, et kuni
- novembri 2023 määruse jõustumiseni tuleb kohaldada L. Šumani suhtes tõkendina vahistamist.
- Kohus luges tõendatuks, et L. Šuman oli
- juunil ja
- juulil 2023 tarvitanud narkootikume, rikkudes sellega tahtlikult narkootikumide tarvitamise keeldu. Seda kinnitavad alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid ja L. Šumani enda selgitused. Lisaks jättis L. Šuman
- ja
- juunil ning
- juulil 2023 registreerimisele ilmumata, esitades
- juunil 2023 registreerimisele mitteilmumise kohta
- juuli 2023 registreerimisel küll arstitõendi.
- juuli 2023 registreerimisel lepiti kokku, et L. Šuman pöördub ravile Viljandi haigla rehabilitatsioonikeskusesse hiljemalt
- augustil 2023, kuid sinna L. Šuman ei jõudnud, ei ilmunud enam ka kriminaalhooldaja vastuvõtule ega reageerinud viimase püüdlustele kontakteeruda.
- L. Šumani katseaeg on kulgenud äärmiselt problemaatiliselt algusest saati. Kriminaalhooldus on praeguseks kestnud kõigest kuus kuud, kuid sisulist kriminaalhooldust ei ole selle aja jooksul saadud läbi viia. L. Šumani rikkumised on massiivsed. Neist esimese pani ta toime juba
- juunil 2023, mil katseaja algusest oli möödunud vaid üks kuu. Tegemist oli registreerimiskohustuse ja narkootikumide tarvitamise keelu rikkumisega. Veel kuu hiljem oli L. Šuman niivõrd narkootikumide kütkes, et test näitas mitmete erinevate ainete tarvitamist ja akti kohaselt esinesid tema mõlemal käsivarrel süstejäljed. Lisandus veel üks registreerimisele mitteilmumine. Seega ei saa väita, et tegemist oleks olnud erakordsete ja juhuslike rikkumistega pika/mitmeaastase katseaja jooksul. Vastupidi, rikkumised algasid kohe, kestsid L. Šumani tabamiseni ja üksnes süvenesid. Kui algselt oli tegu vaid paari erineva kohustuse eiramisega, siis alates
- augustist 2023 muutus L. Šuman nii kriminaalhooldajale kui ka kohtule kättesaamatuks: ta ei ilmunud enam hooldaja juurde ega reageerinud helistamistele ega tulnud ilmunud ka kohtuistungitele. Tõsi, kohtuga eposti teel suheldes teavitas L. Šuman oma haigestumistest, kuid tõend on tal olemas üksnes
- septembri 2023 istungile mitteilmumise kohta.
- septembril 2023 laekus kriminaalhooldajalt info, et politsei tuvastas
- septembril 2023 kell 1.07 Haapsalus Kongo hotellis L. Šumani viibimise – naine oli seal olnud vähemalt kaks nädalat. L. Šumanil olid ka siis narkojoobe tunnused: kiire segane tekst, pupillid suured, klaasistunud pilk ja rahutu olek.
- septembri 2023 kohtuistungile L. Šuman ei ilmunud, saates vaid
- septembri 2023 hilisõhtul e-kirja, et ta on haige. Tõendit ta ei lisanud. Kohus uuris seejärel perearstil, milline on L. Šumani tervislik olukord ning selgus, et L. Šuman oli võtnud perearstiga
- augustil 2023 telefoni teel ühendust ja teavitanud, et ta on haige. Uuesti kontakteerus L. Šuman perearstiga
- septembril 2023 ehk kaks päeva pärast kohtuistungit ja teavitas, et tema seisund ei ole paranenud. Perearst kutsus L. Šumani vastuvõtule
- oktoobril 2023, kuid sinna L. Šuman ei ilmunud. Ta tabati alles
- novembril 2023 X asuvast külaliskorterist kohtu
- oktoobri 2023 tagaotsimismääruse alusel. 2
(4)6. Kriminaalhooldaja on põhjalikult selgitanud L. Šumanle tema kohustusi. L. Šumanit ei mõjutanud end kokku võtma vestlused kriminaalhooldajaga pärast esimeste rikkumiste tuvastamist ega ametniku poolt antud võimalus kanda karistust vabaduses koos vabatahtlikult ravile asumise kohustusega. Selle asemel jätkas L. Šuman mõjuvate põhjusteta rikkumisi. Nõustuda ei saa L. Šumani seisukohaga, et kriminaalhooldaja peab pingutama kõikvõimalikul moel, et ühest rikkumisest teise suunduvat kriminaalhooldusalust õiguspärasel teel hoida ning muudkui hoiatama või uusi võimalusi pakkuma. Samuti ei pea pingutama perearst, et saata tõendeid, või kohus, et leida süüdlane Eestimaa pealt üles. L. Šumani seisukoht lähtub arusaamast, nagu sõltuks kriminaalhoolduse edukus erinevate ametnike pingutustest, mitte tema enda käitumisest. Nii see ei ole. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus süüdimõistetu käitumise üle ja kohtu poolt temale pandud kohustuste täitmise järele.
§ 75lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt kohustus L.
Šuman ilmuma registreerimisele ning alluma kriminaalhooldaja kontrollile mitte siis, kui ise heaks arvab, vaid kriminaalhooldusametniku määratud aegadel.
§ 75lg 2 p 21 alusel kehtis L.
Šumanile kriminaalhoolduse ajal absoluutne narkootikumide omamise ja tarvitamise keeld. L. Šuman ei hoolinud sellestki, et talle pakuti võimalust saada probleem kontrolli alla ravile minnes. Seega polnud L. Šumanil juulis-augustis ega ole ilmselt nüüdki tegelikku tahet saada oma narkosõltuvus kontrolli alla. Ta on andnud üksnes tühje lubadusi.
- L. Šuman on ka varem eiranud kriminaalhooldust täielikult ja tema karistus pöörati täitmisele. L. Šuman suhtub talle määratud kohustustesse ükskõikselt ega vääri seetõttu enam usaldust. Ilmselgelt viitab sellele L. Šumani käitumine alates
- augustist 2023, mil ta polnud enam üldse kättesaadav. Ka teadmine kohtumenetlusest ei pannud teda otsima võimalust leida lahendus ja asuda kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Selle asemel seikles L. Šuman omatahtsi kuni viimase ajani mööda Eestit. See aga tähendab, et rikutud on kõiki
§ 75lg-s 1 sätestatud üldisi kontrollnõudeid ja -kohustusi.
Sisuline kriminaalhooldus lõppes veel enne, kui üldse alatagi sai. Seega on L. Šumani käitumine kestvalt õigusvastane ja leebemad (kriminaalhoolduslikud) meetmed teda mõjutada ei suuda, mistõttu tuleb tema vangistus täitmisele pöörata. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse L. Šumani kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, paludes maakohtu määrus tühistada ja pikendada L. Šumani katseaega ühe aasta võrra ning panna talle kohustus asuda narkootiliste ainete tarvitajatele mõeldud sõltuvusravile. Kaebuse põhjendused on järgmised. L. Šuman tunnistab rikkumisi ega oska selgitada, miks ta nii käitus. Alguse sai rikkumiste jada narkootikumide tarvitamisest. Kriminaalhooldajaga oli jutt, et ta ei hakka L. Šumani elukohta muutma, kuid L. Šuman võib elada ka Tartus ja käia sealt Valka kriminaalhooldaja juurde. Siis aga sõitis L. Šuman abikaasaga Haapsallu ega küsinud kriminaalhooldaja käest selleks luba. L. Šuman on valmis minema ravile ja palub võimalust vabadusse jääda. Kaitsja toetab L. Šumani soovi asuda sõltuvusravile ning peab vajalikuks märkida, et kriminaalhooldusametnik ei ole L. Šumanit ühelgi korral hoiatanud. Ringkonnakohtu seisukoht
- Tulenevalt
§ 74
lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
§ 75
lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist käitumiskontrolli ajal tervikuna. 3
(4)- Maakohus leidis õigesti, et L. Šuman on katseajal kahel korral rikkunud narkootikumide tarvitamise keeldu. Neile rikkumistele L. Šumanil mõjuvaid põhjuseid ei olnud. Kuigi sellele lisaks jättis L. Šuman kolmel korral ka registreerimisele ilmumata, siis neid mitteilmumisi kriminaalhooldusametnik rikkumisteks ei lugenud, sest ühe mitteilmumise kohta esitas L. Šuman arstitõendi ja teiste registreerimiste kohta ei saanud olla kindel, et ta sai registreerimiskutsed kätte. Alates
- augustist 2023 jäi L. Šuman kriminaalhooldusametnikule üldse kättesaamatuks ning ka kohtul ei olnud võimalik tema suhtes erakorralist ettekannet arutada ilma, et teda tulnuks kuulutada tagaotsitavaks ja kohtuistungile sundtuua.
- L. Šuman on suhtunud hoolimatult kohtu poolt temale antud võimalusse kanda oma karistust vabaduses käitumiskontrolli tingimusi täites. Hoolimatult on ta suhtunud ka kriminaalhooldusametniku antud võimalusse minna vabatahtlikult sõltuvusravile. Peamiselt on L. Šumani probleemkäitumine tingitud narkootikumide tarvitamisest (ka ühe oma kuriteo sooritas L. Šuman narkojoobes). Kui ta jätkab narkootikumide tarvitamist, on suur tõenäosus, et käitumiskontroll ei kulge probleemivabalt ka edaspidi ning käitumiskontrolli tingimuste rikkumisele võivad lisanduda uued süüteod. Seetõttu tuleb kaaluda, kas tema edasise probleemkäitumise riski on võimalik maandada ja karistuse eesmärke täita vangistusest leebemal viisil, näiteks määrates talle sõltuvusravile allumise kohustuse ning pikendades tema katseaega, nagu palutakse kaebuses.
- L. Šumani ei ole võimalik mõjutada pelgalt katseaja pikendamisega, kuna see ei maanda kuidagi tema narkootikumide tarvitamise riski. Sõltuvusravile allutamine võiks olla tulemuslik siis, kui L. Šumanil oleks olemas motivatsioon oma probleemiga tegelemiseks. Selles on aga alust kahelda. Kriminaalhooldusametnik juba andis talle võimaluse minna vabatahtlikult ravile, kuid seda L. Šuman ei teinud. Arvestades L. Šumani kohtuistungil antud selgitusi, pole mingisugust põhjust arvata, et ravile ei saanud ta minna mõjuvate põhjuste tõttu. Seetõttu pole mingisugust kindlust, et nüüd on ta enam motiveeritud ravile minema ja sellesse ka tõsiselt suhtuma. On kõigiti võimalik, et ravile lubab ta pöörduda vaid selleks, et pääseda vangistusest. Seetõttu on alust kahelda, et karistuse eesmärke oleks võimalik L. Šumani puhul saavutada vangistuse kandmisest leebemal viisil. Vanglasse asumine oleks L. Šumanile mõnes mõttes isegi kasulikum kui vabadusse jäämine: nii on ta vähemalt mõnda aega narkootikumidest sunnitult eemal ja vabanedes on rohkem lootust, et ta suudab neist hoiduda ka edaspidi.
- Neil asjaoludel peab ringkonnakohus vangistuse täitmisele pööramist põhjendatuks. Põhjendatud on ka see, et vangistuse kandmise aja algust tuleb hakata arvestama L. Šumani kinnipidamisest
- novembril
- Kuna karistuse täitmisele pööramise määrus ei jõustu koheselt ja enne jõustumist ei saa vangla seda täita, tuleb kuni kohtumääruse jõustumiseni kohaldada L. Šumani suhtes tõkendina vahistamist, et tagada kohtumääruse täitmine. Vahistamine on põhjendatud ka seetõttu, et arvestades L. Šumani senist käitumist ei saa kuidagi kindel olla, et ta ilmuks vangistuse kandmisele vabatahtlikult ega hoiaks karistuse kandmisest kõrvale.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- novembri 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus maakohtu määrusega tutvumisele ning kaebuse koostamisele 60 minutit. Selle eest soovib ta tasu 86,40 eurot, sealhulgas käibemaks 14,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu L. Šumanilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)