1-21-3787/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. detsember 2023 1-21-3787 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Arno Jaagund (ik 38009240310) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. novembri
3. a määrus Arno Jaagund ja tema määratud kaitsja Kaido Kooga Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja prokurör Anu Toluk RESOLUTSIOON
4. Jätta Arno Jaagundi ja tema kaitsja määruskaebused Viru Maakohtu
5. novembri
6. a määruse peale läbi vaatamata.
7. Määrata K. Kooga Advokaadibüroole Arno Jaagundile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 21 eurot ja 60 senti).
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Arno Jaagundilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129 eurot ja 60 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Arno Jaagund tunnistati süüdi Harju Maakohtu
10. juuni 2021 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 ja § 136 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 3 aastat 10 kuud vangistust, mida süüdimõistetu kannab alates
11. aprillist
12. Karistuse lõpptähtaeg saabub
13. veebruaril
15. Vangla esitas maakohtule materjalid A. Jaagundi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks, ent ei toeta seda. Prokuratuuri esindaja soostub vangla arvamusega.
16. Maakohtu
17. novembri
18. a määrusega jäeti A. Jaagund vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
19. Positiivselt iseloomustab süüdlast karistusaegne käitumine (distsiplinaarkaristuste puudumine ja kahe sotsiaalprogrammi ning vestluste läbimine) ja osaliselt vabanemisjärgsed tingimused (kindel elukoht, rehabilitatsioonile pöördumise võimalus). Samas puudub A. Jaagundil kindel töökoht ja ta võib varem majandusliku kasu eesmärgil kuritegusid toime pannuna raskustesse sattudes uusi süütegusid sooritada.
20. A. Jaagundi lubadustest ei saa lähtuda. A. Jaagund kannab karistust röövimise ja kannatanult seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest. Tegemist on raskete korduvate kuritegudega. A. Jaagundit on varem korduvalt karistatud, ta on kandnud ka vangistust, ent taas jätkanud kuritegude toimepanemist. Probleemkohana tõi kohus välja alkoholi liigtarvitamise, mis mõjutab A. Jaagundi käitumist ja suurendab kuritegude toimepanemise ohtu. Lubadust alkoholist loobuda kohus kindlaks ei pidanud. Süüdlane on varasema vangistuse ajal avavanglas jätkanud alkoholi tarvitamist ning jättis töölt vanglasse etteantud ajaks naasmata. Seega leidis A. Jaagund isegi kontrollitud keskkonnas võimaluse alkoholi tarvitada. Ei saa välistada, et ta leiab selleks võimaluse rehabilitatsioonikeskuses. Rehabilitatsioonilt võib ta igal hetkel lahkuda, st mingit garantiid programmi täiemahuliseks läbimiseks ei ole. Peaks aga A. Jaagund alkoholi tarvitama, võib ta toime panna õigusvastaseid tegusid.
21. A. Jaagund viibib vanglas
22. korda. Teda karistati Tartu Maakohtu 27.04.2015 otsusega KarS § 200 lg 2 p-de 4,7 järgi tingimisi vangistusega – katseaeg ebaõnnestus uute kuritegude toimepanemise tõttu. Peale eelmise – Viru Maakohtu 17.01.
23. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmist, suutis ta kuritegudest hoiduda veidi alla aasta. A. Jaagundi elustiilist järeldub, et käitumiskontroll teda uutest kuritegudest eemale ei hoia. Seetõttu puudub veendumus, et ta ei pane tingimisi vabastamise korral toime uusi kuritegusid. Kuritegude asjaoludest ja isiku varasemast elukäitust lähtuv ohuprognoos annab aluse prognoosida uute kuritegude toimepanemist. MÄÄRUSKAEBUSED
24. A. Jaagund palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt ning määrata Lootuse Külla 10 kuuks.
25. Lootuse Külla soovib A. Jaagundi minna, et näidata perele ja ühiskonnale enda muutumist. Seal saaks ta jätkata programmidega ning peale lahkumist lubab A. Jaagund elada seaduskuulekalt ja eeskujulikult.
26. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada A. Jaagund tingimisi enne tähtaega. Maakohtule heidetakse ette kaalutlusvigade tegemist.
27. Maakohus tuvastas rida positiivseid asjaolusid, ent ülejäänud osas üksnes otsis põhjuseid A. Jaagundi vabastamata jätmiseks.
28. Kindla töökoha puudumise etteheide on põhjendamatu – Lootuse Külas peab A. Jaagund alluma selle reeglitele ning töökoha otsimine pole võimalik.
29. Õigustatult peab kohus riskiteguriks A. Jaagundi alkoholi liigtarvitamist, jättes aga tähelepanuta A. Jaagundi aktiivse tegevuse sotsiaalprogrammides (liigtarvitamise probleemiga tegelemine) ning vestlused majandusliku toimetuleku oskustest, milles on toimunud positiivsed 2 arengud. Probleemi lahendamiseks soovib ta pöörduda Lootuse Külla, alkoholi liigtarvitamise lõpetada ning täiendava kohustusena endale rehabilitatsiooniprogrammi täieliku läbimise kohustuse panemist.
30. Kohus pidanuks vähemalt kaaluma, kas karistuse kandmise asjaolud on eelnevate karistustega võrreldes vähetähtsad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebustel puuduks ringkonnakohtus edulootus. Riigikohus on 28.11.2023 lahendi nr 1-17-6026 p-s 9 leidnud, et kaebus on KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatu siis, kui ringkonnakohus on maakohtu otsuse ja apellatsiooni põhjal jõudnud järeldusele, et a) kriminaalasjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks; b) ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et kaebaja asjakohastele väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus juba maakohtu lahendis, ning c) ringkonnakohtul ei ole seadusest tulenevat alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKK 16.12.2022, 1-22-510/38, p 13). Samasugustest põhimõtetest tuleb lähtuda ka määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel (vt ka RKKK 07.11.2023, 1-22-7792/21, p 8).
32. Kolleegiumi hinnangul ühtki alust maakohtu määruse tühistamiseks pole. Kohus on kaebaja lubaduste osas andnud nõustumisväärse ja ammendava vastuse. Maakohus on A. Jaagundi tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt ega ole tähtsust omavaid asjaolusid (nt A. Jaagundi tegevus sotsiaalprogrammides ja vestlustel) tähelepanuta jätnud. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest.
33. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebused eelmenetluses läbi vaatamata.
34. Kaitsja esitas ringkonnakohtule tasutaotluse. Kaitsjal kulutas määrusega tutvumisele ning määruskaebuse koostamisele 90 minutit, millele vastab 129 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 21 eurot ja 60 senti). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 alusel A. Jaagundi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3