1-23-2211/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. detsember 2023 1-23-2211 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Hannes Paat (ik 38807020320) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
2. novembri
3. a määrus Vandeadvokaat Kaido Kooga Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja prokurör Natalja Firsova RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. novembri
6. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata K. Kooga Advokaadibüroole Hannes Paadile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 21 eurot ja 60 senti).
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Hannes Paadilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129 eurot ja 60 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Hannes Paat tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu
10. aprilli 2023 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning talle mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel 7 kuud 26 päeva vangistust, mis oli kantud
11. novembriks
12. H. Paat mõisteti süüdi veel KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9, § 266 lg 2 p 1; § 202 lg 1 p 2; § 120 lg 1; § 1573 lg 1; § 3312 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 kohaldamisega 2 aasta 1 kuu ja 23 päeva pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise algus on
13. veebruar 2023 ja lõpptähtaeg
14. aprill
16. Vangla esitas maakohtule materjalid H. Paadi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega ja toetab seda. Prokuratuuri esindaja soostub vangla arvamusega.
17. Maakohtu
18. novembri
19. a määrusega jäeti H. Paat vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 1 järgi on täidetud. KarS § 76 lg-s 4 toodud materiaalsete aluste kohta märkis kohus järgmist. Süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Elukoht: Lootuse Külla vastab elektroonilise valve tingimustele. H. Paadil puudub garanteeritud töökoht. H. Paadi varasema elukäigu pinnalt on uue kuriteo risk suur. Kuritegusid iseloomustab süstemaatilisus – viimase otsuse järgi kannab ta karistust 15 vargusepisoodi eest. Lisaks ähvardas ta 123 korral sõnumi teel tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega endist elukaaslast ning otsis temaga tahtevastaselt kontakti, sekkus kannatanu eraellu ning rikkus kohtumäärusega kohaldatud lähenemiskeeldu. Veel karistati H. Paati KarS § 202 lg 2 p 2 ja § 266 järgi (kolmel korral võõraste inimeste elukohta tungimise eest).
20. H. Paat vabastati varasemalt tingimisi ennetähtaegselt Viru Maakohtu
21. veebruari
22. a määrusega – see karistus pöörati täitmisele seoses mitmete rikkumistega (kohtu määratud alalises elukohas elamise, registreerimiskohustuse ja alkoholikeelu rikkumine ning elukoha vahetamine kriminaalhooldaja nõusolekuta). H. Paadile jäeti Pärnu Maakohtu
23. veebruari
24. a otsusega mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, ent seegi pöörati täitmisele
25. juuni
26. a määrusega. Seega ei ole varasemad karistused isikule piisavat mõju avaldanud – vabanemisel jätkas ta kuritegude toimepanemist. Ka kriminaalhooldus pole aidanud käitumist parandada.
27. Varasemad arhiveeritud karistused on samuti varguse, kehalise väärkohtlemise ja omavolilise sissetungi eest. H. Paat kannab
28. vangistust. Seegi näitab varasematest karistustest järelduste mittetegemist. Suuremalt jaolt on kuriteod toime pandud alkoholisõltuvusest ja vähesest probleemilahendusoskusest tingituna. H. Paat on end kolmel korral kodeerinud ja viibinud rehabilitatsioonikeskuses, ent ikkagi jätkanud alkoholi tarvitamist. Ta tarvitas enne vangistust igapäevaselt suures koguses kanget alkoholi. Alkoholisõltuvusest vabanemine on ebatõenäoline, sest varem see pole õnnestunud. Arvestades kuritegude asjaolusid, ei ole õigustatud H. Paadi vabastamine elektroonilise valvega. Korduvkaristatud ja katseajal kuritegusid sooritanud süüdimõistetu kujutab endast suurt ohtu, mida kriminaalhooldus maandada ei suuda. MÄÄRUSKAEBUS
29. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada H. Paat tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega.
30. Maakohtu määruses on tehtud kaalutlusviga KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolude hindamisel. Maakohus jättis ilma igasuguse tähelepanuta süüdimõistetu pingutused individuaalse täitmiskava eesmärkide saavutamisel. Ta on töötanud koristaja, pesuvahetaja ja toidujagajana ning läbinud täies mahus „Eluviisitreeningu“. Kohus pidanuks vähemalt kaaluma, kas need asjaolud ei kaalu üles eelnevaid karistusi. Süüdimõistetu eelnevate karistuste käsitlemisel on maakohtu hinnangutes ka ebatäpsusi. Kohus tuvastas, et Pärnu Maakohtu
31. veebruari 2021 otsusega mõistetud karistus oli jäetud tingimisi täitmisele pööramata, kuid juba
32. juuni 2023 määrusega pöörati karistus täitmisele. Tegelikult oli süüdimõistetu käesoleva karistuse alguseks
33. veebruar
34. a.
35. Kohus on õigesti tuvastanud alkoholisõltuvuse uue kuriteo toimepanemise riskitegurina, ent jätnud tähelepanuta H. Paadi soovi elama asuda Lootuse Külla. Ta teeb pingutusi alkoholist vabanemiseks. Hinnata tuleks süüdlase resotsialiseerumise võimalusi. H. Paat ei ole eelnevalt 2 Lootuse Külas elanud. 10-12 kuu pikkuse alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi läbimine kindlustaks selle. Programmi läbimist, kehtestatud reeglite ja nõuete järgimist kindlustab elektroonilise valve kohaldamine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja etteheitega nagu oleks maakohus jätnud põhjendamatult tähtsust omavad asjaolud arvestamata, oma siseveendumuse kujunemise põhjendamata ning teostanud kaalutlusõigust vääralt. Nõustumisväärne ei ole kaitsja etteheide, nagu oleks maakohus jätnud ilma igasuguse tähelepanuta süüdimõistetu pingutused individuaalse täitmiskava eesmärkide saavutamisel. Kohus kaalus vangistuses toimunud positiivseid muutusi, ent see ei veennud teda H. Paadi edasises seaduskuulekuses. Sellise seisukohaga ringkonnakohus nõustub – vabastamist toetavad asjaolud ei ole negatiivsest teabest kaalukamad. Üksnes isiku karistusaegsele käitumisele ei saa anda määravat kaalu, sest tingimisi ennetähtaegse küsimuse vaagimisel tuleb arvestada ka teiste KarS § 76 lg-s 4 toodud tingimustega. H. Paadi varasem elukäik kõneleb kahtlemata valmisolekust rikkuda seadust ning end õiguskorraga vastandada – korduv vangistuses viibimine ei ole H. Paati mõjutanud, mis näitab ükskõiksust normikuulekusse. H. Paati on korduvalt karistatud vägivalla või sellega ähvardamisega seotud kuritegude eest, ent ka varavastaste süütegude süstemaatilise toimepanemise ja nendest saadu omandamise, hoidmise ja turustamise eest. Tema käitumine on impulsiivne, mõtlematu, kättemaksust ajendatud ning mõjutatud alkoholi sõltuvusest. Ka kriminaalhooldusega pole H. Paadi käitumist võimalik korrigeerida. Tõsi – viga maakohtu määruses seisneb tõepoolest selles, et H. Paadile Pärnu Maakohtu
37. veebruari
38. a otsusega mõistetud karistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, ei pööratud täitmisele mitte
39. juuni 2023 lahendiga, nagu ekslikult märkis maakohus, vaid
40. a määrusega. See eksitus ei ole vabastamisküsimuse lahendamisel määrav.
41. Kaitsja nõustub sellega, et alkoholisõltuvus on H. Paadi uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks. Samas ei saa kohtukolleegium nõustuda etteheitega, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta isiku soovi asuda Lootuse Külla ning tema pingutused alkoholist vabanemiseks. Kohus analüüsis H. Paadi resotsialiseerimise võimalusi, ent ei pidanud tema muutumist varasema elukäigu pinnalt usutavaks. Sellise prognoosi tegi maakohus mh sellest, et varasemale rehabilitatsioonikeskuses viibimisele vaatamata jätkas H. Paat alkoholi tarvitamist.
42. Iseenesest soostub kolleegium kaitsjaga selles, et alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi läbimine Lootuse Külas oleks H. Paadile hädavajalik. Küll aga nõustub ringkonnakohus maakohtuga selleski, et uute kuritegude risk praegusel ajal on H. Paadi puhul suur. Individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt on H. Paadile planeeritud mitmeid vajalikke tegevusi, sh Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamise programm, mis oleks isiku kriminogeenseid riske arvestades ülivajalik. „Eluviisitreeningu“ läbiviija hinnangul paigutas H. Paat end otsustamise faasi, ent läbiviija hinnangul tundub ta olevat veel kaalutlemisefaasis. H. Paadi motivatsiooni programmi jooksul seatud eesmärk saavutada peeti keskmiseks. Sellest võib järeldada, et H. Paadi alkoholist loobumise kavatsus ei ole sedavõrd suur, et üksnes tema lubaduste pinnalt see riskitegur välistada. H. Paadi alkoholitarvitamine on otseses seoses uute kuritegude toimepanemise ohuga. H. Paadi elamaasumine Lootuse Külla ei oleks ilmselt takistatud ka tulevikus, kui isik tõesti väidab endal olevat soovi muutumiseks, probleemkäitumisega tegelemiseks ja õiguskuulekuseks. 3
43. Maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 määruskaebuse rahuldamata.
44. Kaitsja esitas ringkonnakohtule tasutaotluse. Kaitsja kulutas määrusega tutvumisele ning määruskaebuse koostamisele 90 minutit, millele vastab 129 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 21 eurot ja 60 senti). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 alusel H. Paadi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4