Obsah (8)

§ 199§ 121§ 263§ 64§ 75§ 871§ 1§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-7843 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis V

§ 199

lg 2 p 9 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 121

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega,

§ 263

lg 1 p 2 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega, millest

§ 64lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati M. Pretkele mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. Karistusaja algust loeti alates M. Pretke vahistamisest, st alates

1. oktoober
2. Karistuse kandmise aja lõpp
3. detsember
5. Tartu Maakohtu
6. oktoobri 2023 määrusega allutati M. Pretke karistusjärgsele käitumiskontrollile 1 aastaks, määrati M. Pretke kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustati M. Pretket karistusjärgse käitumiskontrolli ajal teavitama kriminaalhooldusametnikku oma viibimiskohast hiljemalt kümne päeva jooksul alates vanglast vabanemisest; teavitama kriminaalhooldusametnikku oma viibimiskoha muutmisest; alluma oma viibimiskohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa oma viibimiskohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati M.

Pretket käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Sama määrusega mõisteti M. Pretkelt välja menetluskuluna riigituludesse 86,40 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest. Maakohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused on täidetud. Kuna isikul ei ole Eestis kindlat elukohta, on võimalik tema suhtes kohaldada

§ 871lg-t 21.

M. Pretke puhul on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge lähtuvalt tema varasemast elukäigust, oskamatusest probleeme lahendada, ta on kergesti ärrituv, impulsiivne, omab kuritegelikke hoiakuid ja grupi mõju, tema käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas ning tal on probleemid alkoholi tarvitamisega. On selge, et M. Pretkele käitumiskontrolli kohaldamisel on uue kuriteo risk väiksem kui vabanemisel ilma käitumiskontrollita.

1. Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Pretke, kes palub tühistada maakohtu määruse ja jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. 3.
3. Maakohus ei ole kontrollinud tõendeid, väljatoodud faktid ja väited on valed. Isegi sotsiaalprogrammis osalemise katkestamise väite osa on vale. Vestlus jätkus avavanglas. 3.
4. Kuna alkoholi tarvitamist ei ole fikseeritud, siis on väide paljasõnaline ja pahatahtlik. See on faktiliselt tõestamata. Pargis alkoholi lõhna tundmine on politsei poolt väljamõeldud, stampne ning tavaline kõigi puhul. Kriminaalasjas nr 1-21-7843 on faktiliselt tõestamata alkoholi tarvitamine. Süü omaksvõtt ei tee kaebajast veel alkoholisõltlast. Seega tuleb selline tõestamata väide tõlgendada süüdimõistetu kasuks. Keegi ei ole arvestanud, et M. Pretke eelmine karistus kestis 15 aastat ja 7 kuud ning praeguse vangistuse ajal ei saanud välja kujuneda alkoholisõltuvus. Seda ei usuks üksi meditsiinitöötaja. 3.
5. Samuti on ebaõiged väited aadresside ja elukoha külastamise kohta. M. Pretke ei ole neid aadresse avaldanud ega seal kunagi elanud. 3.
6. M. Pretkel ei ole võimalik väljamõistetud summat (86,40 eurot) tasuda. Palgast läheb 50% pankrotihaldurile, 20% vabanemisfondi ning ülejäänud raha eest ostab süüdimõistetu hügieenija pesemistarvikuid.
7. Tartu Maakohtu
8. oktoobri 2023 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu M. Pretke kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, kes palub tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuses leitakse, et M. Pretke ei ole kohtumäärusega nõus, lahend tema suhtes ei ole õiglane ega tugine seadusele. Süüdimõistetul puudub elukoht, ta ei tegele kavaldamisega. Ilma kindla elukohata inimesele vabanemisjärgse käitumiskontrolli kehtestamisel peaks kohus väga kaaluma selle meetme kohaldamist, mida maakohus teinud ei ole. M. Pretke on ennast vangistuses üleval pidanud korrektselt ja seadusekuulekalt. Teda on usaldatud, ta viibib 2 avavanglas ja käib igapäevaselt vabalt linnas tööl, mistõttu on talle vabanemisjärgsete lisapiirangute kehtestamine mitteotstarbekas.
9. Tartu Ringkonnakohtu
10. novembri 2023 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni
11. detsember
12. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu määrus tühistada, kuna süüdimõistetul ei ole elukohta ning tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, lähtudes tema poolt toime pandud kuritegude ajast, võimalik ei ole. Määruskaebused kuuluvad rahuldamisele.
14. Kolleegiumi hinnangul on kohtuasjas seadusest tulenev alus kaebuste piiridest väljumiseks lähtuvalt viimase aja kohtupraktikast (RKKK
15. november 2023, 1-17-6026). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kohaldas maakohus M. Pretke suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli

§ 871

lg-te 1 ja 21 alusel.

§ 871

lg 1 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 75lg 1 p 1 järgi on käitumiskontrolli üks eeldus alalise elukoha olemasolu.

Kehtiv

§ 871

lg 21 lubab aga kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli ka siis, kui isikul alalist elukohta ei ole. Sellisel juhul on isikul kohustus teavitada kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast.

§ 871lg 21 jõustus 1.

oktoobril 2022 ehk pärast seda, kui M. Pretke pani toime kuriteod (kõige hilisem tegu

1. oktoober 2021), milles ta menetletavas asjas süüdi tunnistati. Enne osutatud seadusemuudatust ei olnud alalise elukohata süüdimõistetu suhtes võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada (RKKK
2. mai 2016, 3-1-1-45-16, p 7). Karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistus ega muu mõjutusvahend, vaid seaduses ettenähtud täiendav meede, mis võimaldab kohaldada karistuse ära kandnud süüdimõistetule kindlaid piiranguid või kohustusi (RKKK
3. veebruar 2016, 3-1-1-1-16, p 9.1). Siiski on

§ 1

lg 2 kohaselt karistusseadustik - ja seega ka karistusjärgset käitumiskontrolli sätestav

§ 871

- käsitatav karistusseadusena karistusseadustiku esimese peatüki, sh

§ 5tähenduses (vt analoogselt RKKK 18.

oktoober 2023, 1-20-5182/179, p 13). Sellest tulenevalt allub karistusjärgse käitumiskontrolli regulatsioon

§-s 5 ette nähtud karistusseaduse ajalise kehtivuse reeglistikule. Seetõttu tuleb karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada üldjuhul

§ 871selle redaktsiooni alusel, mis kehtis teo toimepanemise ajal.

Erandiks on olukord, kui hilisem seadus leevendab isiku olukorda (

§ 5lg 2).

Karistusjärgse käitumiskontrolli reeglites tehtud muudatustel, mis halvendavad isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu ei ole (

§ 5lg 3).

Seadusandja ei ole tagasiulatuva jõu keelu omistamisel piirdunud ainuüksi selliste normidega, mis tunnistavad teo karistatavaks või raskendavad karistust. See järeldub

§ 5

lg 3 sõnastusest, mille kohaselt puudub tagasiulatuv jõud ka sellisel seadusel, mis halvendab isiku olukorda muul viisil (vt ka RKÜK 2. juuni 2008, 3-4-1-19-07, p 20).

§ 871

lg 21 avardas karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise võimalusi, lubades seda teha ka nende isikute suhtes, kellel alalist elukohta pole. Järelikult on tegemist isiku olukorda halvendava seadusega, mida

§ 5lg 3 järgi tagasiulatuvalt kohaldada ei saa.

Seega ei saa seda sätet kohaldada ka M. Pretke suhtes, kuna ta pani kuriteod toime enne

§ 871lg 21 jõustumist.

Kuna pole tuvastatud, et M. Pretkel oleks Eestis alaline elukoht, on täitmata ka seadusest tulenevad eeldused tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, mis toob endaga kaasa maakohtu määruse tühistamise.

1. Süüdimõistetu kaitsja esitas ka määruskaebemenetluses riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 45 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohtul hinnangul on esitatud tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Esiteks on 3 kaitsja teinud võimatuks kohtul kontrollida, milline reaalne aeg tal kulus millise toimingu jaoks, kuna on kirjutanud kõik toimingud ühele reale. Arvestades maakohtu ja määruskaebuse mahtu ning kaebuses toodud argumentide vähesust ja seaduse ümberkirjutust on põhjendatud tasutaotlus rahuldada kokku 30 minuti ulatuses, s.o summas 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot. KrMS § 187 lg 1 kohaselt kohtumääruse tühistamise korral jäävad tekkinud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
2. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb tühistada maakohtu määrus ka väljamõistetud menetluskulude osas. Käitumiskontrolli menetluse osas on menetluskulude hüvitamine seadusega reguleerimata ja lähtudes KrMS § 2 p-st 4, on Riigikohus leidnud (RKKKm asjas nr 3-1-1-1-16), et olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik. Käesolevalt oleks pidanud ka maakohus jätma karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata ehk maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulusid ei ole põhjendatud välja mõista mitte M. Pretkelt, vaid need tuleb jätta riigi kanda.
3. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2023 määruse tervikuna, jätab M. Pretke suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata ning rahuldab määruskaebused. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 4 Aarne Sarjas