Obsah (9)

§ 199§ 4231§ 1572§ 424§ 63§ 64§ 74§ 68§ 75

1-23-3610 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-3610 Kohtukoosseis Inna Ombler, Pavel Gontšarov ja Orvi Koik Vaid

§ 199

lg 2 p 4,7;

§ 4231

; § 424 lg 2 ja § 1572 lg 1 järgi Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdistatava kaitsja Merili Laansoo apellatsioon RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava Ragnar Salumäe kaitsja Merili Laansoo apellatsioon Pärnu Maakohtu
2. novembri 2023 otsusele selles põhjenduste puudumise ja kuritegude kvalifikatsiooni vaidlustamise osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
3. Jätta kaitsja apellatsioon süüdistatavale mõistetud karistuse vaidlustamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Lääne Ringkonnaprokuratuur saatis 07.06.2023 üldmenetluses kohtusse kriminaalasja R. Salumäe süüdistuses

§ 199lg 2 p 4,7; § 4231; § 424 lg 2 ja § 1572 lg 1 järgi.

Pärnu Maakohtu 04.09.2023 määrusega anti R. Salumäe kohtu alla ja määrati arutada asja avalikel kohtuistungitel alates 06.11.2023. Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör M. Lugna, süüdistatav R. Salumäe ja tema kaitsja M. Laansoo sõlmisid enne asja kohtuliku arutamise algust 30.10.2023 kriminaalasjas kokkuleppe (kd IV, tl-d 47-49). 06.11.2023 kohtuistungil esitasid prokurör, kaitsja ja süüdistatav taotluse minna üle kokkuleppemenetlusse. Prokurör esitas kohtule kokkuleppe ja kriminaaltoimiku materjalid. Süüdistatav, kaitsja ja prokurör kinnitasid kohtule, et jäävad kokkuleppe juurde (kd IV, tld 88-89). Pärnu Maakohus tegi 23.11.2023 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistati R. Lk 1 / 4 1-23-3610 Salumäe süüdi

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust; tunnistati süüdi

§ 1572

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust; tunnistati süüdi

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi ja mõisteti

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1,2,3 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku (6 päeva) ja koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 24 päeva vangistust. Vangistusest jäeti 1 aasta ja 11 kuud tingimisi täitmisele pööramata, kui R. Salumäe ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks

§ 75

p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2,5,8 ja p 21 alusel kohustati R.

Salumäed käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi; alluma ettenähtud ravile, milleks on nõusoleku andnud; osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Katseaja algus kulgeb kohtuotsuse kuulutamisest ja karistuse kandmise aja algust arvatakse alates R. Salumäe karistuse kandmisele asumisest. APELLATSIOON 2. Pärnu Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja M. Laansoo. Kaitsja märgib apellatsioonis, et see on esitatud tulenevalt süüdistatava juhistest, et esinevad KrMS § 318 lg-s 4 esitatud alused. Apellandi hinnangul on rikutud KrMS § 339 lg 1 p-des 7-8 sätestatud nõudeid, st kohtuotsuses puudub põhjendus ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Apellandi väitel leiab süüdistatav, et kokkuleppes osad kirjeldatud teod ei ole käsitletavad kuriteona ‒ ei ole tuvastatud, et süüdistataval oleks esinenud juhtimise ajal narkojoove. Varguse episoodis olevat süüdistatava arvates tegu kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7 järgi, kuigi grupis tegutsemist ei tuvastatud ja samas episoodis ei ole teistele isikutele süüdistust esitatud. Veel vaidlustab apelland mõistetud karistust, sest süüdistatav leiab, et talle mõistetud karistus ei ole proportsionaalne võrreldes sarnastel oludel süüdimõistetute karistustega.

1. Süüdistatav esitas apellatsioonile kirjaliku vastuse, milles teatas, et jääb kaitsja apellatsiooni juurde ega soovi seda täiendada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 sätestavad, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
5. Kolleegium ei nõustu apellandi paljasõnalise ja deklaratiivse väitega, et maakohus rikkus otsuse tegemisel KrMS § 339 lg 1 p-des 7 ja 8 sätestatut. KrMS-s sätestatust ja Riigikohtu kehtivast praktikast tulenevalt ei pea kokkuleppemenetluses tehtava kohtuotsuse põhiosa täielikult vastama KrMS §-s 312 sätestatule, st selles ei esitata tuvastatud asjaolusid ega põhjendust. KrMS § 249 kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhiosas vaid seda, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ja kokkuleppe Lk 2 / 4 1-23-3610 sisu (RKKKm 3-1-1-70-12, p 10). Vaidlustatud asjas tehtud maakohtu otsus vastab eeltoodud nõuetele ning selles on lahendatud kõik KrMS §-s 306 sätestatud küsimused.
6. Kuigi apellatsioonis väidetakse, et kokkuleppes kirjeldatud teod ei ole (osaliselt) kuriteona käsitatavad, viidatakse samas üksnes üldsõnaliselt, et süüdistataval ei olevat sõiduki juhtimisel esinenud narkojoovet. Veel leiab apellant, et R. Salumäele süüks arvatud vargus ei ole õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7 järgi.

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide, kokkuleppe ja apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on kõnealuses osas ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb jätta läbi vaatamata järgmise põhjendusega. 7. Kriminaaltoimiku materjalidest ilmneb, et R. Salumäele kui isikule, kes on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, on korrektselt süüks arvatud kahel korral, s.o 21.03.2022 ja 14.06.2022 mootorsõiduki juhtimine narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis ning samuti 08.05.2023 mootorsõiduki juhtimine alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Kõnealused kolm tegu on õigesti subsumeeritud

§ 424lg 2 järgi.

Samuti on R. Salumäele kui isikule, kes on varem karistatud varguse eest, õigesti süüks pandud 10.03.2022 Olerexi tanklast diislikütuse salajane vargus grupis koos seni tuvastamata isikuga. Viimati nimetatud tegu on subsumeeritud veatult

§ 199lg 2 p 4 ja 7 järgi.

1. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud 30.10.2023 kokkuleppest ilmnevalt selgitati R. Salumäele õigusi kokkuleppemenetluses ja selle tagajärgi. Kokkuleppes on kajastatud nii R. Salumäele süüks arvatavate kuritegude kirjeldus, kvalifikatsioon kui ka taotletava karistuse liik ja määr. Süüdistatav on avaldanud soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda omakäeliselt allkirjaga (kd IV, tl-d 47-49). 06.11.2023 kohtuistungi protokolli kantu kohaselt kinnitas süüdistav, et avaldas kokkuleppe sõlmimisel tõelist tahet, selle sisu oli arusaadav ning süüdistatav ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde (kd IV, tl 89). Kolleegium selgitab, et kokkuleppemenetluses lepivad kohtumenetluse pooled enne asja kohtulikku arutamist kokku nii teo faktilistes asjaoludes (KrMS § 306 lg 1 p-d 1 ja 2) kui ka sellistel asjaoludel toimepandu õiguslikus kvalifikatsioonis (KrMS § 306 lg 1 p 3). Maakohus on praeguses asjas teinud otsuse vastavalt kokkuleppes kirjapandule ning kaalunud, kas süüdistatavale inkrimineeritud teod on kuriteod ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb need kvalifitseerida. R. Salumäe süüditunnistamisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme ja süüdistuses kirjeldatud tegudele on antud õige karistusõiguslik hinnang. Seega jätab kolleegium üksmeelselt KrMS § 326 lg-st 3 juhindudes eeltoodud osas kaitsja apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2. Seoses R. Salumäele mõistetud karistuse vaidlustamisega, märgib kolleegium järgmist. KrMS § 245 lg 1 p-s 5 märgitu kohaselt kuulub kokkuleppe esemesse süüdistatavale mõistetav karistus, milles peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele. Kuna süüdistatavale mõistetav karistus kuulub kokkuleppe esemesse, kohalduvad selle vaidlustamisele kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted, millest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Seega peaks karistuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Kuna praegusel juhul on R. Salumäe ja tema kaitsja nõustunud kokkuleppe kinnitamisel mõistetava karistusega ja Lk 3 / 4 1-23-3610 kaitsja ei ole apellatsioonis viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, tulebki apellatsioon jätta selles osas läbi vaatamata.
5. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus üksmeelselt apellatsiooni maakohtu otsuses põhjenduste puudumise ja kuritegude kvalifitseerimise seaduslikkuse osas läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu ning süüdistatavale mõistetud karistuse vaidlustamise osas jätab ringkonnakohus kaebuse läbi vaatamata KrMS § 318 lg 3 p 4 ja § 326 lg 2 p 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Lk 4 / 4