KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2023 Haldusasja number 3-23-2908 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnip

§ 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad

§ 23lg 1 p-des 1 ja 3-23-2908 3 sätestatud kinnipidamise alused.

PPA leiab, et välismaalane X ei ole järginud Eesti Vabariigis elades põhiseaduslikku korda ja riigis kehtivad õigusakte, kuna teda on 2 korda karistatud kriminaalkorras ja 3 korda väärteokorras. X i karistatus ilmestab tema suhtumist ühiskonnas kehtivatesse väärtustesse ja normidesse ning austust teiste inimeste õigustesse ja vabadustesse. Muuhulgas väärib märkimist asjaolu, et X ile on korduvalt vanglas viibimise ajal määratud distsiplinaarkaristusi (kokku 46). PPA on seisukohal, et X on oma kuritegudega loonud mitmel korral reaalse ohu avalikkusele, ühiskonnale ja kannatanutele, mis realiseerus peaasjalikult korduvate raskete isikuvastaste aga ka varavastaste kuritegude toimepanemises. Eelmainitud käitumisega näitas X lugupidamatust Eesti Vabariigi õiguskorra ning põhiseaduslike väärtuste vastu. 4. X esitas vanglas olles 06.12.2023 tagasipöördumistunnistuse avalduse, mis on edastatud VF konsulaarosakonda Tallinnasse. Kuna käesoleval hetkel puudub X il kehtiv reisidokument ning kehtiv tagasipöördumistunnistus, siis puudub PPA-l võimalus väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul. PPA hinnangul on eeltoodule tuginedes täidetud eeldused

§ 23

lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud alustel kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.

1. PPA hinnangul kaalub isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine üles isiku õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. X i lähivõrgustikku kuuluvad ema X (sündinud 10.11.1965, Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, rahvuselt venelane ja emakeel vene keel, perekonnaseis abielus), kes omab pikaajalise elaniku elamisluba, isa X(sündinud 28.02.1961, rahvastikuregistri andmetel surnud), vend X(sündinud 30.05.1984, Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, rahvuselt venelane ja emakeel vene keel), kes omab pikaajalise elaniku elamisluba. PPA hinnangul on X il võimalik kodakondsusjärgses riigis jätkata suhtlust nende kõigiga kasutades telefoni või erinevaid sotsiaalmeedia platvorme, mille abil on võimalik suhelda ka audiovisuaalselt. EIK on 08.01.
2. a. asjas Joseph Grant vs Ühendkuningriik aktsepteerinud eri riikides elavate sugulaste suhtlust nii telefonitsi kui ka e-kirja teel ning seda isegi juhul, kui isikul on alaealised lapsed, kellega ta koos ei ole elanud.Seega X i väljasaatmine on kooskõlas EIK ja Euroopa Kohtu praktikaga ning väljasaatmist välistavaid asjaolusid tema suhtes ei esine.
3. PPA on seisukohal, et X i osas ei ole põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna võimalik kohaldada

§ 10sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid.

PPA võtab arvesse, et X on vanglas olles 06.12.2023 esitanud tagasipöördumistunnistuse, mis on edastatud VF konsulaarosakonda Tallinnasse, kuid ei ole teada millal taotlus kinnitatakse ja X saab vastava dokumendi. Arvestades eeltoodud asjaolusid ei pea PPA võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt taotleb PPA Tartu Halduskohtult luba Vene Föderatsiooni kodanik X i kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

§ 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad

§ 23lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

KOHTU PÕHJENDUSED 7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 2

§ 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad

§ 23lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

Nimetatud sätete kohaselt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada ja paigutada kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, eelkõige juhul kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). 9.

§ 23

lg 1 p 1 kohaldamise aluseks olevat põgenemisohtu on puudutatud isiku puhul põhjendatud

§ 68

p-des 4 märgitud asjaoluga, s.o välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4). Isiku põgenemise ohtu ei saa järeldada vaid

§-s 68 sätestatud asjaolude esinemisest. Põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ja hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 05.12.

1. a määrus asjas nr 3-20-2004, p 18.5).
2. Vaidlust ei ole selles, et isikut on korduvalt karistatud vangistusega. PPA taotles isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist ka

§ 23lg 1 p 3 alusel väljasaatmiseks vajalike dokumentide puudumise tõttu.

Halduskohus nõustub selles osas PPA põhjendustega. PPA taotluses on leitud, et isiku osas ei ole põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna võimalik kohaldada

§ 10sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid.

Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel. Kuna isik on riigi usaldust juba korduvalt kuritarvitanud, kahaneb tema uute lubaduste usaldusväärsus. Halduskohus nõustub PPA-ga ja leidis, et isikul puuduvad Eestis ka majanduslikud ja sotsiaalsed seosed, mis annaks alust arvata, et ta on vabaduses viibides kättesaadav väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole praegusel juhul isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.

1. a määrus asjas nr 3-3-1-93-16, p 12). Isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine saaks olla tõhus üksnes juhul, kui isiku varasema käitumise põhjal on piisavalt alus eeldada, et ta kohaldatavaid järelevalvemeetmeid ka päriselt järgib. Kuna isik on oma käitumisega (süütegude toimepanemine, sh katseajal) näidanud, et ta suhtub kehtivasse õiguskorda ükskõikselt ja ei ole suutnud seni enda käitumist muuta, vähendab see usaldust, et isik enda lubadusi peab ja on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav.
2. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamisega kaasnev vabaduspõhiõiguse ja perekonnaelu põhiõiguse riive on proportsionaalne taotletava eesmärgi (tagada isiku kättesaadavus väljasaatmismenetluses) suhtes. Isik peeti 19.12.2023 kinni

§ 23

lg 1 p-de 1 ja 3 alusel ning tema suhtes on olemas kehtiv ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seega on isik väljasaadetav. Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks

§ 23

lg-s 1 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 23lg 1¹).

Kohtupraktikas on selgitatud, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisel tegutseb kohus piiratud informatsiooni alusel ning kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade 3

§ 10lg 2 p 6) leebema abinõuna kohaldatav.

13. Eelnevat arvestades on isiku kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse kohtu hinnangul põhjendatud ning proportsionaalne. Menetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid kinnipidamise ja paigutamise, sh tema terviseseisundist või turvalisusest tulenevalt. Väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaoludel põhjust pidada ka võimatuks (

§ 14lg 4 p 2).

Kohus selgitab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud (nt tervisega seoses), mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. 14. Ülaltoodut arvestades tuleb PPA taotlus rahuldada ja anda luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks nädalaks. (allkirjastatud digitaalselt) 4