lg 1 alusel karistada Aleksandr Savinovi toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on LS § 224 lg 2 järgi arestiga 10 päeva. VTMS § 205 alusel peab Aleksandr Savinov ilmuma aresti kandmiseks Viru Vanglasse aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Aresti kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele ilmumise aeg. Kui Aleksandr Savinov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, kohaldada tema suhtes sundtoomist KrMS § 139 lg 1, lg 2 p 3 alusel. Määrus saata Aleksandr Savinovile, Viru Vanglale ning PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 15. detsembrist 2023.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 17.09.2023 koostatud väärteoprotokolli AB1499335 kohaselt süüdistatakse Aleksandr Savinovi selles, et tema 17.09.2023 kell 10.45 Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn-Narva mnt 178,5 km-l Tallinna suunas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 mg/l. Peale selle Aleksandr Savinov juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 121 +/-4 km/h, ületades lubatud sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 27 km/h võrra. Oma tegudega rikkus Aleksandr Savinov Liiklusseaduse § 69 lg 3, § 15 lg 1 p 1 sätteid. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris Aleksandr Savinovi teo
Kohtuistungil üle kuulatud Aleksandr Savinov tunnistas ennast süüdi. 17.09.2023 viis ta tuttava Jõhvi, ületas kiirust ja teda pidas politsei kinni. Talle tehti alkotest, mis oli positiivne. Teda viidi Sillamäe politseijaoskonda indikaatorvahendiga kontrollimiseks. Ta ei tarvitanud alkoholi samal ega eelmisel päeval. Enne sõitma asumist läks ta sõbra kontrorisse ja jõi kolat, laual oli ka viskipudel, kuid seda ei joonud. Arvatavasti oli kola sees alkohol, kuna tema alkoholi ei joonud. See oli poole liitrine koola pudel, mis oli lahti. Ta ei tundnud seal alkoholi. Samuti tunnistab, et ületas kiirust, kuna kiirustas Jõhvi tütre juurde ja pidi enne tuttava ära viima. On nõus tõendusliku alkomeetri näiduga. Tal puudub kehtiv juhiluba alates oktoobrist, kui jõustus otsus. Varasemalt on teda samalaadsete tegude eest karistatud 2 korda. Juhtimisõigus võeti ära 8 kuuks, rahatrahvi pole tasunud, kuna oli töötu kuni septembrini
lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu LS § 227 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi on aset leidnud, teo pani toime Aleksandr Savinov ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid usaldusväärseteks ja piisavaks väärteo toimepanemise asjaolude tuvastamiseks ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus uuritud tõenditele. Liiklusseadus § 227 lg 2 rikkumine Asjas on kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, taatlustunnistusega ja menetlusaluse isiku Aleksandr Savinovi ütlustega tõendatud, et Aleksandr Savinov juhtis 17.09.2023 kell 10.45 IdaVirumaal Toila vallas Tallinn-Narva mnt 178,5 km-l mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 121 +/-4 km/h, ületades lubatud sõidukiirust (90 km/
Aleksandr Savinov pani toime kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi väärteo otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Aleksandr Savinov oli teadlik rikkumisest (oli teadlik, et ei sõidab teelõigul, kus on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h) ning tahtlikult eiras Liiklusseaduse sätteid. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et Aleksandr Savinov pani toime väärteo LS § 224 lg 2 järgi vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leidis eelnevalt, et Aleksandr Savinov pidi vähemalt tundma alkoholi lõhna või maitset ja kohe lõpetama joomist, kuid ta seda ei teinud, vaid peale joogi tarbimist istus rooli ja hakkas autot juhtima. Ta pidi andma endale aru, et peale alkoholi sisaldava kokteili tarbimist võib ta olla joobes. Enne autoga sõitma asumist ei kontrollinud ta alkomeetriga enda joovet, ei teinud midagi, et veenduda oma seisundis. Ent kohusetundliku autojuhina oleks ta pidanud seda tegema. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Savinov pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) 5 Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Aleksandr Savinov juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, ning samuti ületas lubatud sõidukiirust. Sealjuures ei ole võimalik eristada mootorsõiduki juhtimisel selle juhtimist joobeseisundis ning sõiduki kiiruse ületamist. Ehk kõrvaltvaataja jaoks on tegemist ühe käitumisaktiga – sõiduki juhtimisega. Seega arvestades, et Aleksandr Savinovi poolt toime pandud väärteod on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, tuleb eelpooltuvastatud väärteokoosseise käsitleda ideaalkogumina
lg 1 järgi.
lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või arest või sõiduki juhtimise äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega karistus tuleb Aleksandr Savinovile mõista LS § 224 lg 2 alusel. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik liiklusseaduse nõuetest, täitis tegu toime pannes väärteokoosseisu tunnused. Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab aga järeldada, et liiklusseaduse rikkumise osas on Aleksandr Savinovil ka juba kogemus olemas. Karistust kergendavaks asjaoluks
lg 1 p 3 kohaselt on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid
mõttes ei ole tuvastatud, isik pani toime väärteo LS § 227 lg 2 järgi otsese tahtlusega ja
Karistusregistri andmetest nähtuvalt oli menetlusalusel isikul väärteo toimepanemise ajal 4 kehtivat väärteokaristust. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Trahvid on tasumata. Samuti ei ole mõju avaldanud juhtimisõiguse äravõtmine, kuna Aleksandr Savinovilt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud 01.03.2023 otsusega 4 kuuks ning 22.08.2023 otsusega 8 kuuks, mis jõustus 14.11.2023. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul kolmanda karistuse liigi – arest sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Kohus on selgitanud Aleksandr Savinovile võimalust kanda aresti ositi või taotleda aresti asendamist ÜKTga, kuid isik soovi ei väljendanud, seega ei kohalda kohus aresti asendamist ega aresti kandmist osade kaupa. Sellest tulenevalt on isikult käesoleval ajal juhtimisõigus 8 kuuks ära võetud. Kohus ei pea otstarbekaks kohaldada lisakaristust käesolevas väärteoasjas. (digitaalselt allkirjastatud) Larissa Prokopenko Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.