Obsah (5)

§ 326§ 414§ 173§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-10633 Tsiviilasi V. L. hagi V. L. vastu abielu

) § 187 lg 6). ASJAOLUD 1

1. V. L. (hageja) esitas 27.07.2023 Harju Maakohtule hagi V. L. (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 31.12.1981 Tallinnas Nõmme Perekonnaseisuametis. Hagiavalduse kohaselt lõppes poolte abieluline kooselu 10 aastat tagasi. Hageja ja kostja elavad eraldi, mõlemal on uued suhted. Kohtuväliselt pole lahutamine osutunud võimalikuks. Hageja on teinud kostjale ettepaneku lahutada abielu perekonnaseisuametis, kuid kostja pole sellega nõustunud. Hageja soovib jätta perekonnanimeks L..
2. Kostja kohtule hagiavalduse kohta kirjalikku seisukohta ei esitanud ega ilmunud 27.11.2023 toimunud kohtuistungile. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse toimetati kostjale kätte 28.10.2023

§ 326lg 1 alusel tema elukohas aadressil Sinirebase tn 8-7, Tallinn.

1. Hageja jäi 27.11.2023 kohtuistungil hagi nõude juurde. Hageja taotles, et kohus võtaks asja materjalide juurde rahvastikuregistri väljavõtte abielukande kohta. Kohus rahuldas selle taotluse. Hageja selgitas, et kolis poolte ühisest kodust välja juba
2. a paiku. Hageja sõnul purunes suhe kostja raske iseloomu tõttu; hagejal ei ole võimalik kostjaga milleski kokku leppida. Praegusel ajal on hagejal uus püsisuhe. Abielust on sündinud kolm last: tütar ja kaks poega, kellest üks on surnud. Hageja väitel pole nad kostjaga pärast kooselu lõppemist isiklikult sisuliselt üldse suhelnud, isegi mitte lastega seoses. Tütar elas lahku kolimise ajal juba omaette, isa juures elanud poeg kolis isa juurest pool aastat tagasi tüli tõttu ära. Hageja tegi kostjale telefoni teel ettepaneku lahutada abielu perekonnaseisuametis, kuid kostja sellega ei nõustunud. Pooltel on erimeelsused ühisvaraks oleva korteri jagamisega seoses. Hageja väitel on kostja hagiavaldusest teadlik. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4.

§ 414

lg-s 1 on sätestatud, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus on selles kostjat hoiatanud 23.08.2023 määruses, millega kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ning asi on võimalik lahendada sisuliselt.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus märgib, et tegemist on eeldusega, mille mittetäitmine ei välista järelduseni jõudmist, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas kohtuistungil, et kolis kostjast eraldi elama
2. aasta paiku ning ei ole sellest saadik kostjaga sisuliselt üldse suhelnud. Hagejal on uus püsisuhe ning ta ei soovi kostjaga abielulist kooselu taastada. Kokkusobimatust põhjendab hageja kostja isikuomadustega. Eeltoodust lähtuvalt on eluliselt usutav, et praeguseks ajaks on poolte abielusuhted lõppenud. Arvestades, et pooled kolisid lahku juba ligikaudu 18 aastat tagasi ning hagejal on uus suhe, on põhjendatud järeldada, et poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult. 2
3. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Praegusel juhul puudub leppimisel perspektiiv, kuivõrd kostja ei ole kohtule oma seisukohti väljendanud, kohtusse ilmunud ega muul moel aktiivselt tegutsenud selle nimel, et poolte vahel lepitust sõlmida. Hageja on avaldanud soovimatust abielusuhteid taastada. Seetõttu peab kohus poolte lepitamiseks abinõude tarvitusele võtmist ebamõistlikuks.
4. Eelneva põhjal rahuldab kohus hagi ning loeb poolte abielu lõppenuks, st lahutab poolte abielu. Kohus märgib, et kuigi hagiavalduse kohaselt sõlmiti abielu 31.12.1981, siis kohtu poolt toimikusse võetud rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt sõlmiti abielu 30.12.1981 Tallinna Perekonnaseisuameti Nõmme sektoris. Seega lahutab kohus poolte 30.12.1981 sõlmitud abielu.
5. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
6. Kuivõrd hageja soovib jätta perekonnanimeks praeguse perekonnanime L., siis praeguse kohtuotsusega hageja nime ei muudeta (s.o abielueelset perekonnanime ei taastata). 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 3