lg p 2 p 2 –
lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Anna-Maria Rahamägi Süüdistatav ANNA ILJITŠJOVA, isikukood: 47904212227; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: xxx, arvel xxx. Kriminaalkorras karistatud 1-l korral: Harju Maakohtu 03.03.2021. a otsusega
lg 2 p 7, 9 järgi vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti
Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: ei ole kohaldatud; elukohast lahkumise keeldu kohaldati 24.05.2022–24.05.
lg 2 p 2 –
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Anna Iljitšjovale karistuseks 1 (üks) kuu 10 (kümme) päeva vangistust. 3.
a, s.o 1 (üks) päev vangistust karistusaja hulka ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu 9 (üheksa) päeva vangistust. 4.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud 7 (seitse) päeva vangistust. 5.
vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 217 (kakssada seitseteist) tundi ja määrata selle töö ära tegemise ajaks 12 (kaksteist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.
lg 4 alusel kohustada Anna Iljitšjovat täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 7, 9 järgi, pani tahtlikult toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise katse, mis seisnes järgnevas. 23.05.2022 kella 14:00 paiku tungis M T piirdeaia ja plekkseina lõhkumise teel sisse Tallinnas aadressil Xxx asuvasse X OÜ-le kuuluvasse lattu, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X OÜ-le kuuluvat vara kogusummas 1410 eurot ja nimelt: - 32 kasti Saaristolais viina (ühes kastis 20 pudelit, ühe pudeli hind 1,95 eurot, st ühe kasti hind on 39 eurot) kogumaksumusega 1248 eurot ja - 5 kasti veini Saadle Greek Shyraz Cabernet 2017 (ühes kastis 6 pudelit, ühe pudeli hind 5,40 eurot, st ühe kasti hind on 32,40 eurot) kogumaksumusega 162 eurot. Eeltoodud esemed toimetas M T piirdeaia äärde ja lahkus sündmuskohalt. M T naases sündmuskohale 23.05.2022 ajavahemikul 21:00-22:00 koos Anna Iljitšjovaga. Anna Iljitšjova, olles teadlik, et piirdeaia ääres olevate esemete näol on tegemist M Ti kuritegeliku käitumise tulemusena seadusliku omaniku valdusest välja läinud varaga, toimetas koos M Tiga eelnimetatud vara sündmuskohalt ära, st omandas ja hoidis enda valduses osa M Ti poolt eelnevalt varastatud esemeid. Kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest Anna Iljitšjova ja M T peeti kinni politsei poolt 24.05.2022 kella 00:40 paiku. X OÜ-le tagastati varastatud kaup kogusummas 721,20 eurot (16 kasti Saaristolais viina kogumaksumusega 624 eurot ja 3 kasti veini Saadle Greek Shyraz Cabernet kogumaksumusega 97,20 eurot). Tagastamata on 16 kasti Saaristolais viina kogumaksumusega 624 eurot ja 2 kasti Saadle Greek Shyraz Cebernet veini kogumaksumusega 64,80 eurot, s.t tagastamata kauba 3/9 maksumus on 688,80 eurot ning plekkseina lõhkumisega tekitatud kahju on 350 eurot. Sellise tegevusega pani Anna Iljitšjova isikuna, kes on varem toime pannud varguse, toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise katse, s.o
POOLTE SEISUKOHAD Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leides, et Anna Iljitšjova tegu on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokuröri hinnangul on kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus, mida Anna Iljitšjova avaldas eeluurimisel. Prokurör palub Anna Iljitšjova süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel mõista karistuseks 3 kuud 10 päeva vangistust.
a otsusega mõistetud ja ära kandmata osa, s.o 5 kuud 28 päeva, võrra ja liitkaristuseks mõista 9 kuud 8 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o aeg 1 päev ning lõplikuks karistuseks mõista 9 kuud 7 päeva vangistust.
alusel asendada vangistus 277 tunni üldkasuliku tööga ja määrata selle töö tegemise tähtajaks 18 kuud. Prokurör palub Anna Iljitšjovalt välja mõista kriminaalmenetluse kulud, s.o kaitsjatasu kohtueelses menetluses 324 eurot. Sundraha 1087,50 eurot ajatada 12 kuu peale. DNAekspertiisikulu 313,50 eurot jätta riigi kanda, kuivõrd süüdistatava DNA-d ei leitud. Samuti palub prokurör välja mõista kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi. Kannatanu esindaja kohtuistungil täiendavalt midagi lisada ei soovinud. Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendamata ja Anna Iljitšjova ei ole talle etteheidetavat kuritegu toime pannud. Toimikus ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et A. Iljitšjova oleks soovinud vara omandada. Hoidmine on see, kui ta võttis aia äärest kasti, hoidis seda oma käes ja tõstis autosse. Kaitsja hinnangul seda juriidiliselt hoidmiseks ei loeta. A. Iljitšjova ei kehtestanud sellele oma valdust ega tahet, ta ainult transportis. Seetõttu leiab kaitsja, et A. Iljitšjova tuleb õigeks mõista. A. Iljitšjova ei saa hagi õigeks võtta, kui tema pole vargust toime pannud. DNA-ekspertiis tuleb jätta riigi kanda. Juhul kui kohus ei mõista A. Iljitšjovat õigeks, siis palub kaitsja määrata talle karistuseks üldkasulik töö võimalikult väikeses määras. Süüdistatav Anna Iljitšjova tunnistas kohtuistungil oma süüd osaliselt. Enda sõnul võttis vastu kaks karpi, ühe viskas hiljem ära. Sellist kogust, mis on märgitud süüdistusaktis, ta näinud ei ole. Ta on nõus asja lahendamisega lühimenetluses ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Tervisega on tal mõningaid probleeme, kuid arvab, et saaks teha üldkasulikku tööd. Ta on Xxx arvel, sissetulek sealt 200 eurot. Alkoholi ja narkootikume praegu ei tarvita. Tsiviilhagile vaidleb vastu. Viimases sõnas avaldas, et ta ei ole midagi teinud. Varem oli süüdi, kuid praegusel ajal ei ole üldse süüdi. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et Anna Iljitšjova tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema 4/9 süü
lg 2 p 2 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on täielikult tõendamist leidnud. Seoses tõenditega märgib kohus esmalt, et politseiametniku K. K ettekanne Lääne-Harju politseijaoskonna juhile (I kd tl 75) ei ole KrMS § 63 lg 1 mõistes tõend, kuivõrd tegemist on ütlustele sarnaneva teabega isikult, keda oli võimalik üle kuulata, kuid seda ei ole tehtud. Seetõttu jätab kohus ettekande tõendikogumist välja. Kuivõrd kohtuistungil ei taotletud A. Iljitšjova ülekuulamist, saab kohus lähtuda üksnes asjas kogutud kirjalikest tõenditest, sh A. Iljitšjova jt isikute poolt eeluurimisel ülekuulamisel antud ütlustest. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas vaidlust sündmuse faktide osas. Asjaolu, et M T pani toime varguse Xxx asuvast X OÜ laost kinnitab ennekõike Harju Maakohtu 10.02.2023. a kohtuotsus selles varguseepisoodis süüditunnistamise kohta (I kd tl 221-226). Ülekuulamisel on M T kinnitanud, et pani varguse toime üksinda ja päevasel ajal, peites varastatud kastid piirdeaia juures ära. Alles õhtul kohtas ta A. Iljitšjovat ja palus teda endale appi aia juurest karpe autosse viima, lubades talle selle eest viina (I kd tl 103). Kahtlustatavana ülekuulamisel on A. Iljitšjova tunnistanud seda, et M T palus tal aidata viia karpe piirdeaia juurest autosse ja talle pakuti selle eest alkoholi. Samuti oli M T talle eelnevalt rääkinud sellest, et oli päevasel ajal käinud P tn lao territooriumil, oli seal seina lahti võtnud ja sealt karbid välja tassinud ning piirdeaia juurde peitnud (I kd, tl 121). Arvestades seda, et A. Iljitšjova ja M T peeti sündmuskoha lähistel kinni (I kd tl 88-91; 106-109) ja nad andsid ütlusi enne vabastamist, pole alust arvata, nagu oleks nad saanud oma versioone sündmusest kooskõlastada. Kummagi ütlused on kokkulangevad nii omavahel, kui ka kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Seejuures on nende ütlused ja sündmuste käik kooskõlas nii sündmuskohal kahtlast tegevust märganud politseiametnikust tunnistaja I S (I kd tl 77), kui ka M Ti poolt varastatud esemete vedamisel autojuhiks olnud tunnistaja S M ütlustega (I kd tl 142), kes on kinnitanud, et sündmuskohal tassis kaste üks naisterahvas, kelleks osutus A. Iljitšjova. Samuti toetavad sellist sündmuste käiku, M Ti ja A. Iljitšjova ning tunnistajate ja kannatanu esindaja ütluste paikapidavust kaudselt lisaks vallasasja hoiulevõtmise protokoll (I kd tl 79-87), M Ti ja A. Iljitšjova isikusamasuste tuvastamise protokollid (I kd tl 93-94, 113), läbiotsimisprotokoll (I kd tl 92), vallaasja läbivaatuse ja hoiulevõtmise protokoll (I kd tl 126-135, 136-137), asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 144-159). Nimetatud tõenditest nähtub üheselt suures koguses alkoholi vargus ja tekitatud kahju. Seda kinnitavad ka kannatanu esindaja A. R ütlused, mille järgi varastati viina ja veini kokku 1410 euro eest, millest tagastamata kauba väärtus on 688,80 eurot (I kd tl 168). Seega puudub kohtu hinnangul vaidlus selles, et A. Iljitšjova oli sündmuskohal, kus teda nähti koos M T kaste autosse tassimas. Süüdistatava versiooni kohaselt tunnistas ta kohtuistungil oma süüd osaliselt, kuna ta ei ole sellises koguses alkoholi näinudki (II kd, tl 16pö). Samas, oma viimases sõnas esitatud versiooni kohaselt ei ole ta aga midagi teinud ja pole süüdi (II kd tl 18pö). Seega on süüdistatav sisuliselt distantseerinud end toimepandust. Kohtule on teadmata, kas süüdistatava positsioon muutus kaitsekõne mõjul (milles taotleti tema õigeksmõistmist) või muul põhjusel. Eespool on üheselt kinnitust leidnud see, et A. Iljitšjova viibis sündmuskohal ja tassis seal varastatud alkoholiga kaste. Seetõttu on tegelikkuses A. Iljitšjova viimases sõnas esitatud väited, et „ma ei teinud midagi“ ja „praegusel ajal ma ei ole üldse süüdi“ paljasõnalised ja omavahel riimuvate tõenditega ümber lükatud. Mis aga puudutab seda, et A. Iljitšjova seostas enda osalist süüditunnistamist varastatud kauba koguse ja sellest arvestatava osa mittenägemisega, näib kohtule, et A. Iljitšjova ei ole tegelikult aru saanud, et talle ei heideta ette mitte vargust (mille pani üksinda toime M T), vaid süüteo toimepanemise tulemusena 5/9 saadud vara omandamise ja hoidmise katset. Sel põhjusel ja ka kaitsja seisukohtadest tulenevalt, seisneb sisuline vaidlus õiguslikus hinnangus sellele, kas taolise käitumisega pani A. Iljitšjova toime
Kaitsja argumentatsioon, mille järgi on A. Iljitšjova roll siinsel juhul sarnane autojuhile jt osalistele, ei ole asjakohane. Tegu on võrreldamatute isikutega – ükski tõend ei kinnita, et erinevalt A. Iljitšjovast oleks autojuht olnud teadlik, mida ta sinna täpselt tegema läks ja et talle oleks lubatud alkoholi ning lisaks ei osalenud teised isikud ka varastatu tassimises. A. Iljitšjova oli aga täpselt teadlik tegevuse sisust. Ebaõige on ka kaitsja viide kahele tassitud kastile. Autost leiti kokku 5 kasti (I kd tl 126-134). Seejuures on A. Iljitšjova ise tunnistanud, et tassis 3 kasti alkoholi. Ütluste kohaselt saab järeldada, et tööjaotus oli selline, et A. Iljitšjova tõi aia juurest kaste autosse ja M T tassis samal ajal kaste aiast seest poolt välja (I kd tl 121). Praegusel juhul ei lükka istungil märgitu ümber seda, et A. Iljitšjova andis kohtueelses menetluses teiste tõenditega kooskõlas olevaid ütlusi, et ta läks öisel ajal M T appi kaste tassima. Iga keskmine inimene saab aru, et öösiti pappkastide võrkaia kõrvalt (s.o mitte mööda teed territooriumile sisenedes) autosse tassimine ei ole tavapärane tegevus ja see on väga suure tõenäosusega seotud millegagi, mida sõna otseses mõttes peab varjama sh kuritegelikuga. Veelgi enam, A. Iljitšjova teadis konkreetselt, mida ta tegema läheb, sest M T oli selgitanud, et on päeval laohoonest kastid aia äärde peitnud ja kutsus A. Iljitšjovat appi neid kaste auto peale viima. Seejuures nõustus ta seda tegema tasu (alkoholi) eest. Ka kohapeal sai ta aru, et kastides on pudelid (I kd tl 121). Arvestades M T ja A. Iljitšjova ülekuulamise aega (s.o vahetult pärast kinnipidamist), ei olnud neil võimalik ka oma (kaitse)versioone kooskõlastada, mistõttu saab usaldusväärseteks pidada ka A. Iljitšjova ütlusi selle kohta, et M T oli talle rääkinud, et ta oli laos sees käinud. Seega teadis A. Iljitšjova konkreetselt seda, et ta läheb juba varem lõpuleviidud vargusega saadud kastide kaupa alkoholi minema toimetama ning ta saab sellest ka tasuna alkoholi. Neil põhjustel on üheselt kinnitust leidnud see, et tegu oli A. Iljitšjovale võõra varaga, mis oli saadud M T poolt toimepandud ja lõpuleviidud varguse ehk süüteo tulemusena.
lg 2 p 2 näeb ette vastutuse süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise eest. See tähendab ühtlasi, et
Iljitšjova soovis omandada või hoida. A. Iljitšjova soov oli omandada osa varastatud alkoholi (n-ö vaevatasuna saadav) ja see hiljem ära tarvitada. Seega on täidetud süüteokatse koosseisu peamine subjektiivne tunnus ehk tal oli olemas tahtlus. Ta soovis planeeritult (kavatsetult) süüteoga saadud vara omandamist toime panna ja pidas seda võimalikuks. Niisamuti oli ta juba alustanud süüteo toimepanemisega ehk alustanud alkoholikastide autosse tassimist, mis oleks võimaldanud mh temal omandada nö vaevatasuna saadavat alkoholi. Sellega on täidetud süüteokatse objektiivne tunnus ehk süüteo vahetu alustamine. Mis puudutab süüteoga saadud omandamise ja hoidmise süüdistust, siis mõlemad viisid lähtuvad sellest, et toimepanija oli mingil moel vara enda valdusesse saanud. Lähtudes erialakirjandusest, on eelnevalt
tähenduses omandatu hoidmise puhul põhjust rääkida teoühtsusest ning selle hoidmine on hõlmatud omandamisega (
komm vlj 2021, lk 666, komm 8.). Kohus leiab, et ka siinsel juhul on põhjust sellest lähtuda. Samuti ei saa mööda vaadata sellest, et A. Iljitšjova soov oli saadav alkohol ära tarvitada, seega selle faktilise hoidmise soov (lõpuleviidud süüteona) on kaheldav. Kuigi ka eelnevalt varastatud alkoholi hoidmise katse tuleb lugeda hõlmatuks selle omandamise katsega, ei too see aga endaga kaasa A. Iljitšjova (osalist) õigeksmõistmist (RKKKm 1-20-470, p 22jj). Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 6/9 Arvestades, et A. Iljitšjovat on varem karistatud 03.03.2021. a kohtuotsusega
lg 2 p 7, 9 alusel (s.o kehtiv karistus – I kd tl 233, 247), on tegemist
202 lg 2 p-s 2 nimetatud isikuga ehk isikuga, kes on varem toime pannud varguse. A. Iljitšjova tegevus tuleb seega kvalifitseerida
KARISTUS Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 265 päevamäära või 1,5 aastat vangistust. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena karistusregistri väljatrükke (tl 231-232, 247-248) ja Harju Maakohtu 03.03.2021 otsust (tl 233-235). Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta, et A. Iljitšjova puhul on tegemist varasemalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Nimelt, karistusregistri väljavõttest ning 03.03.2021. a Harju Maakohtu kohtuotsusest nähtub, et A. Iljitšjovat on varasemalt karistatud
Kohtuotsusega määrati talle karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti
lg-te 1, 3 sätteid kohaldades täielikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. See võimaldab järeldada, et A. Iljitšjova pani katseajal toime uue samaliigilise kuriteo. A. Iljitšjova süü suuruse hindamisel oluline arvesse võtta järgnevaid asjaolusid. Süüdistuse kohaselt peeti A. Iljitšjova sündmuskohal kinni ning kuritegu jäi lõpule viimata, st tema tegu jäi katsestaadiumisse. A. Iljitšjova tegevuse tulemusel ei tekkinud kannatanule kahju, st kaup, mida A. Iljitšjova oli autosse toimetanud ja ka see, mis oli parasjagu tema otseses valduses, tagastati kannatanule. A. Iljitšjova soov ei olnud suurt osa varastatud kaupa omandada või hoida, vaid ta plaanis sellest üksnes väikse osa omandada ja seda tarvitada. Eeltoodu pinnalt asub kohus seisukohale, et A. Iljitšjova süü kuriteo toimepanemises on väike. Kohtu hinnangul ei esine A. Iljitšjova puhul karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, nagu tõi välja prokurör kohtuistungil. A. Iljitšjova on küll eeluurimisel antud ütlustes kahetsust avaldanud (tl 121), kuid kohtuistungil ta seda teinud ei ole. Seejuures on tähelepanuväärne, et kohtuistungi alguses tunnistas A. Iljitšjova süüd osaliselt, kuid viimases sõnas eitas süüd täielikult öeldes „ma ei ole midagi teinud“. Seega on A. Iljitšjova positsioon olnud ajas muutuv ning lõppastmes ta ei leiagi, et ta midagi valesti teinud oleks, mistõttu puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna arvestada ei saa. Ka karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Anna Iljitšjova poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja näinud ette mh rahalise karistuse. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul 7/9 karistuse eesmärke. Süüdistatav on väitnud, et ta on arvel Xxx, seega puudub tal käesoleval hetkel töökoht. Tema ainsaks sissetulekuks on Töötukassa toetus, milleks on 200 eurot kuus. Karistusregistri andmetest nähtub, et väärteoasjades määratud rahatrahvid on kõik tasumata. Seega on ilmne, et süüdistatav ei suudaks rahalist karistust täita ning selle kohaldamine ei oleks tema isikut arvestades põhjendatud. Prokurör taotles Anna Iljitšjovale karistuseks 5-kuulist vangistust, mille palus asendada üldkasuliku tööga 277 tundi. Arvestades väikest süü suurust ning asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumi, peab kohus võimalikuks mõista karistusena sanktsiooni keskmäärast oluliselt madalama vangistuse. Eelneva põhjal on kohaseks karistuseks vangistus 3 kuud, millest lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata 1/3, mistõttu jääb lõplikuks karistuseks vangistus 2 kuud. Kuivõrd praegune kuritegu pandi toime katseajal, tuleb
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 7 kuud 7 päeva vangistust. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek asenduskaristuse kohaldamiseks on A. Iljitšjova isikut, toimepandud kuritegu ja süü suurust põhjendatud. Ka A. Iljitšjova ise on avaldanud, et ta on võimeline väiksemas mahus määratavat üldkasulikku tööd sooritama ning ta on selleks oma nõusoleku andnud. Ta on kinnitanud, et ta ei ole aastaid narkootikume tarvitanud ja ka alkoholi ta hetkel ei kuritarvita. Neil põhjustel puudub alus kahelda selles, et A. Iljitšjova ei oleks võimeline küllalt madalas mahus määratavat üldkasulikku tööd tegema. Kohus leiab, et praegust süütegu ja A. Iljitšjova isikut arvestades, tuleb anda talle võimalus vältida vanglakaristuse kandmist. Seega asendab kohus
lg 1 alusel mõistetud 7 kuud 7 päeva vangistust üldkasuliku tööga 217 tundi, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 12 kuud. TSIVIILHAGI Käesolevas asjas on tsiviilhagi esitanud kannatanu X OÜ, millega palutakse A. Iljitšjovalt ja M Tilt õigusvastaselt tekitatud kahju väljamõistmist, seejuures hageja nõue on esitatud võrdsetes osades ehk kummaltki summas 519,40 eurot (tl 219). M- T osas on hagi rahuldatud Harju Maakohtu 10.02.2023. a kohtuotsusega (tl 221pö). Kohtuistungil vaidles süüdistatav A. Iljitšjova esitatud tsiviilhagile vastu. Seoses esitatud tsiviilhagiga juhib kohus tähelepanu, et hagiavalduses on hagi alusena välja toodud asjaolu, et M T koos Anna Iljitšjovaga tungisid sisse kannatanule kuuluvasse lattu ja võtsid sealt võõra asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule kuuluvat kaupa. Seega on hagi aluseks sisuliselt
Praeguses menetluses on aga tuvastamist leidnud, et A. Iljitšjova ei ole vargust toime pannud ning tema tegevus vastab
lg 2 p 2 – § 25 lg 2 koosseisule, mis seisneb süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise katses. Sellise tegevusega ei ole aga A. Iljitšjova kannatanule kahju tekitanud. Sel põhjusel puudub põhjuslik seos A. Iljitšjova õigusvastase käitumise ja kahju tekkimise vahel. Hagiavalduse kohaselt on kahju tekkinud plekkfassaadi lõhkumisest ning tagastamata jäänud kaubast. Sellise kahju tekkimine on seostatav vaid M Ti tegevusega. Kaup, mida M T ja Anna Iljitšjova ühiselt autosse toimetada püüdsid, on kannatanule tagastatud (tl 163). Eeltoodut arvesse võttes jätab kohus kannatanu X OÜ poolt A. Iljitšjova vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamata. MENETLUSKULUD 8/9 KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel A. Iljitšjova isikut, tema sotsiaalmajanduslikku olukorda (sh töökoha puudumist ja elatumist toetusest) ning tema perspektiivi jätkamaks seaduskuulekat elu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.