← Eesti

2-23-119028/5

Obsah (10)§187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 10.11.2023 Tallinn Tsiviilasja number 2-23-119028 Tsiviilasi TF Bank AB (p

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 08.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. Š.ilt (võlgnik, kostja) 391,04 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 24.08.2023 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagiavalduse 14.09.
  2. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 15.08.2019 sõlmitud järelmaksulepingust nr. 4929110 tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 315,47 eurot, intress 24,80 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 44,85 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 50,72 eurot ning põhivõlalt arvestatud viivis 0,069 % päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 03.10.2023 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 25.10.
  3. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
  4. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

2 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 515,29 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõiv summas 175 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

§ 484

² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuludeks õigusabikulud summas 105 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja ja esindaja vahel kokkulepitud õigusteenuse hind hagi koostamise eest 80 eurot, muid toiminguid tegi esindaja tunnihinnaga 50 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud menetluskulude nimekirjas välja toodud mahus. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 300 eurot (riigilõiv 175 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 105 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 6.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.