← Eesti

2-23-938/12

Obsah (7)§ 405§ 444§ 637§ 442§ 168§ 162§ 174

2-23-938 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Pärnu Maakohus 04. jaanuar 2024 .a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-938 Kohtunik Leanika Tamm Pro Event Services OÜ

§ 405

lg 1 koostoimes

§lg 21) RESOLUTSIOON

  1. Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
  2. Jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puudvad. KOHTU SELGITUSED
  3. Kohus menetleb

§ 405lg 1 p.

9 tulenevalt asja lihtmenetluses. Kohus tulenevalt

§

§ 444lg 2 koostab lahendi lihtsustatud kirjeldava ja põhjendatud osaga.

2. Edasikaebamise kord Tulenevalt

§ 637

lg 21 võetakse

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna (

§ 442lg 10).

HAGI NÕUE JA KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD 1 2-23-938

  1. Hageja nõuab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1 470 (910 + 560) eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, välja mõistmist. Hageja leiab, et kostja on rikkunud tsiviilasjas 2-21-20325 sõlmitud pooltevahelist kompromissi, täpsemalt selle p-i 1.7, kui esitas tsiviilasjas 2-20-5007 ringkonnakohtule menetluskulude hüvitamiseks taotluse. Sellest tulenevalt esitab hageja kostja vastu haginõude kahju ning (kohtueelsete) õigusabikulude hüvitamiseks.
  2. Kostja hagi ei tunnista, vaid leiab oma 30.10.2023 vastuses, et kohtuasjas 2-21-20355 sõlmiti kompromiss ja kohtukulud jäid selle tulemusena poolte endi kanda. Sõlmitud kompromissis oli ainult üks punkt kohtuasja 2-20-5007 kohta ja see oli: 2.6 Kompromissi jõustumisel kohustub hageja tsiviilasjas 2-20-5007 esitatud hagi tagasi võtma. Seega menetluskulude jaotuse tegi kohus vastavalt seadusele ja seda ka põhjendas. Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-20355 lahendi teinud. Kostja hagi ei tunnista samal põhjusel, et Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus on antud asjas juba otsused teinud. Kostja palub hagi mitte rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 6.

§ 444

lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud: 6.1. Hageja on välja toonud samade poolte vahel varasemalt peetud kohtuvaidlustes menetluskulude jagamise asjaolud: (

  1. i)01.04.2020 esitas kostja tsiviilasjas nr 2-20-5007 hageja vastu kohtusse valduse kaitse hagi (tagastada mobiillava hageja valdusest kostja valdusesse). väljamõistmiseks. Tallinna Ringkonnakohus tegi 08.04.2022 peale tsiviilasja 221-20325 kompromissi jõustumist määruse, millega jättis hagi läbi vaatamata ning jättis menetluskulud hageja kanda, mõistes Pro Event Services OÜ-lt FIE A.H. kasuks maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude katteks välja hüvitis 910 eurot (käibemaksuta). Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. (
  2. ii)30.12.2021 esitas kostja hageja vastu tsiviilasjas nr 2-21-20325 kohtusse veel teisegi hagi, mille esemeks oli rahaline nõue summas 3 000 eurot hageja vastu. Asja menetlus lõpetati poolte kompromissiga, kohtumääruse kohaselt: 1.6. Kompromissi jõustumisel kohustub hageja tsiviilasjas 2-20-5007 esitatud hagi tagasi võtma. 1.7. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (iii) Hageja esitas 22.04.2022 eelmises punktis nimetatud määrusele Riigikohtule kaebuse, vaidlustades menetluskulude jaotuse erinevalt tsiviilasja 2-21-2035 kompromissis kokku lepitust. Riigikohus jättis kaebuse rahuldamata, kuid leidis (vt lahendi 2-20-5007, p 16 II lg), et juhul kui kostja /praeguses menetluses hageja/ leiab, et hageja /praeguses menetluses kostja/ on kompromissi tingimusi rikkunud, on tal õigus kasutada hageja suhtes võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eelkõige on kostjal /hagejal/ võimalik nõuda hagejalt /kostjalt/ kui kompromissilepingut 2 2-23-938 väidetavalt rikkunud isikult kahju hüvitamist VÕS § 115 jj alusel (vt ka RKTKm 3-2-1-20-15, p 10; RKTKo 3-2-1-148-04, p-d 18 ja 19) 7. Kohus lahendab esmalt poolte vahelise peamise vaidlusküsimuse: kas poolte poolt tsiviilasjas nr 2-21-20325 kompromissi kinnitav määruse punktides 1.6 ja 1.7. sätestatud kokkulepe: „menetluskulud jäävad poolte endi kanda, laieneb ka tsiviilasja 2-20-5007 menetluskulude jaotusele. Üksnes juhul, kui sõlmitud kompromiss laieneb tsiviilasja 2-20-5007 menetluskuludele, analüüsib kohus Riigikohtu lahendi 2-20-5007, punkti 16 II lõikes toodu kohaselt, seda, kas kostja on ülalnimetatud kompromissi tingimusi rikkunud. Juhul kui tegemist on kompromissitingimuste rikkumisega, siis tuleb kohtul käsitleda seda, kas hagejal on VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendina õigus nõuda kostjalt hagejale tekkinud kahju hüvitamist VÕS § 115 tuleneval alusel. 8. Kohus, on seisukohal, et poolte poolt tsiviilasja 2-21-2035 kompromissis kokku lepitu ei laiene tsiviilasja 2-20-5007 menetluskulude lahendamisele alljärgnevatel põhjustel: 8.1 Kohus, analüüsides tsiviilasjas 2-21-20325 kompromissi teksti, tuvastas, et: (
  3. i)Pooled leppisid kokku punktis „1.6. Kompromissi jõustumisel kohustub hageja tsiviilasjas 2-20-5007 esitatud hagi tagasi võtma.“ (
  4. ii)Pooled leppisid kokku punktis „1.7. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.“ (iii) Pooled ei ole kompromissis selgesõnaliselt kokku leppinud, et punktis 1.7. kokku lepitud menetluskulude jaotus laieneb ka tsiviilasja 2-20-5007 menetluskulude jaotusele. (
  5. iv)Pooled on kokku leppinud, et tsiviilasjas nr 2-21-12035 esitatud kompromissi jõustumisega teeb kostja (2-21-12035 menetluses hageja) menetlustoimingu tsiviilasjas nr 2-20-5007 ning esitab hagist loobumise avalduse. (
  6. v)Muudes toimingutes tsiviilasjas 2-20-5007 pooled kokku leppinud ei ole. 8.2. Eeltoodu põhjal on kohus veendunud seisukohal, et hageja poolt viidatud kompromissis on välja toodud menetluskulude jaotus

§ 168

lg 3 tulenevalt üksnes tsiviilasjas 2-21-12035, kus kohus lõpetab asja menetluse kompromissi kinnitamisega. Kuna kompromissist tulenevalt pidi kostja tegema peale kompromissi jõustumist konkreetse menetlustoimingu – hagist loobumise, on ilmne, et pooled ei lõpetanud kompromissiga tsiviilasja 2-20-5007, vaid selle asja menetlus jätkus hagist loobumise avalduse menetlemisega. Seega ei saanud Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas 2-20-5007 kohaldada

§ 168

lg 3 sätestatud menetluskulude jagamise viisi, vaid pidi menetluskulude jagamisel lähtuma

§ 168lg 4 või 5 tulenevalt, mida ringkonnakohus ka tegi.

Veelgi enam, ka Riigikohus jättis tsiviilasjas 2-20-5007 oma 18.11.2022 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu määruse jõusse. Mõlema kohtu otsustes oli piisava põhjalikkusega selgitatud, miks jäeti kulud just kostja kanda. 8.

  1. Kuna samade poolte vahel varasemas tsiviilasjas nr 2-21-20325 kompromissi kinnitava määruse punktides 1.6 ja 1.
  2. sätestatud kokkulepe: „menetluskulud jäävad poolte endi kanda“, ei laiene ka tsiviilasja 2-20-5007 menetluskulude jaotusele, jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
  3. Menetluskulude jaotus Juhindudes

§ 162lg-st 1, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

3 2-23-938

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks. Kostja on avaldanud, et temal käesolevas menetluses välja mõistetavad menetluskulud puuduvad /dtl 68/. Seega hagejalt välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.