1-21-3787/45

(1)lg 1 alusel on väärteokorras karistatud kahel korral (2018 ja 2021.a, viimane süüteo toimepanemine 21.12.2020). Isik on tarvitanud kanepit ja amfetamiini ning sudafedi süstimise teel, et kaifi saada. Kinnipeetav Arno Jaagundit on varasemalt karistatud narkootikumide tarvitamise eest Ämari vanglas 2006-2007.aastal. Sel perioodil proovis mõned korrad amfetamiini teiste kaaskinnipeetavate mõjul. X Vangla meditsiiniosakonna andmetel Arno Jaagundil narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetav põgenes avavanglast 15.11.2018, kinnipidamisel 16.11.2018 tehti isikule narkotest, mis näitas metamfetamiini sisaldust. Puuduvad andmed selle kohta, et isik on narkojoobes käitunud vägivaldselt. Kinnipeetav mõistab, et narkootikumide tarvitamine tekitab kahju nii talle endale kui ka teda ümbritsevatele inimestele. Väidab, et narkootikumid teda ei huvita ja tulevikus enam tarvitada ei soovi. Isiku igapäevane käitumine ei ole seotud narkootikumide hankimise ega tarvitamisega. Kuna varasemalt on isikut karistatud narkootikumide tarvitamise eest vanglas, siis nähakse käesolevas teemas riski ja ohtlikkust. Varasemalt on korduvalt pannud toime vägivaldseid kuritegusid. Arno Jaagund ei ole suutnud oma varasemast käitumisest õppust võtta, kordab oma vigu. Impulsiivsusele viitavad korduvad väärteod ja kuriteod. Isik ei mõtle enne kuriteo toimepanemist, tegutseb hetkeajel, ei oska analüüsida tagajärgi. Arno Jaagund tunnistab oma vigu ja kahetseb varasemat kriminaalset käitumist, kuid samas on avavanglas viibimise ajal alkoholi tarvitamisest tingituna pannud toime uue kuriteo. Probleemidele ei ole suutnud leida õiguskuulekaid lahendusi. Tulevikuks on seadnud endale eesmärgiks elu korda saada. Soovib kindlasti tööle minna, et oleks tegevust ja samuti sissetulek elamiseks. Alkoholi tarvitamisest hoidumine ei ole varasemalt õnnestunud, antud eesmärgi saavutamiseks soovib Arno Jaagund vabaneda Lootuse külla ja osaleda rehabilitatsiooniprogrammis. Kinnipeetav ei ole tunnistanud osasid oma kuritegusid ja on leidnud õigustusi toimepandud kuritegudele. Samas ei ole väljendanud subkultuurilisi hoiakuid. Kinnipeetav on temaga töötavate ametiisikute suhtes positiivse hoiakuga ja koostöövalmis. Varasemalt on isik korduvalt olnud kriminaalhooldusel: 2004-2005 kriminaalhooldus ebaõnnestus, karistus pöörati täitmisele, kuna ei ilmunud registreerimistele; 2013-2014 kriminaalhooldus kulges edukalt; 2014 oli määratud ÜKT, tunnid sooritas nõuetekohaselt, kuid katseajal esitati kahtlustus uue kuriteo toimepanemises ja 2015-2016 kriminaalhooldus ebaõnnestus, ei ilmunud korduvalt registreerimisele, lisaks pani katseajal toime uue kuriteo. Möönab kriminaalhoolduse vajalikkust vangistusest vabanedes ning väidab, et on motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Vangla riskihindamise kohasel Arno Jaagund on ohtlik avalikusele. Oht seisneb röövimiste toimepanemises, millega tekitab materiaalset kahju ja kergemaid kehavigastusi, avalikus varguses, millega võib kaasneda vägivald, kehalises väärkohtlemises, narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamises vanglas, vabaduse võtmises seadusliku aluseta ning karistusest kõrvalehoidumises. Oht on kõige tõenäolisem, kui Arno Jaagund on tarvitanud alkoholi, mille tagajärjel võib muutuda vägivaldseks ning kui tekivad majanduslikud raskused, kus varalise kasu saamise eesmärgil on valmis toime panema röövimise ja kasutama vägivalda teiste isikute suhtes. Varasemalt vangistuses olles (2006 ja 2007) on tarvitanud narkootikume. Ohtlikkus võib suureneda, kui Arno Jaagund suhtleb isikutega, kes mõjutavad teda kriminaalsele käitumisele. Lisaks võib ohtlikkus suureneda, kui isik jätkab ja säilitab oma varasemat elustiili, ei mõista kuriteoga kaasnevaid tagajärgi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 61% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 58% Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, ei toeta vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. 3 Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. 6.11.2023 laekus kohtule A.Jaagund motivatsioonikiri, milles ta avaldab, et on olnud piisavalt aega oma käitumist analüüsida ja on otsustanud eluviisi muuta. Tunnistab, et on sõltlane, aga teeb kõike, et rohkem mitte tarvitada. On läbinud sotsiaalprogramme „Jõud muutuda“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“. Õde on haiglas koomas pärast avariid. Soovib teda toetada. Peale 10 kuud „Lootuse külas“ soovib liituda vabatahtlikult tugiisiku teenusega. Iga kuu tasub oma rahalisi nõudeid. Palub anda veel üks võimalus vabaneda ennetähtaega. Kohtuistungil Arno Jaagund selgitas, et palub anda talle veel üks võimalus. Kaitsja leidis, et isiku vabastamine on põhjendatud. Täidetud on esimene sisuline eeldus – isikul ei ole distsiplinaarkaristusi, läbinud vestlusi, sotsiaalprogramme, töötab vanglas jne. Põhiline probleem on alkoholi kuritarvitamine, aga ka sellega ta on vangistuses kogu aeg tegelenud. Vabanemise korral soovib vabaneda Lootuse Külla, kus toimub rehabiliteerimisprogramm ja alkoholi tarvitamine on välistatud. Vabaduses saab tuge lähedastelt. KOHTU SEISUKOHT Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Kohus tuvastab rida positiivseid asjaolusid Arno Jaagundi suhtes. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangistuses ta töötab ja läbis sotsiaalprogramme „Jõud muutuda“ ja „Sotsiaalsete oskuste arendamine“ ning vestlused majandusliku toimetuleku oskustest. Vabanemisel on tal kindel elukoht ja läheduste toetus. Võimalus asuda rehabilitatsioonikeskusesse. Samas vabanemisel puudub Arno Jaagundil kindel töökoht. Tema kuriteod olid seotud majandusliku kasu saamisega. Majanduslikke raskustesse sattudes võib ta taas toime panna uusi süütegusid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (vt sama lahend). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Viru Maakohtu 01.06.2021 otsusega karistati A.Jaagund KarS § 200 lg 2 p 4 järgi selle eest, et tema omades kehtivat karistust KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi, ründas 01.01.2021 ajavahemikul kell 4 11:31 kuni 12:17 Tallinnas xxx korteris nr xx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil V. M.t. Ta lõi kannatanut rusikaga näkku otsimiku piirkonda, pähe pealae piirkonda, kehasse ribidesse ja alaselja piirkonda ning kui V. M. üritas kella 11:39 ajal korterist põgeneda, takistas ta korterist väljuma hakanud kannatanut, haarates viimasel selja tagant kinni ning tõmbas teda jõuga tagasi, mille tagajärjel V. M. kukkus. Seejärel lohistas Arno Jaagund kannatanu korterisse tagasi ja sulges seestpoolt korteriukse, jätkates röövimise toimepanemist. Ta võttis ära sissehitatud DVD-mängijaga televiisori Medion väärtusega 100 eurot, mobiiltelefoni Nokia 110 väärtusega 29, 99 eurot, sularaha 20 eurot ja kannatanul ainsa korterivõtmete komplekti koguväärtusega 10 eurot ning lahkudes korterist, lukustas äravõetud võtmetega ukse, takistades sel viisil kannatanu liikumist ja abi kutsumist, tagades endale ühtlasi röövitud asjadega lahkumise. Samuti tunnistati A. Jaagund süüdi selles, et 01.01.2021 ajavahemikul kell 11:31 kuni 12:17, kui ta pani Tallinnas xxx korteris nr xx toime V. M. röövimise, takistas ta röövimise toimepanemise ajal kannatanul korterist põgenemist, tõmmates kella 11:39 ajal korterist lahkuma hakanud kannatanu ukse juures pikali ning lohistas ta korterisse tagasi, sulgedes seejärel seestpoolt ukse ja jätkas röövimise toimepanemist. Pärast V. M. suhtes röövimise toimepanemist, olles selle käigus muuhulgas kannatanult ära võtnud ka ainsa korterivõtmete kimbu ja ainsa sidevahendi mobiiltelefoni Nokia 110, lukustas A. Jaagund kella 12:17 paiku korteri ukse, jättes V. M. lukustatud korterisse, mille ainus aken on väljastpoolt trellitatud, võttes sellisel viisil kannatanult vabaduse, takistades tema liikumist ja abi kutsumist. Oma tahtliku tegevusega pani A. Jaagund toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, s.o KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tegemist on raskete, sh esimese astme korduvate kuritegudega. A.Jaagund varem juba oli korduvalt karistatud ja vangistust kandnud, kuid pärast seda jätkanud kuritegude toimepanemist. Seetõttu ainuüksi süüdimõistetu lubadused ei veena kohut selles, et vabaduses ei hakka ta enam uusi kuritegusid toime panema. Suureks riskifaktoriks Arno Jaagundi puhul on alkoholi liigtarvitamine, mis mõjutab tema käitumist ja suurendab kuritegude toimepanemise ohtu. Kuigi kinnipeetav väljendab motivatsiooni alkoholisõltuvusega tegelemiseks ei ole kindlust, et ta suudab alkoholi tarbimisest loobuda. 2015. aastal ta juba tegi alkoholi tarvitamist välistava süsti, kuid tulutult ja ta jätkas alkoholi tarvitamist. Varasema vangistuse ajal avavanglas olles on ta hakanud tarvitama alkoholi ja olles lubatud tööle YYY OÜ-sse 15.11.2018, jättis ettenähtud ajaks Viru Vanglasse tagasi ilmumata. Seega isegi kontrollitavas keskkonnas leidis ta võimaluse alkoholi tarvitamiseks. Sarnase olukorra kordumist ei saa välistada ka rehabilitatsioonikeskuses viibides. Seda enam, et rehabiliteerimiskeskusesse läheb ta vabatahtlikult ning võib iga hetk sealt lahkuda, s.t ei ole mingit garantiid, et rehabilitatsiooniprogramm saab tema poolt täies mahus läbitud. Tagasilanguse puhul võib selle mõju aga avalduda tema õigusvastases käitumises. Arno Jaagund viibib vanglas üheksandat korda. Varasemalt oli karistatud 27.04.2015 Tartu Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi 2 aasta 11 kuu ja 27 päevase tingimusi vangistusega 3aastase katseajaga ja allutatud käitumiskontrollile, mis ebaõnnestus kuna ta jätkas kuritegude toimepanemis. Järgnevale kohtuotsusele liideti varasemate otsustega mõistetud karistused. Peale eelmise Viru Maakohtu 17.01.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist suutis kuritegudest hoiduda veidi alla aasta. Eelmise vangistuse lõpp 16.02.2020 ja uus kuritegu toime pandud 01.01.2021, mille eest hetkel vangistust kannab. Arno Jaagundil kujunenud elustiilist võib järeldada, et käitumiskontroll ei hoia teda uute süütegude toimepanemisest. Kohtul puudub veendumus, et tingimisi vabastamise korral ei pane ta toime uusi kuritegusid. Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Seetõttu ei nõustu kohus 5 Arno Jaagundi ennetähtaegse vabastamisega. Prokuratuuri arvamus on põhistamata ning kohus ei võta seda arvesse. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel määrav on KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata (TrtRK 25.06.2019 määrus nr 1-16-4256, p 34). Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Arno Jaagundi vabastamisega enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 6