) § 35 lg 1 p 1 ja p 2 alusel moodustub pankroti väljakuulutamisel võlgniku varast pankrotivara ja haldurile üle läheb võlgniku vara valitsemise õigus. Vastavalt
§-le 36 pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile.
lg 1 sätestab, et võlgniku surma korral viiakse pärandvara pankrotimenetlus läbi tema pärandvara suhtes.
lg-le 3 võlgniku surma korral muutub isiku pärandvara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pärandvara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pärimisseaduse ( PärS) § 147 järgi, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Kõnealune kinnisasi kui pärandvara ühisuse hulka kuuluv ese kuulub X ja kostjate ühisomandisse, kuna nad on kinnisasja suhtes kaaspärijateks, mis nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest. PärS § 148 lg 1 alusel võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. PärS § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 3 kohaselt pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 sätestab, et ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, kaasomand. Riigikohus on 05.062019. a otsuses tsiviilasjas nr 2-17-4276, p-s 14 selgitanud, et kaaspärijad on pärandvara hulka kuuluvate üksikute asjade osas ühisomanikud, st need kuuluvad kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades asjaõigusseaduse § 70 lg 4 mõttes. Vastavalt
§-le 121 lg 1, kui võlgnik on asja kaasomanik, seltsinglane või kui talle kuulub ühiselt kolmanda isikuga mingi õigus, võib haldur nõuda kaasomandi, seltsingu või ühise õiguse lõpetamist ja vara jagamist. Võlgnikule jagamisel jääv osa kuulub pankrotivarasse. Praegusel juhul taotleb X pärandavara pankrotihaldur 3 pärandavarana pankrotivõlgniku ja kostjate ühisomandisse läinud vara jagamist. Kuna X ja kostjad omandasid XXX kinnisasjast 1/2 osa kaaspärijate ühisomandisse ja 1/2 kinnisasjast kuulub neile kindlaksmääramata osades ühiselt, ei saa ükski kaasomanik enda mõttelist osa varaühisusest käsutada. Muuhulgas ei saa X pärandavara pankrotihaldur X mõttelist osa pärandavarast arvata tema pankrotivarasse. Selleks tuleb pärandvara eelnevalt jagada. AÕS § 77 lg 3 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Arvestades ülaltoodud põhjendusi, viiteid õigusaktide sätetele ja Riigikohtu praktikat sarnaste kaasuste lahendamisel, taotleb X pärandvara pankrotihaldur X ja kostjate ühisomandi (kaasomandi) lõpetamist 1/2 XXX kinnisasja suhtes avalikul enampakkumisel müügi teel. Enampakkumisel müügist saadavast tulemist eraldada X osa 1/3 tema pärandvara pankotivarasse, 1/3 Ale ja 1/3 Ble nende poolt näidatud pangakontodele. Hageja taotleb asendada kostjate tahteavaldused ja nõusolekud, mis on vajalikud varaühisuse lõpetamiseks 1/2 osa kinnisasja XXX, katastritunnus xxxxxxxxxx, sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistuosakonna kinnistusregistrisse, registriossa nr xxxxxxxx, suhtes avalikult korraldataval enampakkumisel X pärandvara pankrotihalduri poolt ning senise omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatus. Lugeda kostjate tahteavaldused eelnimetatud kinnisasja suhtes nõutavate omanikukannete asendamiseks kinnistusraamatus antuks kohtuotsusega. Hageja tugineb kinnistusramatuseaduse (KRS) §-le 34-1 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 68 lg 5) ja täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 184 lg 1. MENETLUSE KÄIK 2. Maakohtu 12.07.2021. a määrusega kaasati menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel AS SEB Pank. 3. AS SEB Pank võttis 12.07.2021. a esitatud vastuses hagi õigeks. 4. Kirjalikus vastuses hagile kostjad ei nõustu haginõudega ja paluvad jätta hagi rahuldamata. Kostjad soovivad esitada vastuhagi. Hageja ei ole tõendanud, et 04.09.2001. a hüpoteegi seadmise lepinguga seati hüpoteek summas 200 000 krooni, intressimääraga 14% aastas ja kõrvalnõuete suurusega 60 000 krooni AS SEB Pank kasuks just kogu kinnistule asukohaga XXX (katastritunnusega xxxxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxxx, pindalaga 896 m²). Kostjate teada seati eeltoodud hüpoteek üksnes X ja Yle kuulunud 1/2 mõttelisele osale. Antud mõtteline osa on tänaseks Y ainuomandis vastavalt Viru Maakohtu 25.01.2021. a määrusele tsiviilasjas nr 2-19-10165. Kusjuures SEB Pank AS on kinnitanud, et tal puuduvad laenulepingust nr L080029525 tulenevad mistahes nõuded Y vastu. Kuna aga laenulepingust nr L080029525 tulenevaid nõudeid tagab YYY kinnistu ning muid nõudeid SEB Pank AS-il X ja Y vastu ei ole ja nagu ei ole seda ka kostjate vastu, siis on täielikult arusaamatu SEB Pank ASi kaasamine menetlusse kolmanda isikuna. XXX kinnistule seati hüpoteek 04.09.2001. a, kuid selle hüpoteegiga tagatud nõuet pankrotimenetlusse hüpoteegipidaja ei esitanud, sest sellist nõuet ei olnud enam olemas. Nõue on lõppenud ammu enne X pärandvara pankrotimenetluse alustamist.
lg 2 sätestab, et kui haldur müüb pankrotivarasse kuuluva kinnisasja enampakkumisel, jäävad kinnisasja koormavatest õigustest kehtima üksnes õigused, mis asuvad järjekoha poolest eespool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest 4 tulenevalt saaks nõuda kinnisasja sundmüüki. Ülejäänud kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud õigused loetakse lõppenuks. Antud sättest tuleneb üheselt, et hagejast pankrotihalduril ei ole õigust antud hüpoteeki kustutada isegi juhul, kui XXX kinnistu mõttelise osa näol oleks tegemist pankrotivaraga. ½ mõttelise osa kaasomanikuks on ka Y, kelle nõusolekut ja tahteavaldust on samuti vaja hüpoteegi kustutamiseks. Kuid Y millegipärast ei pidanud hageja vajalikuks kaasata. KRS § 34¹ lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks vajalik selle isiku nõusolek, kelle kinnisturegistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). KRS § 34¹ lg 2 p 2 kohaselt on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kustutamisel kustutatava asjaõiguse omaja. KRS § 34¹ lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Ilma Y nõusolekuta ja tahteavalduseta ei ole hüpoteegipidajal võimalik hüpoteeki kustutada ning Y nõusolekut ei ole võimalik asendada käesolevas tsiviilasjas tehtava otsusega. Vaidlust ei ole selles, et XXX kinnistu ½ mõttelise osa omanikeks said kostjad ja X pärimise teel olles ½ mõttelise osa ühisomanikud. Vastav omanikukanne on kinnistusraamatusse tehtud 26.04.2017. a. Kuna pärandvara on jagamata, kuulub kinnistu ½ mõtteline osa pärandvara ühisusse, kuid samal ajal ühelegi ühisomanikule ei kuulu kindlat mõttelist osa kinnistust. Selleks, et arvata kinnistust X mõtteline osa pankrotivara hulka, tuleb pärandvara ühisus
lg 1 alusel lõpetada, vara jagada ning alles jagamise järel pankrotivõlgnikule jääva mõttelise osa selle omandist saab arvata pankrotivara hulka. Kostjad leiavad, et hageja pakutud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. AÕS § 77 lg 2 kohaselt on üheks võimalikuks vara jagamise viisiks see, et asi antakse ühele või mitmele kaasomanikule pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas. Lähtudes põhjusest, et hageja ei ole muid viise kaasomandi lõpetamiseks peale avaliku enampakkumise esitanud, tuleb kostjatel esitada vastuhagi, kui pooled ei jõua enne seda kokkuleppele. Põhjendatud ei ole ka hageja taotlus, et enampakkumise korraldamise õigus antakse talle kui pankrotihaldurile. Pankrotihaldur saab enampakkumist korraldada pankrotivara suhtes, mitte aga kostjatele kuuluva kinnisasja mõttelise osa suhtes, sest kostjate varast peale pärandvara ühisuse lõpetamist ei moodustu pankrotivara. Riigikohus on selgitanud, et teoreetiliselt võiks pankrotihaldurile TsMS § 445 lg 1 järgi määrata otsuse täitmise viisi ja korrana enampakkumise läbiviimise õiguse, kuid selleks tuleb määrata enampakkumise tingimused (3-2-1-38-14). Hageja taotluses avaliku enampakkumise korraldamiseks ei ole märgitud ühtegi tingimust (nt avalikul enampakkumisel müümise korra, sh kinnistu alghinna, samuti alghinna langetamise võimaluse juhul, kui konkreetse aja jooksul ei ole õnnestunud vaidlusalust kinnistut avalikul enampakkumisel müüa, enampakkumise sammu ja kordusenampakkumise toimumise aja jm). Seetõttu leivad kostjad, et kuna täitemenetluse seadustikuga on kohtutäiturile pandud ülesandeks kohtulahendite täitmine ja ametiülesande korras kaasomandi lõpetamiseks avalike enampakkumise korraldamine, siis puudub mõistlik põhjendus anda enampakkumise korraldamise õigus pankrotihaldurile määrates seejuures hulgaliselt tingimusi, mida haldur peaks selle juures järgima. Kuna vaidlusaluse kinnisasja väärtus on määratud pärimismenetluse käigus ning kogu kinnistu väärtuseks on hinnatud 70 000 eurot, siis kostjad lähtuvad antud väärtusest. Sellest tulenevalt esitavad kostjad oma ettepaneku pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja ühisomandis oleva 1/2 mõttelist osa kinnisasjast (registriosa nr xxxxxxxx; asukohaga XXX, katastriosa: xxxxxxxxxx, , sihtotstarve: elumaa, pindala 896m2) jagamiseks järgmiselt: 1) X pärandavara pankrotihaldur Ly Müürsoo, A ja B lepivad kokku kinnistu suhtes pärandvara ühisuse lõpetamises ning pärandvara jagamises selliselt, et: • Kinnistu jääb kuuluma 1/3 mõttelises osas Ale ja 1/3 mõttelises osas Ble. • X pärandavara pankrotihaldur Ly Müürsoo müüb Xle kuuluva 1/3 mõttelise osa kinnistust Yle ning X pärandavara pankrotihaldur Ly Müürsoo ja Y lepivad kokku, et Y maksab kinnistu jagamise eest kompensatsiooni 11 667 (üksteist tuhat kuussada kuuskümmend seitse) eurot. • Pooled avaldavad, et nad ei oma pärast käesoleva lepingu sõlmimist üksteise suhtes mingeid 5 pretensioone ega nõudeid. Kostjad teevad ettepaneku eespool toodud kompromissi sõlmimiseks. Kui kompromissi ei sõlmita soovivad kostjad esitada vastuhagi. 5. Hageja esitas kohtule arvamuse kostjate vastusele, seisukoha kompromissettepaneku osas ja vastukompromissettepaneku. Kostjate väitel ei saa ühisomandi lõpetamiseks enampakkumist lubada läbi viia X pärandvara pankrotihalduril. Kostjad põhjendavad oma seisukohta järgnevaga: kuna varaühisuse lõpetamisel ei moodustu kostjate varast kostjate pankrotivara, siis ei saa enampakkumise läbiviijaks olla pankrotihaldur. Hageja kostjate seisukohaga ei nõustu. Arusaamatuks jääb, kust tuleneb kostjate loogika, justkui muutuks ühisomandi lõpetamisel kostjatele kuuluv osa pankrotivaraks. Hagejaks käesolevas asjas on X pärandvara pankrotihaldur, kes nõuab kostjate ja X pärandvaraühisuse lõpetamist kostjate ja X ühisomandisse kuuluva 1/2 kaasaomandiosa jagamise teel. AÕS §-st 77 lg 1 järgi, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada kaasomand kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule pannes teistele kaasomanikele kohustuse maksta teistele kaasomanikele maksta nende osa välja rahas, või lubada kaasomand müüa enampakkumisel. Hageja taotleb esitatud hagiga kaasomandi lõpetamist selliselt, et kohus määraks lõpetamise viisiks kaasomandi müügi enampakkumisel. Ühelgi teisel viisil kui kostjatele ja Xle ühiselt kuuluva 1/2 osa kinnisasjast XXX kaasomandi lõpetamise teel ei oleks mõeldav X pärandvara omandiosa eraldamine ühisomandist ja arvamine tema pärandvara pankrotivara hulka. Seega selleks, et arvata X osa pärandavaraühisusest tema pärandavara pankrotivara hulka, tuleb pärandvaraühisus pärijate kaasomandile lõpetada ja nende vahel jagada. Midagi seadusevastast ei ole ka hageja taotluses lubada enampakkumine läbi viia X pärandvara pankrotihalduril.
lg 1 p 2 järgi läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse (redaktsioon 01.01.
Vara lõplik hind aga kujuneb enampakkumise käigus ja see ongi objektiivne turuhind. Seega ei ole vähimatki põhjust nõustuda kostjate seisukohaga selles, et enampakkumise läbiviijaks peaks olema kohtutäitur. Juhul kui enampakkumise läbiviijaks on täitur, siis lisanduvad täitemenetluse kulud. Kostjate kompromissettepaneku osas märkis hageja, et kostjate poolt avaldatud teave Y kohta, kes väidetavalt on avaldanud kostjatele soovi X ühisomandiosa omandamiseks, jääb hagejale kontrollimatuks, sest Y ei ole hageja poole vastava ostusooviga pöördunud. Y ei ole käesoleva tsiviilasjas menetlusosaline ega oma käesoleva menetlusega mingit puutumust, mistõttu temale osundamine on kummaline. Vastusele ei ole ka kostjate poolt lisatud Y kinnitust tegeliku ostusoovi kohta, mistõttu ei ole kostjate vastuses avaldatu tõsiseltvõetav. Hageja on sellegi poolest nõus arutama kostjatega ja/või Yga YYY kinnisasjast 1/2, mille ühisomanikeks on kostjad ja X, X 1/3 mõttelise osa ühisomandist kostjatele võõrandamist tingimusel, et kostjad või Y esitavad hagejale oma selgesõnalise kinnituse X 1/3 6 ühisomandiosa omandamise sooviga. Hageja teeb kostjatele vastukompromissettepaneku. Lähtuvalt Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ määratud turuhinnast XXX kinnistule, mis on ca 145 000 eurot, siis kostjate ja X ühisomandis oleva 1/2 osa kinnisasja turuväärtus on ca 72 500 eurot. Sellest omakorda X 1/3 ühisomandiosa väärtus on ca 24 166 eurot või vastavalt kõrgem, kui kinnisasja tegelik turuhind on suurem Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ hindaja pakutud hinnast. Kui kostjad on huvitatud eeltoodud tingimustel 1/2 osast kinnisasjast 1/3 osa omandamisest, palub hageja kostjatel sellest teada anda. Kompromissi mittesaavutamisel palub hageja Viru Maakohtul hagi rahuldada hageja 08.07.
lg 1 p 2 järgi läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse (redaktsioon 01.01.2010.a-30.06.2022.a). Antud säte just kinnitabki seda, et haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus, mitte teiste ühisomandike vara valitsemise õigus. Veelgi enam rikub teiste ühisomandike õigusi hageja poolt 17.08.
lg 1 p 1 ja p 2 alusel moodustub pankroti väljakuulutamisel võlgniku varast pankrotivara ja haldurile üle läheb võlgniku vara valitsemise õigus. Vastavalt
§-le 36 pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile.
lg 1 sätestab, et võlgniku surma korral viiakse pärandvara pankrotimenetlus läbi tema pärandvara suhtes.
lg-le 3 võlgniku surma korral muutub isiku pärandvara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pärandvara pankrotimenetluse läbiviimiseks. 12. PärS § 147 järgi, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Kõnealune kinnisasi kui pärandvara ühisuse hulka kuuluv ese kuulub X ja kostjate ühisomandisse, kuna nad on kinnisasja suhtes kaaspärijateks, mis nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest. PärS § 148 lg 1 alusel võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. PärS § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 3 kohaselt pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. AÕS § 70 lg 4 sätestab, et ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, kaasomand. Kaaspärijad on pärandvara hulka kuuluvate üksikute asjade osas ühisomanikud, st need kuuluvad kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades asjaõigusseaduse § 70 lg 4 mõttes. Vastavalt
§-le 121 lg 1, kui võlgnik on asja kaasomanik, seltsinglane või kui talle kuulub ühiselt kolmanda isikuga mingi õigus, võib haldur nõuda kaasomandi, seltsingu või ühise õiguse lõpetamist ja vara jagamist. Võlgnikule jagamisel jääv osa kuulub pankrotivarasse. Praegusel juhul taotleb X pärandavara pankrotihaldur pärandavarana pankrotivõlgniku ja kostjate ühisomandisse läinud vara jagamist. Kuna X ja kostjad omandasid XXX kinnisasjast 1/2 osa kaaspärijate ühisomandisse ja 1/2 kinnisasjast kuulub neile kindlaksmääramata osades ühiselt, ei saa ükski 8 kaasomanik enda mõttelist osa varaühisusest käsutada. Muuhulgas ei saa X pärandavara pankrotihaldur X mõttelist osa pärandavarast arvata tema pankrotivarasse. Selleks tuleb pärandvara eelnevalt jagada.
lg 1 p 2 järgi läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse (redaktsioon 01.01.2010.a-30.06.2022.a). Antud säte just kinnitabki seda, et haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus, mitte teiste ühisomandike vara valitsemise õigus. Täitemenetluse seadustikus on põhjalik regulatsioon, kuidas toimub ühisomandi lõpetamine, varale hinna määramine selle vaidlustamise ja realiseerimise kord. Antud juhul on kostjad vara omanikud, kellel on õigus saada hüvitist neile kuuluva vara enampakkumise müügi tulemist vastavalt neile kuuluvatele osadele. Enampakkumise puhul ei saa vara hinnas ettekirjutusi teha võlausaldajate üldkoosolek, sest kostjad ei ole pankrotivõlgnikud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.