Obsah (13)

§ 202§ 175§ 180§ 190§ 192§ 181§ 126§ 901§ 1261§ 288§ 294§ 61§ 179

Kxxxxnaalasi nr. 1-22-3178 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 17.08.2023.a, Tallinnas Kohtunik Rahvakohtunikud Sekretär Tõlgid Aime Ivanson Külli Ragel j

§ 202

lg 6 ls 2 alusel 11.08.2020.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega määratud kohustusest täidetud 14 ÜKT tundi, s.o 14 päeva. Kandmisele kuulub 4 aastat 1 kuu 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates tema kinnipidamisest, s.o 04.12.2021.a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Andres Millerilt riigi tuludesse: 1)

§ 175

lg 1 p 9 alusel sundraha- 1812.50 eurot; 2)

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiiside kulu kokku 6260 eurot: 2.1 tulirelvaekspertiisi (ekspertiisi akt nr xxxx) kulu 420 eurot; 2.2 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (akt nr xxxx) kulu 511 eurot; 2.3 narkootilise aine ekspertiisi (akt nr xxxx) kulu 168 eurot; 2.4 surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxxx) kulu -800 eurot; 2 2.5 DNA-ekspertiiside kulu vastavalt Riigikohtu lahendile 3-1-1-120-12 p 6.2: 2.5.1 ekspertiisiakt nr xxxx kulust (3192 eurot) - 1425 eurot: 2.5.2 DNA-ekspertiisiakt nr xxxx kulust (6327 eurot) - 2622 eurot; 2.6 jäljeekspertiisi (akt nr xxxx) kulu- 314 eurot. 3)

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu- kohtueelses menetluses 2753.40 eurot ja kohtumenetluses 2770.60 eurot, kokku 5524 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata Andres Milleril kriminaalmenetluse kulude 13596.50 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99923700017850 ja selgitus „Andres Miller, kriminaalasi 1-22-3178, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik.

§ 180

lg 3 alusel jätta kaitsjatasu 140.40 eurot riigi kanda (08.06.2023 esitatud seisukoht vahistuse põhjendatuse kohta). Välja mõista Anna-Maria Sadelilt riigi tuludesse: 1)

§ 175

lg 1 p 9 alusel sundraha- 1812.50 eurot 2)

§ 175

lg 1 p 4 kohtueelses menetluses määratud kaitsjatele määratud tasust (2440.20 eurot) ½, s.o. 1220.10 eurot. 3)

§ 175

lg 1 p 4 ja

§ 190

p 1 alusel ½ kohtumenetluses määratud kaitsjale määratud tasust, mille täpne suurus ei ole kohtuotsuse kuulutamise ajaks teada. Pärast kohtumenetluses kaitsjale määratud tasu täpse suuruse selgumist määrab kohus

§ 192

lg 2 p 1 alusel menetlusosalise või prokuratuuri taotlusel kindlaks kohtuotsuses märgitud murdosale vastava absoluutsumma.

§ 180

lg 3 alusel määrata Anna-Maria Sadelil kxxxxnaalmenetluse kulude (sundraha ja kohtueelses menetluses kaitsjale määratud tasu, kokku 3032,60 eurot) tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99923700017863 ja selgitus „Anna-Maria Sadel, kriminaalasi 1-22-3178, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik.

§ 181

lg 1 alusel jätta Anna-Maria Sadeli kaitsjatele kohtueelses menetluses määratud tasust ½, s.o 1220,10 eurot ja ½ kohtumenetluses kaitsjale määratud tasust riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel jätta riigi kanda: - lukuvahetamisega aadressil Xxxx tekkinud kulud summas 155 eurot; - DNA – ekspertiisi (akt nr xxxx) kulust 1767 eurot; - DNA – ekspertiisi (akt nr xxxx) kulust 3705 eurot; - DNA – ekspertiisi (akt nr xxxx) kulu 1368 eurot; - DNA- ekspertiisi (akt nr xxxx ) kulu 171 eurot; 3 - joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud summas 35 eurot; - A. Milleri kaitsja sõidukulu kohtueelses menetluses 6.48 eurot; - A.-M. Sadeli kaitsja sõidukulu kohtueelses menetluses 3.60 eurot. Asitõendid 1) 04.12.2021 Andres Milleri elukohas läbiotsimisel leitud ja ära võetud ning pärast ekspertiisi nr xxxx, 19.01.2022 teostamist alles jäänud padrunid (ekspertiisi tegemisel hävis 31 padrunit): 5 padrunit (erinevad kaliibrid) /pakend 7/, kaheksa karpi padrunitega /pakend 20/, karp 4 padruniga /pakend 24 /, üks paukpadrun /pakend 25/; käsitöönduslikult valmistatud teadmata kaliibriga revolver, mark ja seeria nr puuduvad /pakend 21/, padrunisalv /pakend 22/, püstol FB VIS osalise seerianumbriga L32… koos kabuuriga 9x19 mm kaliibriga /pakend 31/, pneumopüss Norconia mudel B3, 14,5 mm kaliibriga /pakend 33/ (laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktiga xxxx antud hoiule Politsei- ja Piirivalveametile)- KarS § 421, KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

2) 03.12.2021 sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud 0,5 l klaaspudel Gabriel /pakend 1/, 1,5 l plastmasspudel Kelluke /pakend 2/, vedelik pudelist Gabriel /pakend 1.1/, vedelik plastmasspudelist Kelluke /pakend 2.1/, suitsupakk Marlboro /pakend 3/, prillid /pakend 4/, puuteproovid (12 tk), suitsukonid (4 tk) /pakendid 5,13,14,23/, G Si seljas olnud jope Columbia /pakend 9/, selle jope taskutes olevad esemed /pakend 9.1/, G Si jalas olnud jalatsid pakend 10.1, 10.2/, dressipüksid /pakend 11/, sokid /pakend 15/, aluspüksid /pakend 16/ ja seljas olnud kampsun /pakend 18/, T – särk /pakend 19/, rinnahoidja /pakend 22/ ja ripats /pakend 21/ ning 03.12.2021 sündmuskoha täiendava vaatluse käigus äravõetud 0,5l klaaspudel Gabriel /pakend 5/ - (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) -

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; 3) Xxxx – xxxx läbiotsimise käigus äravõetud 3 minigripi kotti /pakend 1/, süstal /pakend 2/, puuteproovid (23 tk), klaaspudel Gabriel /pakend 6/, kumminui, kumminui nööriga ja nuga paberist tupes /pakend 8/, veretaolise määrdumisega salvrätt /pakend 13/, süstal /pakend 14/, kaas pulbrilise ainega /pakend 15/ purk pulbrilise ainega pakend 18/, kaks tääki /pakend 34/, rahakott, milles 2 Eesti krooni, sõiduki reg.märgiga xxxx tehniline pass ja juhiluba XXXX T K nimele /pakend 17/, (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, akt nr xxxx) –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; 4) Xxxx – xxxx läbiotsimise käigus äravõetud mobiiltelefon Samsung /pakend 3/, mikro SCH kaart /pakend 4/, Tele2 SIM kaart /pakend 5/, halli-sinakat värvi pluus / pakend 9/, valget värvi T – särk Giorgio Armani /pakend 10/, T – särk Lee Cooper /pakend 11/, bambusest pulk /pakend 12/, 8GB mälupulk /pakend 16/, rahakott esemetega /pakend 25/, juhiluba XXXX V Ki nimele ja sõiduki reg.nr xxxx tehniline pass /pakend 19/, hoidik, sülearvuti Toshiba /pakend 26/, mälupulk acs /pakend 28/, juhikaart, Elisa SIM – kaardi ümbris /pakend 29/, mälupulk Verbatim /pakend 35/ -

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada Andres Millerile; 5) A.Milleri sõiduki Xxxx reg.nr.

xxxx läbiotsimise käigus äravõetud vihik /pakend 3/, saapad /pakend 4/, jalatsid ETNIES /pakend 5/, halli tooni müts /pakend 20/, videoregistraator /pakend 21/ -

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Andres Millerile; 4 6) Milleri kahtlustatavana kinni pidamisel äravõetud mobiiltelefon Samsung A50, sularaha 60 eurot (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, akti nr xxxx alusel) -

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Andres Millerile; 7) Anna – Maria Sadelilt isiku läbivaatusel äravõetud musta värvi karvase kraega jope , halli mustriga pusa, sinist värvi teksapüksid, aluspüksid, retuusid, musta – valge värvusega sokid, vasaku ja parema jala saabas-

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Anna-Maria Sadelile; 8) Anna – Maria Sadelilt kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefon Xiaomi, suitsupakk Winston, tulemasin - (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, akti nr, akti nr xxxx alusel) -

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Anna-Maria Sadelile; 9) Kriminaalasjas võetud puuteproovid (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; 10) A.Milleri sõiduki Xxxx reg.

nr xxxx läbiotsimise käigus äravõetud hõbedast tooni metalne kurikas /pakend 2/, nuga /pakend 7/, käepael tähistega „AP“ ja „Eesti Politsei“ /pakend 22/, käärid /pakend 23/, musta värvi mask /pakend 24/, käerauad /pakend 25/ (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, akti nr xxxx alusel) -

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; 11) Xxxx (keldriboks) läbiotsimise käigus äravõetud kaisukaru, sinist värvi lühike jope, halli värvi mantel, musta värvi jope (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, akti nr xxxx alusel) –

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Anna-Maria Sadelile; 12) I.Filt võetud DNA võrdlusproov (asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, akti nr xxxx alusel) -

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; 13) 08.07.2021 sõiduki Xxxx reg.

nr xxxx läbivaatuse käigus ära võetud kilepakendid ja metall-lusikas ja soonkinnisega kilekott (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, akti nr xxxx alusel) -

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alusel esitatud taotlus Rahuldada osaliselt süüdistatava Anna-Maria Sadeli kaitsja Karine Nersesjani 24.01.2023.a kohtuistungil esitatud taotlus määrata Anna-Maria Sadelile hüvitis tema kinnipidamise ja vahi all viibimise päevade eest. Hüvitada Anna-Maria Sadelile seoses tema õigeksmõistmisega KarS § 113 lg 1 järgi mittevaraline kahju SKHS § 5 lg 1 p 1 ja § 11 lg 1 ja 4 alusel eelvangistuses viibimise aja eest perioodil 04.12.2021 kuni 01.02.2022, s.o 60 päeva eest (02.02.2022 Harju Maakohtu vahistamise pikendamise määrusega pikendati vahi all viibimise aega seoses kahtlustusega KarS § 113 lg 1 järgi lisaks ka seoses kahtlustusega KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi, milles teda õigeks ei mõistetud). Mittevaralise kahju suuruseks on 3358.20 eurot (Statistikaameti poolt avaldatud 2022.a III kvartali keskmine brutokuupalk oli 1679 eurot ((1679 : 30 = 55.97 eurot x 60 päeva)), mis kanda Anna-Maria Sadeli arveldusarvele. Edasikaebe kord 5 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kxxxxnaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Anna – Maria Sadelit süüdistatakse selles, et tema, olles 04.04.2020 karistatud PPA Põhja Põhja prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna patrulltalituse kiirmenetluse otsusega KarS § 218 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi 04.04.2020 toimepandud süüteo toimepanemise eest, uuesti, 02.07.2020 kella 11.23 ajal, viibides Xxxx asuvas AS - le Xxxx (endine Xxxx AS) kuuluvas kaupluses Xxxx (nüüd Xxxx Xxxx), võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-le Xxxx (endine Xxxx AS) kuuluva 0,5- liitrise likööri Dalkowski advocaat väärtusega 8,48 eurot, 0,5-liitrise likööri Baileys Irish Cream väärtusega 13,51 eurot ja 0,7liitrise likööri Baileys Irish Cream väärtusega 24,87 eurot ning läbis kassade rivi, jättes nimetatud kauba eest tasumata. Sellise tegevusega tekitas Anna – Maria Sadel kannatanule varalist kahju kokku summas 46,86 eurot. Samuti tema isikuna, kes on toime pannud 04.04.2020 süüteo KarS § 218 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi ja 02.07.2020 kell 11.23 varguse, uuesti, 02.07.2020 kella 14.35 ajal, viibides Xxxx asuvas AS - le Xxxx (endine Xxxx AS) kuuluvas kaupluses Xxxx (nüüd Xxxx Xxxx XXXX), võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS - le Xxxx (endine Xxxx AS) kuuluva ühe paki Bon Vita Grande Super Choko müsli väärtusega 2,96 eurot ja ühe paki Piraat hapukoore- ja küüslaugu kartulikrõpsud väärtusega 1,49 eurot ning läbis kassade rivi, jättes nimetatud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi Anna – Maria Sadelil lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu. Seega pani Anna – Maria Sadel toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Anna – Maria Sadelit süüdistatakse selles, et tema pani toime tapmise grupis koos Andres Milleriga, nimelt nemad, olles teadlikud sellest, et 02.12.2021 õhtusel ajal tuleb G S Andres Milleri sõiduki Xxxx registreexxxxsmärgiga xxxx juurde, otsustasid eelneva kokkuleppe alusel ja ühiselt meelitada G S nimetatud sõidukisse eesmärgiga ta tappa xxxx raba xxxx terviserajal. Selliselt tegutsedes, 02.12.2021 kella 22.15 ajal sõitsid Andres Miller ja Anna – Maria Sadel Xxxx asuva maja juurde, mis on G Si elukoht. 02.12.2021 kell 21.19 tuligi G S Andres Milleri ja Anna – Maria Sadeli sõiduki juurde ning pärast lühikest sõnavahetust Andres Milleriga ja Anna – Maria Sadeliga istus G S sõiduki tagaistmele. Seejärel sõideti Xxxx asuva maja juurest kolmekesi minema. Jõudes 02.12.2021 kell 22.28 Xxxx asuvasse Xxxx bensiinitanklasse, väljus Andres Miller sõidukist, et sõidukit tankida. Sel ajal Anna – Maria Sadel ütles G Sile, et Andres Miller tapab kohe G Si ära. Pärast sõiduki tankimist istus Andres Miller sõidukisse ning jätkati kolmekesi teekonda xxxx terviseraja suunas. Jõudes 02.12.2021 ajavahemikus kella 22.50 kuni kella 23.45 xxxx raba Xxxx terviserajale koordinaatidega xxxx ja xxxx, mille läheduses on täheldatud maja aadressiga Xxxx, väljusid Anna – Maria Sadel ja Andres Miller sõidukist ning tirisid G Si sõidukist välja. Seejärel tekkis Anna – Maria Sadeli ja G Si vahel sõnelus, mille 6 käigus andis Anna – Maria Sadel pea noogutusega Andres Millerile märku kurikaga löömiseks ning Anna – Maria Sadeli heakskiidul lõi Andres Miller G Sit vähemalt ühel korral pea piirkonda metalsest materjalist kurikaga, mille üldpikkus on 80 cm, kaal ca 635 g ja kurika jämedama otsa (ülemise otsa) läbimõõt ca 5, 5 cm. Sellise tegevuse tagajärjel suri G S sündmuskohal. Lähtuvalt surnu kohtuarstlik ekspertiisiaktist nr xxxx, 22.03.2022, on G Si surma põhjuseks pea avatud tömp trauma koljulae- ja põhimikuluude hulgaliste murdudega, kõvakelme vigastusega, peaajupõrutuse ja -kelmetealuste verevalumitega. Nimetatud tervisekahjustus põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Seega Anna – Maria Sadel teise inimese tapmisega pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Anna – Maria Sadelit süüdistatakse selles, et tema, olles 23.09.2015 karistatud KarS § 200 lg 1 KarS § 25 lg 2 alusel (karistus on kehtiv, sest 21.06.2016 pöörati karistus täitmisele ja 14.11.2017 vabastati isik karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega), seega isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, uuesti grupis koos Andres Milleriga pani toime röövimise, mis seisnes selles, et eelneva kokkuleppe alusel 03.12.2021 kella 20.20 ajal sõitis Anna – Maria Sadel koos Andres Milleriga viimase kasutuses olnud sõidukiga Xxxx registreexxxxsmärgiga xxxx aadressile Xxxx. Nimetatud aadressile sõitsid Anna – Maria Sadel ja Andres Miller seoses sellega, et I F tellis Anna – Maria Sadeli internetiportaali xxxx kaudu endale külla. Saabudes aadressile Xxxx eelneva kokkuleppe alusel võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil läksid Anna – Maria Sadel ja Andres Miller kannatanu maja ukse juurde selliselt, et kannatanu näeks üksnes Anna – Maria Sadelit. Andres Miller jäi ukse taha varju. Sel ajal kui I F tegi ukse lahti, tõmbas Andres Miller ust jõuga lahti ning lõi kannatanut näo piirkonda, tekitades kannatanule alumisele alahuulele paistetuse ning keskmise hamba murru. Löögi tagajärjel kukkus kannatanu pikali. Siis võttis Andres Miller I Fi pükste vasakust tagataskust kannatanule kuuluva rahakoti, milles olid Xxxx OÜ – le kuuluv sularaha summas umbes 650 eurot ja Swedbank pangakaart, I Fi nimele väljastatud ID – kaart, juhikaart ja Swedbank pangakaart. Seejärel Anna – Maria Sadel ja Andres Miller lahkusid sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitasid Anna – Maria Sadel ja Andres Miller kannatanule Xxxx OÜ varalist kahju summas 650 eurot. Seega Anna – Maria Sadel isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Andres Millerit süüdistatakse selles, et tema 10.08.2021 ajavahemikus kella 04.04 kuni 04.13, viibides Xxxx asuva maja juures, ründas T K, lüües teda kurikaga kahel korral pea piirkonda, vastu paremat õlga ja kätt, tekitades kannatanu otsaesisele paremale poole haava ja hematoomi ning paremale õlavarrele ja paremale labakäele paistetusi. Löögi tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel võttis Andres Miller võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule kuuluva mobiiltelefoni NOKIA väärtusega 200 eurot ja rahakoti väärtusega 30 eurot, milles oli kannatanule väljastatud juhiluba, Swedbank pangakaart, sõiduki Xxxx registreexxxxsnumbriga xxxx tehniline pass, erinevad kliendikaardid ja sularaha summas 300 eurot ning lahkus sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitas Andres Miller kannatanule varalist kahju kokku summas 530 eurot. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, uuesti grupis koos Anna – Maria Sadeliga pani toime röövimise, mis seisnes selles, et eelneva kokkuleppe alusel 03.12.2021 kella 20.20 ajal sõitsid Anna – Maria Sadel ja Andres Miller viimase kasutuses olnud sõidukiga Xxxx registreexxxxsmärgiga xxxx aadressile Xxxx. Nimetatud aadressile sõitsid Anna – Maria Sadel ja Andres Miller seoses sellega, et I F tellis Anna – Maria Sadeli internetiportaali xxxx kaudu endale külla. Saabudes aadressile Xxxx eelneva kokkuleppe alusel võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil läksid Andres Miller ja Anna – Maria Sadel kannatanu maja ukse juurde selliselt, et kannatanu näeks üksnes Anna – Maria Sadelit. Andres Miller jäi 7 ukse taha varju. Sel ajal kui I F tegi ukse lahti, tõmbas Andres Miller ust jõuga lahti ning lõi kannatanut näo piirkonda, tekitades kannatanule alumisele alahuulele paistetuse ning keskmise hamba murru. Löögi tagajärjel kukkus kannatanu pikali. Siis võttis Andres Miller I Fi pükste vasakust tagataskust kannatanule kuuluva rahakoti, milles olid Xxxx OÜ – le kuuluv sularaha summas umbes 650 eurot ja Swedbank pangakaart, I Fi nimele väljastatud ID – kaart, juhikaart ja Swedbank pangakaart. Seejärel Anna – Maria Sadel ja Andres Miller lahkusid sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitasid Anna – Maria Sadel ja Andres Miller kannatanule Xxxx OÜ varalist kahju summas 650 eurot. Seega Andres Miller isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja relvana kasutatava muu esemega, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Andres Millerit süüdistatakse selles, et tema, olles 10.08.2021 toime pannud röövimise, uuesti, 13.10.2021 kella 22.42 ajal, viibides Xxxx asuva maja läheduses ehk GPS koordinaatidega xxxx, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Xxxx OÜ – le kuuluva Xxxx tõukeratta numbriga xxxx – 363 väärtusega 600 eurot ning viis enda kasutuses olevasse keldriboksi aadressil Xxxx. Sellise tegevusega tekitas Andres Miller kannatanule kahju summas 600 eurot. Seega Andres Miller võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Andres Millerit süüdistatakse selles, et tema pani toime tapmise grupis koos Anna – Maria Sadeliga, nimelt nemad, olles teadlikud sellest, et 02.12.2021 õhtusel ajal tuleb G S Andres Milleri sõiduki Xxxx registreexxxxsmärgiga xxxx juurde, otsustasid eelneva kokkuleppe alusel ja ühiselt meelitada G S nimetatud sõidukisse eesmärgiga ta tappa Xxxx raba Xxxx terviserajal. Selliselt tegutsedes, 02.12.2021 kella 22.15 ajal sõitsid Andres Miller ja Anna – Maria Sadel Xxxx asuva maja juurde, mis on G Si elukoht. 02.12.2021 kell 21.19 tuligi G S Andres Milleri ja Anna – Maria Sadeli sõiduki juurde ning pärast lühikest sõnavahetust Andres Milleriga ja Anna – Maria Sadeliga istus G S sõiduki tagaistmele. Seejärel sõideti Xxxx asuva maja juurest kolmekesi minema. Jõudes 02.12.2021 kell 22.28 Xxxx asuvasse Xxxx bensiinitanklasse, väljus Andres Miller sõidukist, et sõidukit tankida. Sel ajal Anna – Maria Sadel ütles G Sile, et Andres Miller tapab kohe G Si ära. Pärast sõiduki tankimist istus Andres Miller sõidukisse ning jätkati kolmekesi teekonda Xxxx terviseraja suunas. Jõudes 02.12.2021 ajavahemikus kella 22.50 kuni kella 23.45 Xxxx raba Xxxx terviserajale koordinaatidega xxxx ja xxxx, mille läheduses on täheldatud maja aadressiga Xxxx, väljusid Anna – Maria Sadel ja Andres Miller sõidukist ning tirisid G Si sõidukist välja. Seejärel tekkis Anna – Maria Sadeli ja G Si vahel sõnelus, mille käigus andis Anna – Maria Sadel pea noogutusega Andres Millerile märku kurikaga löömiseks ning Anna – Maria Sadeli heakskiidul lõi Andres Miller G Sit vähemalt ühel korral pea piirkonda metalsest materjalist kurikaga, mille üldpikkus on 80 cm, kaal ca 635 g ja kurika jämedama otsa (ülemise otsa) läbimõõt ca 5, 5 cm. Sellise tegevuse tagajärjel suri G S sündmuskohal. Lähtuvalt surnu kohtuarstlik ekspertiisiaktist nr xxxx, 22.03.2022, on G Si surma põhjuseks pea avatud tömp trauma koljulae- ja põhimikuluude hulgaliste murdudega, kõvakelme vigastusega, peaajupõrutuse ja -kelmetealuste verevalumitega. Nimetatud tervisekahjustus põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Seega Andres Miller teise inimese tapmisega pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Andres Millerit süüdistatakse selles, et tema kohtueelses menetluses tuvastama ajal omandas ebaseaduslikult, s.o omamata relvaseaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisluba ja §-s 34 sätestatud relvaluba, mille alusel omandab isik õiguse käidelda tulirelvi, relva olulisi osi ja suures koguses laskemoona, ning kuni 04.12.2021 valdas ja hoidis enda elukohas aadressil Xxxx lähtuvalt ekspertiisiaktist nr xxxx , 19.01.2022, kahte tulirelva ja tulirelva laskemoona hulka 8 kuuluvaid kokku 365 padrunit. 04.12.2021 algusega 21.50 teostatud läbiotsimise käigus aadressil Xxxx leidsid ja võtsid ära politseiametnikud alljärgnevad tulirelvad ja tulirelva laskemoona hulka kuuluvad padrunid (kokku 365 padrunit): •käsitöönduslikult valmistatud teadmata kaliibrilise revolvri, mis kuulub tulirelvade hulka; •9x19 mm kaliibrilise püstoli FB VIS osalise numbriga L32…, mis kuulub tulirelvade hulka ning on laskekõlblik; •ühe laskekõlbliku 7,62x25 mm kaliibriga TT tüüpi püstoli nr 3721 padrunisalve; •kolm laskekõlblikku 5,49x39 mm kaliibriga kesktulepadrunit; •ühe laskekõlbliku 7,62x54R kaliibriga kesktulepadruni; •kaks laskekõlblikku .38 Spl kaliibriga kesktulepadrunit; •kolm laskekõlblikku .22 LR kaliibriga ääretulepadrunit; •viis laskekõlblikku 7,62x39 mm kaliibriga kesktulepadrunit; •ühe laskekõlbliku 5,45x39 mm kaliibriga kesktulepadruni; •349 laskekõlblikku .22 LR kaliibriga kesktulepadrunit. Relvaseaduse § 32 lg 2 p 2 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba. Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt loetakse relva ja laskemoona käitlemiseks relvade ja laskemoona soetamist, omamist, valdamist, hoidmist. Relvaseaduse § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt loetakse relva ja laskemoona käitlemiseks relvade ja laskemoona soetamist, omamist, valdamist, hoidmist. Seega Andres Miller tulirelva ja laskemoona suures koguses ebaseadusliku käitlemisega pani toime KarS § 418 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Andres Millerit süüdistatakse selles, et tema, omamata lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 1 sätestatud tegevusluba lõhkematerjali käitlemiseks, hoidis ebaseaduslikult enda elukohas aadressil Xxxx – lähtuvalt lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktist nr xxxx, 28.01.2022, lõhkematerjali ehk UZRGM tüüpi õppe – imitatsiooni granaadisütiku, mida on võimalik kasutada lõhkeseadeldise osana, ja sütikuta käsigranaadi F-1, mis on tööstuslikult valmistatud lõhkeseadeldise osa. Nimetatud lõhkeseadeldise osad olid 04.12.2021 algusega 21.50 teostatud läbiotsimise käigus aadressil Xxxx – xxxx leitud ja ära võetud politseiametnike poolt. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi teostamise käigus toimetatud katsetusel sisestati käsigranaadi F-1 sütikukanalisse standardne ED-8 tüüpi elektridetonaator, mille juhtmed ühendati lõhkemasinaga. Vooluimpulsi toimel detonaator rakendus ja granaat detoneerus täielikult, seega oli plahvatusvõimeline ehk kasutuskõlblik. UZRGM tüüpi õppe – imitatsiooni granaadisütiku imitatsioondetonaator sisaldab ca 2,2g paiskelõhkeainet musta püssirohtu, mistõttu on tegemist lõhkematerjaliga. Toimetatud katsetusel selgus, et nimetatud granaadisütik on kasutuskõlblik. Lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 1 kohaselt võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel. Seega Andres Miller lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku hoidmisega pani toime KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Andres Millerit süüdistatakse selles, et tema, omamata lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 1 sätestatud tegevusluba lõhkematerjali käitlemiseks, hoidis ebaseaduslikult enda elukohas aadressil Xxxx – xxxx lähtuvalt lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktist nr xxxx, 28.01.2022, lõhkematerjali ehk •UZRGM tüüpi õppe – imitatsiooni granaadisütiku, mida on võimalik kasutada lõhkeseadeldise osana ning mis sisaldas 2,2g paiskelõhkeainet musta püssirohtu ja •sütikuta käsigranaadi F-1, mis on tööstuslikult valmistatud lõhkeseadeldise osa ning mis sisaldas 50 – 60g trotüüli (TNT), mis on lõhkeaine. Nimetatud lõhkeseadeldise osad olid 9 04.12.2021 algusega 21.50 teostatud läbiotsimise käigus aadressil Xxxx – xxxx leitud ja ära võetud politseiametnike poolt. Lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 1 kohaselt võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel. Seega Andres Miller lõhkeaine ebaseadusliku valdamisega pani toime KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Andres Millerit süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluuxxxxsel tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet amfetamiini. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis Andres Miller tema poolt kasutatavas sõiduautos Xxxx registreexxxxsmärgiga xxxx kuni 08.07.2021 kella 00:59-ni, mil eelpoolnimetatud sõiduki läbivaatuse käigus politseiametnikud leidsid ja võtsid sõiduki juhiistme juurest ühe kilepakendi, milles oli 2 kilepakendit, ehk kokku 80,8g 17%-st amfetamiinsulfaati sisaldavat pulbrit, milles puhast amfetamiini 10,1 grammi. Samuti politseiametnikud leidsid ja võtsid ära nimetatud sõiduki läbivaatuse käigus sõiduki tagaistme juurest maast ühe kilepakendi, milles oli 2,72 grammi 18%-st amfetamiinsulfaati sisaldavat pulbrit, milles puhast amfetamiini 0,36 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja ning amfetamiin I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist narkootilisest ainest. Seega Andres Miller suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht Esmalt võtab kohus seisukoha kohtule esitatud 04.12.2021. a läbiotsimisprotokolli osas (II kd, tl 67-70), milles märgitu kohaselt on läbiotsimise aluseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Diana Helila poolt koostatud läbiotsimismäärus, mille on kinnitanud Harju Maakohtu eeluuxxxxskohtunik. Läbiotsimise kohaks on Xxxx . Protokollist nähtuvalt tehti Xxxx AS- le ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud andmed mobiilside abonentnumbrite xxxx ja xxxx kaudu toimunud sideseansside, s.o väljunud ja sisse tulnud kõnede ja muude sõnumite edastamise aja ja viisi ning sideteenuste kasutamise üksikasjade kohta jne ajavahemikul 01.12.2021 kuni 04.12.2021. Protokollist nähtuvalt andis sideettevõtja välja läbiotsimismääruses nõutud andmed. Kohtule on esitatud veel 07.03.2022. a asitõendi vaatlusprotokoll (III kd, tl 127-131), milles on vaadeldud eelnimetatud läbiotsimise protokolliga kxxxxnaalasja juurde võetud andmeid abonentnumbri xxxx kaudu toimunud mobiilside seansside kohta. 10 Samuti on kohtule esitatud 05.03.2022.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (III kd, tl 132135), milles märgitu kohaselt on

§ 901

lg 1 alusel Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Diana Helila 03.02.2022 sideettevõtjalt andmete nõudmise loa taotlusel ja 07.02.2022 Harju Maakohtu eeluuxxxxskohtuniku sideettevõtjalt andmete nõudmise loa alusel saadud andmed abonentnumbrite xxxx ja xxxx seansside kohta. Kaitsja Karine Nersesjan vaidles kohtuistungil eelpool nimetatud tõenditele vastu, leides, et tegemist on tõenditega, mille osas on Riigikohus lahendis 1-16-6179 leidnud, et sideettevõttelt saadud andmeid ei tohi tõendina kasutada. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et 04.12.2021.a läbiotsimisprotokollis kajastatu puhul on sisuliselt tegemist

§ 901lg 2 alusel sideettevõtjalt andmete nõudmisega.

Sideandmete tõendina kasutamise hindamisel tuleb arvestada mh

§ 901

lg- ga 3, mille kohaselt võib kxxxxnaalmenetluses teha sideandmete päringu üksnes siis, kui see on kxxxxnaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Kõnesolevas sättes väljendub nn viimase abinõu põhimõte (ultima ratio), mis eeldab analoogilise tingimuse täitmist käsitleva kohtupraktika järgi päringu tegemiseks antavas loas selgete ja arusaadavate põhjenduste äranäitamist selle kohta, miks ei saa tõendeid koguda teisiti. Vastava sisuga põhjendustes peab kxxxxnaalmenetluse senise käigu põhjal faktiliste asjaolude ja tõenditega seostatult näitama miks on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud. Piirduda ei tohi umbmääraste ja deklaratiivsete argumentidega menetluse esemeks oleva kuriteo liigi kohta või õigusnormi dispositsiooni ümberkirjutamisega. Kolleegium märgib, et sama moodi kui

§ 1261

lg-s 2, nähakse ka

§ 901

lg- s 3 just andmete kogumise (päringu tegemise) eeltingimusena ette vältimatu vajadus. Kuriteo käsitamist raskena tuleb igal üksikjuhul eraldi põhjendada, nimetades need tegu või toimepanijat iseloomustavad tunnused, mis kaaluvad selles asjas üles sideandmete õigusvastasest säilitamisest ja nendele andmetele juurdepääsust tingitud eraelu puutumatuse rikkumise (RKKKo 1-16-6179) Kohus leiab, et tuginevalt Riigikohtu seisukohtadele ei ole 04.12.2021.a läbiotsimisprotokoll ja selle alusel koostatud 07.03.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja 05.03.2022 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendina lubatavad ja need tuleb tõendikogumist välja jätta. Kohus asub sellisele seisukohale seetõttu, et kohtule ei ole esitatud ringkonnaprokuröri poolt väljastatud läbiotsimismäärust (kinnitatud eeluuxxxxskohtuniku poolt) ega ringkonnaprokuröri taotlust ega eeluuxxxxskohtuniku luba, mille alusel andmed välja nõutud ja läbiotsimisprotokoll, asitõendi protokoll ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koostatud. Kohtul puudub võimalus hinnata, kas prokuröri määrus, taotlus ning eeluuxxxxskohtuniku kinnitus ja luba vastavad

§ 901lg 3 nõuetele või mitte. Anna- Maria Sadeli süüdistus Kar

S § 199 lg 2 p 9 järgi Xxxxs AS-i avaldusega 02.07.2020 on tõendatud, et naisterahvas punaste juuste ja musta jopega möödus kassadest, jättes tahtlikult tasumata kauplusest võetud kauba eest väärtuses 36.50 eurot. Kaubaks Dalkowski advocaat 50cl, liköör Baileys Irish Cream 0,7l ja 0,5-liitrine liköör Baileys Irish Cream. (III kd, tl 1) 03.07.2020 e-kirjaga on saadetud täpsustus varastatud kauba koguväärtuse kohta ja selleks on 46.86 eurot: Dalkowski advocaat 50cl hinnaga 8.48 eurot, liköör Baileys Irish Cream 0,5l hinnaga 13.51 eurot ja 0,7-liitrine liköör Baileys Irish Cream hinnaga 24.87 eurot. Xxxxs on esitanud ka teise avalduse 02.07.2020, et sama naisterahvas punaste juuste ja musta jopega möödus kassadest, jättes tahtlikult tasumata kauplusest võetud kauba eest väärtuses 4.45 eurot. Kaubaks Bon Vita Grande Super Choko müsli ja Piraat hapukoore- ja küüslaugu kartulikrõpsud. Viimane on rikutud (III kd, tl 3). 03.07.2020 e-kirjaga on esitatud täpsustus kaupade hinna osas Bon Vita Grande Super Choko müsli väärtusega 2.96 eurot ja Piraat hapukoore- ja küüslaugu kartulikrõpsud 1.49 eurot. 11 Tunnistaja B U ütlustest (K, I kd, tl 115-116) 06.12.2022 kohtuistungil nähtub, et 02.07.2020 pandi toime Xxxxis aadressil Xxxx toime vargus. Kuna tunnistaja täpset kellaaega ristküsitluse ajal ei mäletanud, võimaldati tal

§ 288

lg 9 p 3 alusel tutvuda kohtueelses menetluses koostatud tunnistaja ütluste protokolliga osas, milles ta on andnud ütlusi varguse kellaaja kohta. Seejärel tunnistaja selgitas, et vargus pandi toime kella 14.30 paiku. Tunnistaja töötas kaupluses teenindus-ja müügispetsialistina, oli kontoris ja seal olevatest saalikaameratest nägi varguse toimepanemist. Varguse pani toime naisterahvas tol hetkel punase pea ja musta jopega. Tunnistaja tundis kohtusaalis ära varguse toimepanijana Anna-Maria Sadeli. Tunnistaja mäletas, et naisterahvas pani vargusi toime samal päeval kaks korda, esimese neist hommikupoole, mil varastas alkoholi ja peale lõunat püüdis varastada krõpsupakki ja küpsiseid. Teisel korral pidas ta naisterahva kinni. Anna-Maria Sadeli poolt 02.07.2020 kell 11.23 toimepandud vargust tõendab asitõendi vaatlusprotokoll fotodega (III kd, tl 6-10). Nimelt 02.07.2020 kell 11:21:16 siseneb „Xxxx“ kaupluse alkoholiosakonda naisterahvas (vanus umber 25 aastat, seljas must jope, mustad püksid, sinine pluus, käes hoiab jopetaolist eset, sarnaneb Anna-Maria Sadeliga). Kell 11:22:48 võtab riiulist kaks pudelit ja peidab need jopetaolise eseme sisse. Kell 11:23:26 võtab riiulist veel ühe pudeli kollast värvi ja lahkub osakonnast. Kell 11:23:57 väljub naisterahvas sissepääsu väravate kaudu ja jookseb kauplusest välja kauba eest maksmata. Asitõendi vaatlusprotokoll fotodega (III kd, tl 11- 13) tõendab varguse toimepanemist 02.07.2020 kell 14.34. Nimelt 02.07.2020 kell 14:32:22 kauplusse „Xxxx“ siseneb naisterahvas (vanus umber 25 aastat, seljas must jope, mustad püksid, punane pluus kapuutsiga, sarnaneb Anna-Maria Sadeliga) ja võtab midagi riiulilt. Kell 14:33:44 peidab naisterahvas ennast riiulite vahele ja paneb esemed dressipluusi alla. Kell 14:34:25 möödub ta kassadest kauba eest maksmata ja kaupluse töötajad peavad ta kinni. Isiku kahtlustatava kinnipidamise protokoll (III kd, tl 15 ) tõendab, et kell 14.47 peeti Xxxx, Xxxx toidupoest müsli ja kartulikrõpsude varguses kinni Anna-Maria Sadel. Anna- Maria Sadel keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu avaldati

§ 294p 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused.

03.07.2020.a kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt ei mäletanud süüdistatav varguste toimepanemist, kuid kuna oli politsei poolt kinni peetud, siis usub, et varguste pärast. Seega tunnistab end süüdi. Anna-Maria Sadel on veel lisanud, et tal olid narkootikumide tarvitamisega probleemid, seetõttu pöördus rehabilitatsioonikeskusesse ravile. Nüüd on aga tekkinud alkoholiprobleemid. Kui on joobes ei suuda ta oma tegevust kontrollida. Süüdistatava Anna-Maria Sadeli ütlusi sõltuvusprobleemide olemasolust kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (III kd, tl 14), millest nähtuvalt ei kasutatud 02.07.2020 kiirtesti, kuid joobeseisundile viitavad tunnuste kirjeldamise lehel on märgitud, et Anna-Maria Sadelil esines silmade punetus, suured pupillid, reaktsioonikiirus väga aeglane ja kõne segane, käitumises apaatsus ja unisus. Kaitsja Karine Nersesjan vaidles küll tõendi vastuvõtmisele vastu, sest tõend sisaldab ka Anna-Maria Sadeli ühte lauset, kuid kohus ei arvesta Anna-Maria Sadeli ütlust selles tõendis. Kohus leiab, et protokollis süüdistatava kohta märgitud kirjeldus vastab joobes isiku kirjeldusele. 11.08.2020.a. lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anna-Maria Rahamägi AnnaMaria Sadeli suhtes kxxxxnaalmenetluse 02.07.2020 kella 11.23 paiku ja kella 14.35 paiku toimepandud vargustes ning kohustas

§ 202lg 2 p 3 alusel tegema 60 tundi üldkasulikku tööd.

Süüdistatav tegi määratud tundidest üksnes 14 tundi, mistõttu 04.03.2021.a sama abiprokuröri määrusega menetlus uuendati (III kd, tl 25-27, 30). 12 Anna -Maria Sadeli objektiivsest käitumisest nähtub, et isik võttis kaupluse riiulitelt erinevat alkoholi ja seejärel lahkus joostes kauplusest ning mõned tunnid hiljem uuesti võttis sama kaupluse riiulilt muud kaupa, peitis end riiulite vahele ja pani esemed dressipluusi alla ja möödus kassast tasumata kauba eest. Seega on kuriteod subjektiivsetelt tunnustelt toime pandud kavatsetult. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Anna-Maria Sadeli süü varavastaste süütegude toimepanemises on tõendatud ja süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vargusena, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust. Anna-Maria Sadelile on Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna kiirmenetluse otsusega 04.04.2020.a määratud KarS § 218 lg 1- § 25 lg 2 järgi rahatrahv (III kd, tl 23-24). Mõni kuu hiljem pani toime uuesti kaks vargust. Kuigi 02.07.2020.a toimepandud vargustest teine jäi katsestaadiumi, tuleb kuriteod kogumis kvalifitseerida lõpuleviidud vargusena. Anna-Maria Sadeli poolt on hüvitatud 48.35 eurot vargusega tekitatud kahju (III kd, tl 33) Andres Milleri süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi KarS § 184 süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Süüdistuse kohaselt seisneb Andres Milleri poolt käitlemine narkootilise aine omandamises ja valdamises, s.o hoidmises. Tunnistaja M K (K, I kd, tl 116-117) 06.12.2022 kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et 08.07.2021 poole ühe ajal oli väljakutse aadressile xxxx’i juurde narkootikumide käitlemise kohta. Väljakutse kohaselt olid sealsed majaelanikud näinud mingeid minigrip kotte ja kahtlustasid, et tarvitatakse narkootikume. Koos patrullpolitseinik T K ja M L kohale jõudes nägid Xxxx ’i rendisõidukit Xxxx, mille registreexxxxsnumber vastas teataja poolt öeldule. Sõidukis oli kolm isikut: üks meesterahvas ja kaks naisterahvast. Kohtusaalis tunnistaja märkis, et meesterahvas on sarnane süüdistatavaga. Naisterahvaste kohta mäletas, et ühel olid tumedad juuksed, ühel heledad juuksed. Tunnistaja ei mäletanud isikute nimesid, keda oli teadnud kohtueelses menetluses ütlusi andes, seetõttu

§ 288

lg 9 p 3 alusel võimaldati tunnistajal tutvuda kohtueelses menetluses koostatud tunnistaja ütluste protokolliga osas, milles ta oli andnud ütlusi sõidukis viibinud isikute nimede kohta. Meesterahvas oli Andres Miller, naisterahvastest üks oli Anna-Maria Sadel ja teise naisterahva perekonnanimi J. Autost leiti minigrip kotte kollakas- valget värvi pulbriga, kaal, süstal ja lusikas. Meesterahvas selgitas, et tegemist on hobuserasvaga, mida ta saab sõbralt liigestele ja lihastele määxxxxseks. Esemed saadeti ekspertiisi. Meesterahva toimetasid K pst jaoskonda, kus uriinitest osutus positiivseks. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll 08.07.2021 (IV kd, tl 1) kinnitab tunnistaja ütlusi Andres Milleril testi tegemisest ja testi reageexxxxst MDA-le, THC-le ja amfetamiinile ning joobeseisundile viitavate tunnustena oli protokolli märgitud: kõne kiire, koordinatsioonis kerged häired, kohati tuigerdav kõnnak, käitumises rahutu, unisus ja ärritumine. 08.07.2021 kell 00.59 on toimunud sõiduki Xxxx reg.numbriga xxxx läbivaatus. Sõiduki valdajaks on Andres Miller. Läbivaatuse käigus leiti sõidukist minigrip kilekotte kollakas-valge pulbrilise ainega ja valge pulbrilise ainega. Narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr xxxx on leidnud tõendamist, et sõidukist leitud kollane pulber massiga 80,80g sisaldab 17% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 10,1 g amfetamiini. Kollane pulber massiga 2,72g soonsulguriga kilekotis sisaldab 18% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,36 g amfetamiini. 13 Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.(IV, tl 6-7), mille käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Andres Milleri valdusest võeti ära puhtal kujul amfetamiini kokku 10,46 grammi. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete suurte koguste tabelist nähtuvalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks vajalikuks amfetamiini koguseks on 1,3 grammi (puhtal kujul) (IV kd, tl 11-14). Seega piisanuks Andres Milleri valdusest leitud ja ära võetud narkootilisest ainest narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 80 inimesele. Andres Miller keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu avaldati prokuröri taotlusel

§ 294

p 1 alusel tema kohtueelses menetluses 14.07.2022 antud ütlused, milles ta tunnistas end süüdi narkootilise aine omandamises ja hoidmises. Ta on andnud selgitusi, et muretses tema sõidukist leitud amfetamiini enda tarbeks, tarvitades seda igapäevaselt. Eeltoodu alusel on Andres Milleri poolt narkootilise aine suures koguses käitlemise objektiivne koosseis tõendamist leidnud. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 1 järgi. Andres Milleri süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi T K röövimine KarS § 200 sätestab, et röövimine on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Seega röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:

1. a)isiku suhtes kasutati vägivalda;
2. b)vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Andres Miller esimesel kohtuistungil ei tunnistanud end süüdi T K röövimises, kuid viimases sõnas tunnistas oma süüd. Kannatanu T K andis 06.12.2022 kohtuistungil ütlusi (K, I kd, tl 118-120), et 10.08.2021 öösel kella 2-3 vahel rööviti teda tema maja trepikoja juures Xxxx. Ta tuli kasiinost, mis asub tema majast 300 meetrit eemal, kus võitis umbes 300 eurot. Koos võidetud rahaga kõndis koju ja kui hakkas trepist üles minema, tuli vastu keegi meesterahvas ja lõi talle kaika moodi esemega vastu pead 3-4 korda, mille tagajärjel kaotas teadvuse. Teadvusele tulles nägi, et peast tuli verd. Hiljem avastas, et kadunud oli rahakott ja telefon. Rahakotis olid lisaks rahale ka juhiload ja tehnilised passid. Rahakott ja telefon olid jope taskus. Kannatanu ütlusi tema suhtes vägivalla tarvitamise kohta kinnitavad isiku läbivaatuse protokoll, asitõendi vaatlusprotokollid, läbiotsimise protokoll. Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt 12.08.2021 koos fotodega on T Kl tuvastatud järgmised vigastused: otsaees paremal pool haav, parema silma ümbrus paistes ja seal on ka hematoom. Paremal küünarnukil, seljal paremal pool ja paremal õlal marrastused. Parema käe ranne paistes. (III kd, tl 87-91). Kannatanu ütlusi temal sularaha olemasolu kohta tõendab Xxxx 3.09.2021 e-kiri, millest nähtuvalt on T Kle välja makstud 09.08.2021.a. kell 03:21 964.60 eurot. (III kd, tl 94). Kohus märgib, et e-kirjas märgitud kuupäeva puhul on ilmselt tegemist eksitusega, sest Xxxx poolt uurijale 19.08.2021.a saadetud kasiinos viibinud isikute nimekirjast nähtub, et T K sisenes kasiinosse 09.08.2021 kell 18:47:32. Loogiliselt võetuna, ei saadud talle väljastada võidetud raha ajal, mil ta ei viibinudki kasiinos, vaid on ilmselge, et T Kle pidi väljastatama raha 10.08.2021.a. kell 03:21. 14 Andres Milleri viibimist sellessamas kasiinos, kus oli T K, tõendab Xxxx vastus (III kd, tl 9293), millest nähtub, et Andres Miller saabus kasiinosse 10.08.2021 kell 02:59:13. Andres Milleri viibimist kasiinos tõendavad veel asitõendi vaatlusprotokoll (III kd, tl 95- 99), milles on vaadeldud Xxxx xxxx , xxxx asuva Xxxx videosalvestust 10.08.2021 ajavahemikul kell 02:58:05 kuni 04:07:04 ja Xxxx, xxxx asuva xxxx videosalvestust 10.08.2021 ajavahemikul 02.30 kuni 05.00. Viimasest salvestusest nähtub, kuidas kell 02:57:21 ilmub kaamera vaatevälja tumedat värvi universaal kerega sõiduauto ja pargib tumedat värvi sõiduki kõrvale. Sõidukist väljub menetluse käigus tuvastatud Andres Miller ja siseneb hoonesse kell 03:01:11. Kell 03:29:00 ilmub taas kaamera vaatevälja Andres Miller, kes väljub hoonest ja lahkub sõidukiga. Asitõendi vaatlusprotokollis (III kd, tl 105-108) on vaadeldud Xxxx KÜ videosalvestust samal kuupäeval ajavahemikul kell 04:02:56 kuni 04:08:05 ja kell 04:13:23 kuni 04:14:49. Vaatlusest nähtuvalt kell 04:02:56 ilmub kaamera vaatevälja meesterahvas, tuginedes kxxxxnaalasja materjalidega tegemist on T Kga. Kell 04:04:19 ilmub kaamera vaatevälja meesterahvas, tuvastatav kui Andres Miller, hoides oma paremat kätt põlvpükste juures ja vasakus käes on pesapallikurika taoline heledat värvi ese. Näha on ka Andres Milleri püüdu tõmmata parema käega pähe jope kapuutsi. Kõiki eelpool uuritud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et T K röövimise pani toime just Andres Miller. Süüdistatav, viibides samas kasiinos, kus oli ka T K ning nähes viimasele raha väljamaksmist kasiino poolt, lahkus mõne minuti pärast kasiinost (kell 03:29) ning jäi ootama T K kasiinost väljumist eesmärgiga temalt raha ära võtta. T K lahkumine kasiinost on fikseeritud Xxxx turvakaamera videosalvestusega ja see toimus kell 03:50. T K elukoha juures Xxxx, tuli Andres Miller kannatanule treppide peal vastu, lõi teda kurikaga vastupanu mahasurumiseks ja kui T K oli teadvusetu, võttis tema taskust rahakoti koos rahaga ja mobiiltelefoni ning lahkus kell 04:18 sõidukiga, mis oli pargitud Xxxx ja Xxxx tänavate vahele. Andres Milleri viibimine kannatanu elukoha läheduses on tõendatud asitõendi vaatlusprotokolliga (III kd, tl 109-111), milles on vaadeldud Andres Milleri sõidukist Xxxx reg.nr xxxx läbiotsimise käigus ära võetud videoregistraatorit, millest nähtuvalt on fotodel fikseeritud sõiduki liikumine peale röövimise toimepanemist. 10.08.2021 kell 04:18:21 on tuvastatud, et sõiduk tagurdab Xxxx kortermajade juures tõkkepuu ees, sõidab majade vahel, möödub Xxxx majast ning sõidab Xxxx ja Xxxx ristmikule, kus keerab paremale, sõites Xxxx tänava suunas. Xxxx ja Xxxx tänavad on vahetus läheduses nii Xxxxga kui T K elukohaga. Selle kinnituseks, et röövimise pani toime Andres Miller, on ka süüdistatava elukohast läbiotsimise käigus T K rahakoti koos dokumentidega leidmine (III kd, tl 146). Nimelt leiti Andres Milleri toast tumba ülevalt kolmandast sahtlist rahakott, milles kaks Eesti krooni, juhiluba nr XXXX T K ik xxxx nimele, kaks tehnilist passi. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud röövimisena, mis eeldab asjade äravõtmiseks vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes. Andres Miller kasutas T K löömiseks kurikat, millega lõi kannatanule vastu pead, vastu kätt ja vastu õlga. Kohus leiab, et T K suhtes röövimise pani Andres Miller toime kavatsetult. Riigikohtu praktika kohaselt saab relvana kasutatava muu esemena mõista spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud või kohandatud eset ning teisi esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada (nt tööriistad ja -vahendid, nagu kirves, saag, vasar, kruvikeeraja ja peitel; spordivahendid - pesapalli kurikas, golfikepp, kuul, oda jne; muud esemed - kivi, metallitükk, kaigas jne). Määrav on, et esemel on objektiivselt sellised omadused, et teda saab relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes, millega süüdlane ähvardas. Seega on kvalifikatsioon KarS § 200 lg 2 p 8 järgi õige. 15 Süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 03.12.2021.a. hommikul leiti Xxxx matkarajalt, kohast, mis ei ole valgustatud, G Si surnukeha. Tunnistaja A M, kes jalutas koeraga matkarajal, teatas maas lamavast lõhki löödud peaga naisterahvast Häirekeskusele kell 06:58. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli surnukeha vägivallatunnustega, nägu üleni verega määrdunud, peahaavad. Surnukeha vahetus läheduses oli lumel rehvijälg, samuti plastmasspudel sildiga „Kelluke”, suitsupakk Marlboro Gold ja ühed prillid. Surnukeha vastas tee servas asus ilma korgita tühi klaasist likööri pudel sildiga „Gabriel”. Surnukehast eemal silla juures maas Marlboro ja Winstoni sigaretikonid. Et surnukeha puhul oli tegemist G Siga, selle tuvastas DNA-ekspertiis (akt nr xxxx). Sama ekspertiisiakt tõendab, et sündmuskohal olnud plastmasspudeli Kelluke suul tuvastati Andres Milleri DNA-d ning ei saa välistada Anna-Maria Sadeli DNA olemasolu (p 5). Andres Milleri DNA-d leiti ka Gabrieli likööri pudelilt (p 6,9) ja Anna-Maria Sadeli bioloogilise materjali sisaldumist alkoholipudelil ei saa kindlalt välistada (p 6). Sama DNA-ekspertiisi käigus uuriti ka sündmuspaigast leitud sigaretikonisid ja tuvastati, et sigaretti Marlboro on suitsetanud Andres Miller (ekspertiisiakti p 9) ja sigaretti Winston AnnaMaria Sadel (p 7). Andres Milleri puutumust sündmuskohalt leitud likööripudeliga ja Marlboro sigaretiga tõendab asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldud Xxxx asuva Xxxx kaupluse turvakaamera salvestisi ja ostutšekki ning millised tõendavad, et 02.12.2021 kella 16:40 ajal on Andres Miller ostnud kauplusest ürdilikööri Gabriel ja suitsupaki Marlboro Gold (I kd, lk 99-103). Jäljeekspertiis (akt nr xxxx) tõendab, et sündmuskohal tuvastatud rehvijäljed võivad olla jäetud sõiduki Xxxx reg. märgiga xxxx rehvidega. Ülalnimetatud tõendid kinnitavad Andres Milleri ja Anna-Maria Sadeli viibimist G Si tapmispaigas. Ka on tõendamist leidnud, et sõiduautot Xxxx reg. märgiga xxxx kasutas Andres Miller. Kohtuistungi algul, vastates kohtu küsimusele, kas süüdistatavad tunnistavad end süüdi neile esitatud süüdistuses G Si tapmises, süüdistatavad end süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil keeldusid mõlemad ütluste andmisest, mistõttu prokuröri taotlusel avaldati nende kohtueelses menetluses antud ütlused. Ka siis Anna-Maria Sadel end xxxx tapmises süüdi ei tunnistanud, Andres Miller tunnistas end süüdi osaliselt, selles, et lõi G Sit kurikaga kahel korral, kuid ei soovinud teda tappa. G Si surma põhjus surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt oli pea avatud tömp trauma koljulae- ja põhimikuluude hulgaliste murdudega, kõvakelme vigastusega, peaajupõrutuse ja –kelmetealuste verevalumitega. Nimetatud vigastused on tekitatud tõenäoliselt löökidest kõva tömbi esemega, milleks võis olla eksperdile esitatud fotodel kujutatud kurikas (I kd, tl 68-69). Seesama kurikas leiti Andres Milleri kasutuses oleva sõiduki Xxxx reg. numbriga xxxx läbiotsimise ajal pagasiruumist. Kurikas oli hõbedat metalset värvi ja selle laiema osa ühel küljel oli mõlk ning laiem osa oli terves ulatuses kaetud verekahtlase määrdumisega. Kurikale tehti DNA ekspertiis ja akti nr xxxx (I kd, tl 82-85) kohaselt sisaldasid kurika käepidemelt võetud proovid Andres Milleri DNA-d (p 9). Kurika otsalt ja mõlgilt võetud DNAprofiilid on kokkulangevad G Si DNA-profiiliga (p 3). Seega saab tõendite kogumis hindamise tulemina veendunult väita, et G S tapeti Andres Milleri kasutuses olevast autost leitud kurikaga ja et tapjaks oli süüdistatav Andres Miller. 16 Vaatamata Andres Milleri poolt öeldule, et ta ei soovinud G Sit tappa ja kaitsja taotlusele kvalifitseerida kuritegu ümber tapmiselt KarS § 118 lg 1 punktile 7, s.o raske kehavigastuse tekitamisele, kui sellega on põhjustatud surm, on kohus seisukohal, et Andres Milleri poolt toimepandu vastab KarS § 113 lg 1, s.o tapmise objektiivsele koosseisule ega nõustu tegu ümber kvalifitseerima. Kohtu hinnangul on tõendatud tapmise subjektiivse küljena kavatsetus. Selle tõendiks on videoregistraatori vaatlusprotokollist videofail pealkirjaga „VID_006.MOV”. Video alguses on näha, et sõiduk seisab 02.12.2021 kell xxxx Xxxx asuvas Xxxx automaattanklas ning meesterahvas on autost väljas. Videos on kuulda, kuidas Anna-Maria Sadel ütleb oma xxxx mitu korda, et ta tahab sind tappa, ta tapab su ära ja palub xxxx ära minna. Ei ole eluliselt usutav, et Anna-Maria Sadel, olles narkojoobes, selle välja mõtles ja xxxx lihtsalt valetas või hirmutas teda. Järelikult oli see talle teada, järelikult oli selline kavatsus Andres Milleril ja ta rääkis sellest Anna-Maria Sadelile. Kui Andres Milleri tahe seisneks üksnes G Sile „õppetunni” andmises või vestlemises nagu ta on ülekuulamisel väitnud, siis selleks polnud küll vajadust südaöösel sõita pimedasse inimtühja kohta metsa vahele ja kurikaga korduvalt pea piirkonda lüüa. Pealegi ei ole võimalik tema ütlustest aru saada, kas ta tahtis ainult vestelda või mida tähendas „õppetunni andmine”. Tähtsust omab kuriteo subjektiivse külje tuvastamisel ka see, et peale kurikaga löömist jäeti liikumatult tee kõrvale lamama jäänud G S sinnasamasse külmale lumele, isegi ei veendutud selles, kas ta on elus, kas vajab arstiabi, lihtsalt sõideti minema. Kui puudunuks tapmise tahtlus, siis oleks käitumine olnud teistsugune. Just Anna-Maria Sadeli poolt ülalviidatud ütlus xxxx tema tapmise kohta, mida xxxx ilmselt ei uskunud, sest ta ei läinud ära, sündmuskoht, Andres Milleri poolt kurikaga tehtud jõulised löögid pähe ja hilisem käitumine annavad tunnistust sellest, et G S sõidutati metsavahelisele terviserajale eesmärgiga ta seal tappa. Kohtule jääb arusaamatuks, miks prokurör kohtuvaidlustes leidis, et tapmine pandi toime kaudse tahtlusega, kui süüdistuses, millise ta esitas nii Andres Millerile kui Anna-Maria Sadelile, on selgelt kirjas „...nimelt nemad, olles teadlikud sellest, et 02.12.2021 õhtusel ajal tuleb G S Andres Milleri sõiduki Xxxx registreerimismärgiga xxxx juurde, otsustasid eelneva kokkuleppe alusel ja ühiselt meelitada G S nimetatud sõidukisse eesmärgiga ta tappa Xxxx raba Xxxx terviserajal.” Selline sõnastus viitab subjektiivsetelt tunnustelt ju tapmise kavatsetusele, aga mitte tapmisele kaudse tahtlusega. Kui prokurör jäi uskuma Andres Milleri ütlust, et ta ei soovinud G Sit tappa, siis see oli teada juba enne süüdistusakti koostamist ülekuulamisprotokollist. Süüdistusaktis on esitatud süüdistus aga eesmärgipärases kavatsetud tapmises. Kohtu hinnangul läks prokurör vaidlustes subjektiivset külge puudutavas osas vastuollu tema enda poolt esitatud süüdistusega. Mitte arvestades prokuröri vastuolulist käsitlust on kohtu seisukoht subjektiivse külje osas, et tapmise pani Andres Miller toime kavatsetult. Süüdistuse kohaselt, jõudes Xxxx terviserajale, väljusid Anna-Maria Sadel ja Andres Miller sõidukist ja tirisid G Si sõidukist välja. Sellest rääkis prokurör ka süüdistuskõnes, põhjendades oma seisukohta surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis esitatud arvamusega, et surnukehal olid rebimishaav ja nahaalune verevalum ning nahamarrastus vasakul küünarvarrel, nahaalused verevalumid vasakul labakäel ning et need vigastused on saadud lühikest aega enne surma saabumist. Kuna G S istus juhi taga ja oli ukse suhtes vasaku küljega, järeldas prokurör sellest, et need vigastused vasakul kehapoolel ongi saadud tema sõidukist väljatirimise hetkel. Prokurör on aga jätnud mainimata, et sellesama ekspertiisiakti arvamusliku osa punktis 5 on nimetatud verevalumeid ka parema randme piirkonnas ja rindkerel ning nahamarrastust paremal labakäel. Seega ei olnud vigastused üksnes vasakul pool kehaosadel vaid ka mujal. Kohtu hinnangul ei ole siiski võimalik üheselt väita, et need kergemaliigilised vigastused, mis ei olnud surma põhjuseks, on saadud G Si autost välja tirimisega. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli G Sil seljas paksem jope, selle all pikkade varrukatega kampsun, mille all veel omakorda T-särk. Läbi sellise paksu riietuse ei ole kuidagi võimalik tekitada isikut autost välja tõmmates või tirides küünarvarrele rebimishaava ja nahamarrastust, samuti rindkerele verevalumit. On üldteada, et verevalumid tekivad löömise või kukkumise tagajärjel. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes ei 17 ole välistatud, et verevalumid võisid olla saadud kukkumisel teeservale peale kurikaga löömist ning nahamarrastused ja rebimishaava küünarnukil tekitasid kukkumisel põõsaste oksad, mis võisid varruka otsast sisse tungida. Seega leiab kohus, et süüdistuses väidetu ja prokuröri poolt esitatud oletuslik versioon, et G S ei väljunud autost vabatahtlikult, vaid tiriti süüdistatavate poolt auto tagaistmelt välja, ei ole siiski veenvalt tõendamist leidnud, vaid on kummutatav muude tõenditega. Sõiduauto tagaistmel ei tuvastatud ka G Si verd. Sündmuskohal toimunu kohta on süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ütlused vastuolulised. Üks vastuolu on selles, kas vahetult peale auto peatumist väljusid mõlemad süüdistatavad või ainult üks neist ja kumb süüdistatavatest vestles G Siga. Prokurör on millegipärast uskunud Andres Milleri ütlusi, mille kohaselt tulid mõlemad autost välja ning et Anna-Maria Sadel vestles oma xxxx. Anna-Maria Sadeli ülekuulamisel antud ütlustest nähtub aga, et sõidukist väljus koos xxxx Andres Miller, tema jäi autosse esiistmele istuma. Kuna süüdistatavate ütlused selles osas on omavahel vastuolus, objektiivseid tõendeid selle kohta, kas Anna-Maria Sadel oli enne tapmistegu autost väljas ja kes konkreetselt vestles G Siga, ei ole ja kohus ei saa eelistada ühe süüdistatava ütlusi teisele, siis ei saa nõustuda süüdistusega selles osas, et Anna-Maria Sadel ka koheselt peale auto peatamist väljus ning just tema ja ema vahel tekkis õues sõnelus. Andres Milleri ütluste usaldusväärsuses on alust kahelda ka seetõttu, et need on vastuolus objektiivsete tõenditega: eksperdi arvamusega punktis 9 ja jäljeekspertiisi aktiga. Andres Miller oma ütlustes väitis, et lõi G Sit kurikaga kaks korda, esimene löök oli kerge ja ta jäi samale kohale seisma. Teist korda lõi juba tugevamini ja G kukkus sellest löögist pikali maha. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti arvamuse punktis 9 on aga ekspert öelnud, et G S võis olla vigastuste saamise hetkel tõenäoliselt lamavas asendis. Kui see arvamus ei ole öeldud kategoorilises vormis, siis jäljeekspertiisi teinud ekspert on kindlal arvamusel, et G S (arvamuses nimetatud kannatanu) oli vigastuste saamise hetkel lamavas asendis (akt xxxx punkt 6) ning Andres Miller (arvamuse punktis 7 nimetatud kahtlustatav) oli verejäljed põhjustanud vigastuste tekitamise hetkel lamava kannatanu selja taga. (I kd, tl 106-112). Need kaks tõendit lükkavad ümber Andres Milleri ütluse selle kohta, et esimese löögi tagajärjel jäi G S püsti. Järelikult pidi juba esimene löök olema niivõrd tugev, et see paiskas G pikali maha ja teise, veel jõulisema löögi andis süüdistatav kurikaga juba lamavale kannatanule. Anna-Maria Sadeli ütlusi ei saa ka tõsiselt võtta, kuna 05.12.2021.a kahtlustatavana ülekuulamisel rääkis ta sellest, et tema metsas autost üldse ei väljunud. Istmel istudes ja tagasi vaadates nägi ta Andres Milleri löögiliigutust, peale mida lülitas end välja ning avas silmad alles Xxxx trepikoja ukse ees. Need ütlused ei vasta tegelikkusele. Seda, et Anna-Maria Sadel ei kustunud ega lülitanud end välja nagu ta ise on öelnud, kinnitab pardakaamera videosalvestis. Kui süüdistatavad hakkasid sündmuskohalt ära sõitma 03.12.2021 kell 00:51:52, on pardakaamera videosalvestiselt kuulda, kuidas Andres Miller ütleb „Kõik, sõidame” ja AnnaMaria Sadel küsib „Kas napsu võtta tahad? Ah? Sõidame, siis sõidame”. Veel on kuulda, kuidas ta ütleb, et pea on kaikaga katki löödud ja et tal on xxxx pärast valus ja paha olla. Seega nende omavaheline vestlus kinnitab, et Anna-Maria Sadel oli täiesti ärkvel (videofail VID 058.MOV – lk 59-60). Kriminaalasja kohtulikul uurimisel oli prokuröri ja Anna-Maria Sadeli kaitsja vahel vaidlus selles, kas Anna-Maria Sadel on tapmise täideviija või ei. Prokurör palus ka Anna-Maria Sadel tapmises süüdi mõista, olles seisukohal, et mõlemad panid tapmise toime ühiselt ja kooskõlastatult. Prokuröri sõnul oli neil mõlemal plaan G metsa viia juba enne G istumist sõidukisse ning et teel metsarajale ütles Anna-Maria xxxx, et teda kohe tapetakse. Sellest järeldas prokurör, et Anna-Maria teadis, milleks oli G autosse kutsutud. Anna-Maria Sadeli kaitsja ei nõustunud prokuröriga, sest kriminaalasja tõenditest ei tulene, et Anna-Maria Sadel ja Andres Miller tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Anna-Maria Sadel ei vastuta Andres Milleri poolt faktiliselt tehtu eest. Asjaolu, et mõlemad olid koos tol öösel ei anna automaatselt alust käsitada nende tegevust kaastäideviimisena. Kaitsja viitas ka teovalitsemise 18 teooriale, mille kohaselt kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli alla hoidma ning iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline. Seonduvalt Anna-Maria Sadelile esitatud süüdistusega tapmises nõustub kohus kaitsja seisukohaga, et kohtule esitatud tõendid ei kinnita tema poolt tapmise kaastäideviimist. Prokuröri väide süüdistatavate poolt G Si tapmise plaani väljatöötamise kohta Andres Milleri autos kella 15.38 kuni 16.17 ei tulene ühestki tõendist. Seega ei ole kohtul teada, millest sellel ajavahemikul vesteldi. Asjaolu, et Andres Miller soovis G Sit tappa ja et Anna-Maria Sadel oli sellest teadlik, on tõendatud sõiduki videoregistraatori vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud videofaili pealkirjaga „VID_006.MOV”. 02.12.2021 kell Xxxx asuvas Xxxx automaattanklas ajal, mil Andres Miller tankis autot, ütles Anna-Maria Sadel xxxx, et ta praegu tapab su ära, kägistab surnuks. Nimetatud tõend aga ei tõenda seda, et G Si tapmine oleks olnud ka Anna-Maria Sadeli soov, et see oli neil mõlemal ühiselt välja mõeldud ja kooskõlastatud või et Anna-Maria Sadel oleks Andres Milleri poolt kavandatud tapmise ettepanekuga nõustunud. Pigem tõendab see tõend vastupidist, seda, et ta ei soovinud xxxx surma, ajades teda autost välja: „Ma olen juba kõvasti purjus, kuuled mind, parem mine lihtsalt ära.“ Terviserajalt ära sõites kurtis ta Andres Millerile, et tal on xxxx pärast valus ja paha olla. Kui Anna-Maria Sadel tahtnuks xxxx surma, siis vaevalt ta selliseid sõnu oleks lausunud, vaid oleks lihtsalt külmavereliselt ära sõitnud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud Anna-Maria Sadelil ka põhjust xxxx tapmiseks. Ta ise on väitnud, et sai xxxx hästi läbi, xxxx oli talle lähedane inimene, kes tahtis teda aidata ja et xxxx surm on talle suur kaotus. Tunnistaja A R, kellega Anna-Maria elas lühikest aega koos, teadis kohtus öelda, et G on vahel aidanud Anna-Mariat rahaliselt ja et nende vahel olid soojad suhted. Ka G Si elukaaslase V Ri ütlused kinnitavad G poolt Anna-Maria toetamist rahaliselt. V Ri ja tunnistaja O S ütlustest nähtuvalt muretses G alati, kui xxxx oli kadunud või tema mobiiltelefon oli välja lülitatud. Anna-Maria ja tema xxxx vahel lähedaste suhete olemasolu tõendiks on ka telefonide vaatlusprotokollid, millest nähtuvalt suhtlesid nad omavahel väga tihedalt. Seega ei tulene kriminaalasja tõenditest põhjust, miks oleks pidanud Anna-Maria Sadel tahtma xxxx surma. Isegi kui tal oli raske lapsepõlv, ei ole ta ühelgi ülekuulamisel maininud, et oleks selle pärast soovinud nüüd aastad hiljem xxxx tappa, mida ei saa aga öelda Andres Milleri kohta. 13.04.2022.a ülekuulamisel rääkis Anna-Maria Sadel, et 02.12.2021 kella 21 ajal tarvitas ta koos Andres Milleriga narkootikumi, tema fentanüüli, Andres amfetamiini. Ta muutus kurvaks ja hakkas meenutama oma rasket lapsepõlve, mille peale Andres ütles, et ta tapaks sellise asja pärast. Ta ei võtnud seda ütlust tõsiselt, arvates, et kui inimesed on kurjad, võivad nad igasuguseid asju rääkida. Süüdistuses seostatakse Anna-Maria Sadeli poolt tapmise kaastäideviimist ka sellega, et AnnaMaria Sadel andis xxxx sõneluse käigus Andres Millerile pea noogutusega märku kurikaga löömiseks. Prokuratuur on võtnud aluseks taas Andres Milleri poolt öeldu, kuid ilma igasuguse põhjenduseta valinud kahest variandist just selle viimase. Kohus ei saa süüdistuse selle väitega kuidagi nõustuda. Esiteks ei ole tõendamist leidnud, et Anna-Maria Sadel viibis Andres Milleri poolt kurikaga löömise ajal autost väljas. Teiseks, 05.12.2021 on Andres Miller kahtlustatavana ülekuulamisel öelnud järgmist: „Ma ei mäleta, kas me suhtlesime sõnadega või ma näitasin kuidagi kurikat ja Anna-Maria kiitis selle noogutamisega heaks“. Tsiteeritud lausest järeldub, et Andres Miller ei ole väitnud tõsikindlalt ja ainult seda, et Anna-Maria Sadel andis talle pea noogutusega märku kurikaga löömiseks. Selline tegevus ei ole kohtu hinnangul ka eluliselt usutav, sest väljas oli pime, mingit valgustust ei olnud, kuidas üldse oleks peanoogutust olnud võimalik näha. Seega ei kinnita kohtule esitatud tõendid, et Anna-Maria Sadel oleks realiseerinud kasvõi osaliselt tapmise objektiivse teokoosseisu või et ta oleks mingil moel kogu sündmuse kulgemist enda kontrolli all hoidnud nagu nõuab teovalitsemise teooria. Ei ole tõendatud tema tahe ega Andres Milleriga ühine teoplaan xxxx tapmiseks. Ainuüksi sündmuspaigal viibimine ja see, et ta 19 ei teinud midagi takistamaks Andres Milleril kurikaga löömist ei anna alust käsitada teda tapmise täideviijana. Kohus on seisukohal, et Anna-Maria Sadeli puhul ei saa rääkida ka kuriteole kaasaaitamisest, sest need teod, mis on süüdistuses talle süüks pandud, ei ole leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist. Tegevusetusega kaasaaitamist talle süüdistusaktis ette ei ole heidetud, aga kohus on süüdistuses kirjeldatuga seotud ega saa väljuda süüdistuse piiridest ning anda süüdistatava käitumisele süüdistusest oluliselt erinevat õiguslikku hinnangut. Kõige eeltoodu alusel mõistab kohus Anna-Maria Sadeli talle esitatud süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi õigeks. Andres Milleri ja Anna-Maria Sadeli süüdistus I Fi röövimises. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel ei olnud vaidlust selles, et I Fi suhtes pandi 03.12.2021.a kella 20.20 ajal toime röövimine. Kannatanu ütlustest (K, I kd, tl 99 pöördel-103) leidis ta internetist kuulutuse xxxx leheküljel, kus pakutakse tavaliselt intiimteenuseid. Helistas numbril xxxx (menetluses on tuvastatud kui Anna-Maria Sadeli telefoninumber) arvatavasti kella kuue ajal õhtul ja leppis kokku, et tütarlaps tuleb tunni-paari jooksul tema juurde. Läbi klaasukse nägi, et tütarlaps on maja ees. Kui ta välisukse avas tõmmati see rohkem lahti ja järgmisel hetkel löödi talle näkku. Lööjaks oli mees, kes lõi teda jõuliselt rusikaga suu piirkonda. Ta kukkus pikali, võib-olla hetkeks kaotas teadvuse. Mingi hetke pärast püsti tõustes avastas, et rahakott on kaduma läinud. Arvab, et rahakott oli tal pükse tagataskus. Rahakoti sees olid dokumendid: juhiload, ID- kaart, kliendikaardid, autojuhikaart ja sularaha kuskil 600 eurot. Selle raha oli ettevõtte Xxxx OÜ arvelt välja võtnud samal päeval. Seda, kuidas naine ja mees tema elukohta tulid, kannatanu ei näinud, kuna väljas oli pime, aga nägi siiski tumedat autot maja kõrval seismas. Löömise tagajärjel on puudu kaks hammast ja üks logiseb. Kannatanu mäletab, et enne nägi meest ja siis tuli löök. Naine oli ukse juurest tunduvalt kaugemal – umbes 5 meetrit eemal, seistes pargitud auto tagumise otsa juures. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed, kuivõrd need leiavad kinnitust teiste kogutud tõenditega ning on eluliselt usutavad. Helistades Häirekeskusele teatas, et sai enda elukohas Xxxx OÜ peksa ja temalt võeti ära rahakott, kus olid pangakaardid ja ID- kaart. Kõnes annab I F teada ka sellest, et tellis mingi tüdruku (III kd lk. 112-114). Kiirabikaart (III kd, tl 120) tõendab 03.12.2021 kiirabi väljasõitu kell 20.37 I Fi juurde, kellel diagnoositud hambamurd ning ka ravidokumendid tõendavad kannatanu vigastusi - esihambad välja löödud, alahuule peal haav (III kd, tl 123-125). Kannatanul esinenud vigastusi tõendab ka isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega (III kd, tl 115- 118 ), millest nähtuvalt on tuvastatud I Fil 07.12.2021 läbivaatusel alumise huule peal paistetus. Alumise huule keskosas tumedam marrastus läbimõõduga u 2 mm. Alumise huule vasakul küljel kaks u 1 mm läbimõõduga marrastust. Alumise huule sisemises osas on 3 cm ebakorrapärane mädane haav. Lõua alumise rea keskmine hammas puudu. Kannatanul rahakotis olnud sularaha olemasolu tõendab asjaolu, et I F on võtnud ettevõtte Xxxx OÜ arvelt sularaha 750 eurot, mis nähtub firma arvelduskonto väljavõttest (III, tl 126). Kannatanu ütlustest nähtub, et ta tellis tütarlapse enda juurde portaalilt xxxx, helistades kuulutuses märgitud telefoninumbrile xxxx . Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et selline telefoninumber kuulus Anna-Maria Sadelile. Ka kahtlustatavana kinnipidamise protokollis on süüdistatav nimetanud enda telefoninumbriks just xxxx . Asjaolu, et I Fi rahakoti röövimise pani toime Andres Miller, tõendab läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt leiti Andres Milleri elukohas Xxxx-xxxx, tema kasutuses olevast toas toimunud läbiotsimise käigus suurel laual teiste esemete seast I File kuuluvad esemed, sh juhiluba nr 20 XXXX, ID-kaart, kaks Swedbank pangakaarti ja Elisa SIM-kaardi ümbris, millised pakendati pakendisse nr 29 (III kd, tl 144 -149). Seega on tõendatud ja puudub ka vaidlus selle üle, et 03.12.2021.a kella 20.20 ajal viibisid I Fi elukoha õuel Anna-Maria Sadel ja Andres Miller ning selle üle, et vägivalda kannatanu suhtes tarvitas ja rahakoti koos raha ja dokumentidega võttis ära Andres Miller. Vaidlus on selles, kas Andres Miller ja Anna – Maria Sadel tegutsesid ühisest teoplaanist lähtudes ning kas Anna-Maria Sadelit saab süüdi mõista röövimise kaastäideviijana. Riigikohus on lahendis 1-20-9591 punktis 18 selgitanud, et kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et kooskõlastatus tähendab, et kaastäideviijad langetavad subjektiivses mõttes ühise teootsuse. Nad lepivad kokku rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses, st panevad süüteo toime teadlikult ja soovitult koos tegutsedes. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Ühine tegutsemine eeldab, et kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Iga kaastäideviija lisab tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Seejuures ei ole nõutav, et kaastäideviija realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Sama lahendi punkt 19: Kokkuvõtvalt tegutsevad isikud kooskõlastatult, kui neil on ühine teoplaan ning iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. I Fi röövimise episoodis ei ole Andres Miller ütlusi andnud. Anna-Maria Sadel keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu

§ 294p 1 alusel avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused.

Kohus loeb Anna-Maria Sadeli ütlused I Fi episoodis ebausaldusväärseteks, sest esiteks ei ole need kooskõlas kannatanu ütlustega ja teiseks on tema erinevatel ülekuulamistel antud ütlused vastuolulised. 05.12.2021 toimunud ülekuulamisel, kui talle esitati kahtlustus ainult KarS § 113 järgi, on ta öelnud, et 03.12.2021 tema korterist ei väljunudki. Väljus alles siis, kui politsei teda jaoskonda tõi. Ülekuulamisel 13.04.2022, kui talle esitati kahtlustus lisaks tapmisele ka I Fi röövimises, on aga Anna-Maria Sadel tunnistanud 03.12.2021 koos Andresega kliendi juures käimist seoses seksuaalteenuste osutamisega, kuid andnud ütlusi, et ta ei teadnud eelnevalt Andes Milleri plaanist I Filt raha ära võtta ning talle oli Andres Milleri tungimine majja ootamatu. Peale seda, kui Andres Miller talle majja järgnes, jooksis ta autosse, sest hakkas kartma, et võib juhtuda midagi hirmsat. Et Andres Miller oli klienti näkku löönud ja raha ära võtnud, kuulis Millerilt kui viimane autosse tagasi tuli. Kaitsja on viidanud Riigikohtu 07.03.2007 otsusele 3-1-1-127-06, milles on rõhutatud, et

§ 61

lg 1 ei välista igasuguste tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kohus nõustub kaitsjaga, et süüdistatava menetlusseisund ei muuda tema ütlusi vähem usaldusväärseteks kui kannatanu ütlusi. Kohus hindaski süüdistatava ja kannatanu ütlusi kogumis ja leidis, et kannatanu ütlustes ei ole alust kahelda. Kaitsja etteheide, et kannatanu oli alkoholijoobes, enda sõnade kohaselt tarvitanud õlut 4-5 purki, seega võis mäletada sündmusi ebatäpselt, ei vääri tähelepanu. Seda eelkõige põhjusel, et käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli Anna-Maria Sadel juba mitmendat päeva tarvitanud nii narkootikume kui ka alkoholi ning ka ülekuulamise lõpul tunnistas, et oli kogu aeg narkojoobes ja alkoholijoobes. Seega, kui lähtuda kaitsja mõttekäigust, siis on alust väita, et hoopis Anna-Maria Sadel, olles nii narko- kui alkoholijoobes, mäletas ülekuulamisel sündmusi ebatäpselt. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et kannatanu ütlused ei ole ajas muutunud, sest kohtuistungil ei ole keegi vastuolude kõrvaldamiseks taotlenud kohtueelses menetluses ütluste avaldamist. Kannatanu ütlused 21 haakuvad ka pärast sündmust tehtud kõnega Häirekeskusele. Anna-Maria Sadel on andnud ütlusi neli kuud hiljem ja tal oli piisavalt aega oma versiooni välja mõtlemiseks. Kannatanu ja süüdistatava Anna-Maria Sadeli ütlused ei haaku omavahel ning Anna-Maria Sadeli ütlustest nähtuv tegevus ei ole eluliselt usutav. Kannatanu on selgitanud, et nägi läbi klaasist uste 5 meetrit eemal seismas naisterahvast ja kuna ta oli enda juurde naisterahva tellinud, avaski ukse. Kui Anna-Maria Sadel läks I Fi juurde seksuaalteenust osutama, siis puudub loogiline seletus sellele, et ta jäi seisma uksest 5 meetri kaugusele. Tavapärase käitumise puhul läheb inimene välisukse juurde ootama ukse avamist, mitte ei seisa uksest viie meetri kaugusel. Selline Anna-Maria Sadeli käitumine annab alust veendumusele, et tema ja Andres Miller olid omavahel kokku leppinud ja koos välja töötanud plaani, kuidas I Filt raha kätte saada ilma seksuaalteenust osutamata. Kuigi Anna-Maria Sadel ise röövimise objektiivset koosseisu ei realiseerinud, ei löönud kannatanut ega võtnud rahakotti ära, siis kohtu hinnangul andis ta süüteo toimepanemisse olulise teopanuse sellega, et seistes eemal, meelitas kannatanut avama maja välisust, et Andres Miller, kes oli ukse taga peidus, sai võimaluse tõmmata uks rohkem lahti, lüüa kannatanu oimetuks, et oleks hõlpsam rahakotti ära võtta. Kohtu hinnangul näitab sellisel viisil tegutsemine mõlema süüdistatava poolt ühist eesmärki, teo valitsemist. Seega panid Andres Miller ja Anna-Maria Sadel vägivalda kasutades I Filt vara äravõtmise, s.o röövimise toime grupis, mõlemad on röövimise täideviijad ja tegu on toime pandud kavatsetult. Kuna Andres Miller on varasemalt 10.08.2021 toime pannud röövimise T K suhtes relvana kasutatava muu esemega, s.o pesapallikurikat kasutades, on röövimised toimepanduna isikute grupis, korduvalt ja relvana kasutatava muu esemega ehk KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi õigesti kvalifitseeritud. Anna-Maria Sadel oli 23.09.2015.a Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 200 lg 1 -KarS § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva tingimisi 2- aastase katseajaga. 21.06.2016.a Harju Maakohtu määrusega pöörati karistus täitmisele ning 14.11.2017 Harju Maakohtu määrusega vabastati Anna-Maria Sadel karistuse kandmiselt ennetähtaegselt katseajaga kuni 17.06.2018 (määrus jõustus 30.11.2017). Seega vabanes ta karistuse kandmiselt ennetähtaegselt kohtumääruse jõustumisel. KarRegS (Karistusregistri seadus) § 25 lg 4 kohaselt kui isik on karistusest vabastatud enne tähtaega, siis arvutatakse tema karistusandmete kustutamise tähtaega tegelikult kantud karistusest lähtudes. Tulenevalt sellest, et Anna-Maria Sadeli tegelikult ärakantud karistus oli alla viie aasta ja KarRegS § 24 lg 1 p 8 kohaselt kustutatakse karistusandmed kui alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat, siis kustus eelmine karistus 30.11.2022, olles seega kuriteo toimepanemise ajal kehtiv, küll aga on kustunud selles kriminaalasjas otsuse tegemise ajaks. Riigikohus on lahendis 1-22-5306 punktis 12 selgitanud, et korduvus kvalifitseeriva tunnusena peab olema täidetud süüteo toimepanemise ajal. Teo kvalifitseerimisel pole oluline, kas kohtulahendi tegemise ajaks on varasemad karistusandmed arhiveeritud või mitte. Kuivõrd Anna-Maria Sadeli varasem karistus röövimise katse eest oli I Fi röövimise ajal, s.o 03.12.2021.a kehtiv, siis Anna-Maria Sadeli puhul on kuritegu KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi õigesti kvalifitseeritud. Andres Milleri süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Vaidlust ei ole selles, et läbiotsimise käigus leiti Andres Milleri elukoha Xxxx, keldriboksist n.ö pommivarjendist, Xxxx OÜ-le kuuluv tõukeratas ja eelnimetatud keldriboksi kasutab Andres Miller. Antud asjaolu on tõendatud läbiotsimisprotokolliga ja tunnistajate S I ja P Mi ütlustega. 22 Läbiotsimisprotokollist (III kd, tl 35-37) nähtuvalt asus Xxxx, keldriboksis, mida kasutab Andres Milleri sõnul juba enam kui 2 aastat üksnes nende pere, tagumise seina lähedal roheliste kilekottide all roheline „xxxx “ kirjaga tõukeratas. Keldri võtmed olid Andres Milleri käes. Tunnistaja S I ütlustest (K, I kd, tl 107-108) nähtuvalt on ta Xxxx ühistu esimees ja teab, et korteris xxxx elas Andres Miller koos xxxx V ja vennaga. Tunnistaja kinnitas, et Andres Miller kasutas keldriruumidest kahte ruumi, mis olid lukustatud. Tehnilist ruumi, mis oli Andres Milleri kasutuses, võib nimetada ka pommivarjendiks. P M kinnitas, et tema keldriboksi ei kasuta, seal hoiab oma asju vend Andres. (K, I kd, tl 95-99) Selle kohta, kuidas sattus „xxxx “ tõukeratas keldrisse, süüdistatav kohtueelses menetluses ega ka kohtuistungil ütlusi ei andnud, kuid läbiotsimise ajal on ta öelnud, et tõukeratas seisis xxxx majade vahel ilma akuta, ei olnud töökorras ja ta tõi selle oma koju. Antud selgitus aga ei ole kooskõlas Xxxx OÜ vastusega ega tunnistaja A Li ütlustega kohtuistungil. Xxxx OÜ vastusest (III kd, tl 38) nähtub, et tõukeratta xxxx viimane sõit enne kadumist oli alanud 13.10.2021 kell 22:16:45 asukohal xxxx ning lõppenud 13.10.2021 kell 22:42:06 asukohal xxxx. Sõit oli tehtud V Mi kontoga, kontaktandmeks märgitud e-posti aadressina xxxx, lisatud telefoni number. Tõukeratta hinnaks on 440 eurot 2022 aastal (III, tl 41) Tunnistaja A Li ütlustest (K, I kd, 108 pöördel- 109 pöördel) nähtuvalt kuuluvad Xxxx tõukerattad Xxxx OÜ-le, kes on teda volitanud ettevõtet esindama, töötab firmas operatsioonide vanemspetsialistina. Tunnistaja selgitas, et tõukeratastel on QR- kood ja kuuekohaline number. Tunnistaja oskas nimetada kadunud tõukeratta numbrit, mis langeb kokku kohtule esitatud Xxxx OÜ vastuses nimetatud numbriga. Nende andmebaasist oli võimalik näha, et tõukeratas on kadunud, kuid tõukeratta täpne asukoht ei olnud teada. Hiljem said politseist teada, et tõukeratas on leitud ja asub prefektuuris. Tõukeratas loetakse kadunuks, kui ratas ei saada signaali 24 tundi. Tunnistaja selgitas, et tõukerattal GPS-i signaal võib kaduda ka siis, kui on mingi rike, kas tehniline või füüsiline. Tunnistaja selgitas, et tõukeratast üle vaadates selgus, et akut ja mootorit ühendavad juhtmed olid läbi lõigatud. Tunnistaja nimetas, et tõukeratast kasutati viimati V Mi konto alt, nimetas ka kasutaja e- meili aadressi ja telefoninumbri. Tunnistaja kinnitas, et tõukeratta viimane kasutus lõppes 13.10.2021 kell 22.42 ja kohe pärast seda kaotas ratas signaali. Ülalnimetatud tõenditega on ümber lükatud Andres Milleri väide läbiotsimise ajal, et tõukeratast leides ei olnud see töökorras ja puudus aku, vaid on tõendamist leidnud, et hoopis Andres Miller kasutas seda tõukeratast 13.10.

1. Vastavalt „xxxx “ elektriliste tõukerataste kasutamise üldtingimustele, milline on avalikult kättesaadav info, tuleb teenuse kasutamiseks registreerumise ajal esitada e-posti aadress (p 1.4), teenuseid kasutatakse rakenduse kaudu (p 2.1) ja selleks on vaja installeerida rakendus ja luua kasutajakonto (edaspidi: konto). Rakenduse paigaldamisel seostatakse mobiiltelefoni number kontoga ja lisatakse andmebaasi (p 2.2). Kõne all oleva „xxxx “ tõukeratta teenuse kasutamiseks oli loodud kasutajakonto nimega V M, kuid e-posti aadressiks märgitud xxxx. Vaatamata sellele, et tõukeratta rakenduses on märgitud kasutajaks V M, ei ole eluliselt usutav, et V M oli
2. aastal võimeline tõukeratta kasutamiseks rakendust looma ja sellist teenust ka kasutama. Eelkõige põhjustel, et tegemist oli eaka naisterahvaga, kellel tunnistaja S I kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli süda haige juba umbes 10 aastat ja kes suri umbes aasta tagasi. Kuivõrd tõukeratta kasutamine lõpetati 13.10.2021 kell 22:42:06 ja pärast seda kadus signaal ning tunnistaja A L tuvastas tõukerattal juhtmete läbilõikamisi, siis tuli tõukeratas viia kas käes või käe kõrval lükates kohta, kus see läbiotsimise ajal leiti. Selleks kohaks oli Andres Milleri kasutuses olnud keldriboks. Eluliselt ei ole usutav, et eakas, südamehaige naisterahvas jõuaks tõukeratast käes või käe kõrval viia kohast, kus lõppes tõukeratta kasutamine Xxxx maja juurde ja sealt edasi Andres Milleri kasutuses olevasse keldriboksi. Samuti on kriminaalasjas tuvastatud, et keldriboksi, kust tõukeratas leiti, kasutas üksnes Andres Miller. 23 Süüdistatava versioon ei vasta tegelikkusele ka selles, et tõukerattal puudus aku, sest tunnistaja ei rääkinud kohtuistungil aku puudumisest, vaid ütles, et akut ja mootorit ühendavad juhtmed olid läbi lõigatud. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on seega tõendatud, et 13.10.2021.a. õhtusel ajal peale kella 22 kasutas tõukeratast numbriga xxxx Andres Miller ja peale kasutamist lõikas läbi akut ja mootorit ühendava juhtmed, et ratas ei saaks GPS signaali edastada ning viis ratta oma keldrisse. Tegelikult tunnistas ta seda ka oma viimases sõnas, kuid leidis sarnaselt kaitsjaga, et selline tegevus ei ole vargus, vaid omastamine. Kaitsja taotleski teo ümber kvalifitseerimist varguselt KarS § 201 järgi omastamisena. Kohus sellega ei nõustu. Xxxx OÜ vastusest nähtuvalt on sõit lõppenud 13.10.2021 kell 22:42:06 asukohal xxxx. Ka tunnistaja A Li ütluste kohaselt oli viimane sõit lõppenud kell 22:42, kuid tunnistaja lisas, et kohe peale seda kaotas ratas signaali. Kuna ratas kaotas signaali peale sõidu lõppemist, siis tulenevalt sellest Andres Miller lõpetas ise ametlikult tõukeratta nr xxxx sõidu 13.10.2021 kell 22:42:
3. Sellega lõppes ka tema poolt tõukeratta kasutamine ja ajal, mil ta lõikas läbi juhtmed ning toimetas ratta keldrisse, ei olnud see enam tema valduses, vaid muutus Andres Milleri jaoks võõraks. Peale tõukeratta sõidu lõpetamist läks tõukeratas uuesti Xxxx OÜ valdusesse. Vältimaks tõukeratta asukoha teadasaamist ettevõtte poolt lõikas Andres Miller tõukerattal akut ja mootorit ühendavad juhtmed läbi ja viis enda elukoha keldrisse. Sellega Andres Miller murdis ratta senise valduse ja kehtestas sellele enda valduse. Kohtu hinnangul on toimepandu õigesti kvalifitseeritud vargusena ning ei ole põhjendatud omastamisele ümberkvalifitseerimine. Subjektiivsetelt tunnustelt pani Andres Miller varguse toime kavatsetult. Xxxx OÜ on tõukeratta hinnaks algselt märkinud 600 eurot, hiljem on seda täpsustanud ning nimetanud hinnaks 440 eurot. Kuna eelnevalt leidis tõendamist, et Andres Miller on toime pannud röövimise T K suhtes 10.08.2021, siis on tõukeratta vargus õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud, sh röövimise. Andres Milleri süüdistus KarS § 418 lg 2 p 2 järgi KarS § 418 lg p 2 järgi on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine suures koguses. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et läbiotsimise käigus 04.12.2021.a leiti Andres Milleri elukohas kaks tulirelva ja tulirelva laskemoona hulka kuuluvaid padruneid. 04.12.2021 läbiotsimisprotokolli (III kd, tl 144 -149) kohaselt teostati Andres Milleri elukohas aadressil Xxxx-xxxx , läbiotsimine ja tema kasutuses olevas toas leiti uksest parema seina ääres televiisori kohal riiulist 16 padrunit (pakend nr 7), tumba ülevalt neljandast sahtlist 5 padrunit (pakend nr 20) ja relvataoline ese (pakend 21), tumba ülevalt viiendast sahtlist salv (pakend 22), karp viie padruniga (pakend 24) ning läbipaistev kott kahe padruniga (pakend 25), väikese laua all riiulilt 8 papist karpi, milles 349 padrunit kaliibriga 5,6 (pakend 30) ja 30 paukpadrunit kaliibriga 5,56, väikese laua all riiulilt relvataoline ese kabuuris (pakend 31). Kohtus keeldus süüdistatav Andres Miller ütluste andmisest. Ka kohtueelses menetluses ei ole ta andnud ütlusi tema toas olnud tulirelva ja laskemoona kohta. Tunnistaja P M (K, I kd, tl 95-99) andis selgitusi Xxxx, asuva korteri tubade kohta ja täpsustas, millistes tubades keegi elas. Teab, et Andrese toas oli teisest maailmasõjast pärit isale kuulunud granaat ja üks püstol, kas Walter või TT. Relv oli isa toas, see jäi sinna peale isa surma, kui 24 tuppa asus elama Andres. Tunnistaja lisas, et relva näol oli tegemist pere reliikviaga. Laskemoona osas selgitas tunnistaja, et Andres Miller tegeles lapsepõlves laskmisega, siis oli tal mõningad karbid sportpadruneid. Andresel relvaluba ei olnud. Põhja prefektuuri lubade grupi 26.01.2022 vastuse nr 3.2-1/1729-2 kohaselt Andres Miller ei oma ega ole varasemalt omanud relvaluba (III kd, tl 64-65). Süüdistuse kohaselt heidetakse Andres Millerile ette tulirelva laskemoona ebaseaduslikku käitlemist suures koguses. Tulirelvaekspertiisi aktiga nr xxxx (III kd, tl 49-63) on ekspert tuvastanud, et ekspertiisiks esitatud käsitöönduslikult valmistatud teadmata kaliibriline revolver kuulub ehituslikult tulirelvade hulka. 9x19mm kaliibriline püstol FB VIS osalise numbriga L32.. kuulub laskekõlbulike tulirelvade hulka. Ekspertiisiks esitatud üks 7,62z25 mm kaliibrilise TT tüüpi püstoli number 3721 padrunisalv on vaatluse põhjal kasutuskõlblik. Padrunisalv ei kuulu sündmuskohalt kaasa võetud relvadele. Ekspertiisiaktiga on ka tuvastatud, et Andres Milleri toast leitud 365 erineva kaliibriga kesktulepadrunit on laskekõlbulik laskemoon. Kuivõrd KarS § 418 on blanketne koosseis, siis tuleb seda sisustada relvaseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide sätetega. Koosseisu blanketsus eeldab nii süüdistuses kui ka kohtuotsuses obligatoorselt selle äramärkimist, millisest õigusnormist lähtuvalt on süüdistuses kirjeldatud tegevus tunnistatud ebaseaduslikuks. RelvS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on tulirelvad piiratud tsiviilkäibega relvad, välja arvatud RelvS § 20 lg-s 1 loetletud tsiviilkäibes keelatud tulirelvad ja sama sätte lg 3 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada RelvS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. Kuivõrd PPA vastusega 26.01.2022 on tõendatud, et Andres Milleril puudus RelvS § 32 kohane relvasoetamisluba või § 34 kohane relvaluba, puudus Andres Milleril õigus piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona omada. RelvS § 11 lg 2 kohaselt on laskemoona käitlemine muuhulgas ka selle omamine, valdamine ja hoidmine KarS § 418 lg 2 p 2 järgi on karistatav tulirelva laskemoona ebaseaduslik käitlemine suures koguses. Prokuratuur ei ole süüdistuses viidanud ega ka kohtulikul uuxxxxsel esitanud ühtegi tõendit, mille alusel või millest lähtudes on asutud seisukohale, et 365 padrunit on suur kogus. Ka kohtulikes vaidlustes ei peatunud prokurör sellel, millisest kogusest alates tuleb lugeda padrunite kogus suureks. Tulenevalt Riigikohtu praktikast ei saa kohus ise hakata süüdistust sisustama. Riigikohtu kriminaalkolleegium osutab sellega seoses taas varem väljendatud seisukohale, et blanketse kuriteokoosseisu korral tuleb see sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb (3-1-1-69-06 p 7). Kuivõrd ei ole tõendatud, et 365 padruni näol on tegemist suure kogusega, kvalifitseerib kohus süüteo ümber KarS § 418 lõikele 1, mis näeb ette vastutuse tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Tunnistaja P Mi ütlustest nähtuvalt jäi isale kuulunud relv tuppa, kuhu asus elama Andres. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Andres Milleri kasutuses olnud toast leiti ka veel teine relv. Andres Miller on viimases sõnas kahetsenud, et ei viinud isalt jäänud relva politseisse, kuid teise relva kohta ei ole ta midagi öelnud. Kohtu hinnangul on Andres Miller teo toime pannud kavatsetult, sest jättis teadlikult isalt tuppa jäänud relva politseile viimata ning hoidis oma toas veel üht relva. Asjaolu, et relva omamiseks, sh valdamiseks ja hoidmiseks on vajalik relvaluba, on üldteada. Andres Milleril relvaluba ei olnud. Seega olid tema kasutuses olevas toas relvad ja padrunid ebaseaduslikult. 25 Andres Milleri süüdistus KarS § 415 lg 1 ja § 414 lg 1 järgi Andres Millerile on esitatud süüdistus mh lõhkematerjali ehk lõhkeseadeldiste oluliste osade ja neis sisalduva lõhkeaine ebaseaduslikus hoidmises ja valdamises. Need teod on kvalifitseeritud KarS § 415 lg 1 ja KarS § 414 lg 1 järgi. Läbiotsimisprotokollist (III kd, tl 146) nähtuvalt oli Andres Milleri elukohas Xxxx-xxxx , tema kasutuses olevas toas kapi parempoolsel ülemisel riiulil paberi sees käsigranaadi õppesütik UZRGM (pakend 27) ja väikese laua all riiulil kortsutatud paberi sees F1granaat (pakend 32). Kohtus keeldus süüdistatav Andres Miller ütluste andmisest. Kohtueelses menetluses ei ole Andres Miller andnud ütlusi süüdistatava toast leitud käsigranaadi õppesütiku UZRGM ja F1granaadi osas. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxxx) (III kd, tl 66- 72) kohaselt olid ekspertiisiks esitatud esemed UZRGM tüüpi õppe-imitatsioon granaadisütik, mida kasutatakse kaitseväes õppe-imitatsioon granaatides granaadiplahvatuste imiteerimiseks isikkoosseisu väljaõppel ja sütikuta käsigranaat F-
4. Granaadisütikutega varustatud käsigranaate F-1 kasutatakse plahvatuse toimel vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks või hävitamiseks lahingus. Nimetatud esemete näol on tegemist lõhkematerjaliga. Esemed eraldivõetuna ei ole lõhkeseadeldised ega moodusta koos kasutuskõlblikku lõhkeseadeldist. UZRGM tüüpi õppeimitatsioon granaadisütikut on tehniliselt võimalik kasutada lõhkeseadeldises osana, kuid antud juhul puudusid tunnused, et seda oleks tehtud või püütud teha. Sütikuta käsigranaat F-1 on tööstuslikult valmistatud lõhkeseadeldise osa. Ekspert andis arvamuse, et ekspertiisiks esitatud esemed olid kasutuskõlblikud. Ekspertiisiobjektid hävisid ekspertiisi käigus läbiviidud katsetel. Ekspertiisiaktis on ka märgitud, et UZRGM tüüpi õppe-imitatsioon granaadisütik sisaldas paiskelõhkeainet musta püssirohtu ning käsigranaat F-1 sisaldas 50-60 g trotüüli. Seega nähtub ekspertiisiaktist, et püssirohi ja trotüül olid ekspertiisile esitatud esemete sees. Ekspertiisi läbiviinud ekspert A J andis kohtus ütlusi (K, I kd, tl 120 pöördel-121), et õppeimitatsioon granaadisütikut kasutatakse kaitseväes granaadi plahvatuse imiteerimiseks ehk õppustel. Õppesütikut kasutatakse koos omaette õppekorpusega, kus lõhkeainet ennast sees ei ole ning sütik keeratakse sinna sisse. Eraldivõetuna granaadisütik ja granaat ei ole lõhkeseadeldised. Selleks et need oleksid lõhkeseadeldised tuleb kasutada sütikuta käsigranaadiga koos detonaatoriga lahing-granaadisütikut. Õppesütik trotüüli granaadikorpuse sees detoneeruma ei pane. Võimalik on tehniliselt esemeid ümber töödelda või moodustada lõhkeseadeldis, kuid see eeldab detonaatori olemasolu, pluss teadmisi ja oskust seda teha. KarS § 415 lg 1 puhul sisustatakse lõhkeaine ja lõhkematerjali mõisteid ning nende käitlemise ebaseaduslikkust lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) sätete kaudu. Lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet võib käidelda vaid tegevusloa alusel. LMS § 12 lg 1 järgi peab isikul olema tegevusluba lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemiseks. LMS § 13 lg 1 järgi annab tegevusloa Tehnilise Järelevalve Amet. KarS § 415 lg 1 kohaselt on karistatav lõhkeseadeldise või selle olulise osa, välja arvatud lõhkeaine, ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, edasitoimetamine, võõrandamine, üleandmine või muu ebaseaduslik käitlemine. Lõhkeseadeldise olulise osa käitlemine on ebaseaduslik, kui lõhkeseadeldist hoiab isik, kellel ei ole selleks õigust, s.t vastavat luba. Sellist luba Andres Milleril ei olnud. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-3-15 punkti 22 kohaselt otsustamaks selle üle, kas üksikut lõhkeseadeldise komponenti lugeda oluliseks osaks või mitte, tuleb lähtuda konkreetse 26 lõhkeseadeldise kahjustuspotentsiaalist. Kui lõhkeseadeldise osa kannab endas seda kahjustuspotentsiaali piisaval määral, on tegu olulise osaga Kohtu hinnangul sisaldavad granaadisütik ja sütikuta käsigranaat küllaldasel määral lõhkeseadeldise kahjustuspotentsiaali, et lugeda neid lõhkeseadeldise oluliseks osaks. Granaadi detoneerimine ilma sütikuta on mõeldamatu. Ekspertiisiakti kohaselt sisaldas Andres Milleri toast leitud UZRGM tüüpi õppe – imitatsiooni granaadisütiku imitatsioondetonaator isegi ca 2,2 g paiskelõhkeainet musta püssirohtu. Granaat ise on mõeldud inimeste ja tehnika hävitamiseks. Seetõttu nii sütik kui granaat kannavad endas suurel määral lõhkeseadeldise kahjustuspotentsiaali ja tegemist on lõhkeseadeldise oluliste osadega KarS § 415 mõttes. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles (hoidis) lõhkeseadeldise olulisi osasid (UZRGM tüüpi õppe-imitatsiooni granaadisütik ja sütikuta käsigranaat F-1) ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 415 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava Andres Milleri poolt. Süüdistatavale heidetakse ette ka KarS § 414 lg 1 järgi lõhkeaine ebaseaduslikku valdamist. LMS § 2 lõike 1 kohaselt on lõhkematerjaliks lõhkematerjaliseaduse tähenduses lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. Sama paragrahvi lõike 2 sisaldab lõhkeaine mõiste, milleks on keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Lõike 3 kohaselt loetakse lõhkematerjali käitlemiseks lõhkematerjali valmistamine, võõrandamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisist nähtuvalt on ekspert leidnud, et Andres Milleri elukohas leitud esemed UZRGM tüüpi õppe-imitatsiooni granaadisütiku imitatsioonidetonaator sisaldas umbes ca 2,2 g paiskelõhkeainet musta püssirohtu ja sütikuta käsigranaat F1 50-60g trotüüli. Kohus on eelnevalt leidnud, et granaadisütik ja sütikuta käsigranaat on tööstuslikult valmistatud lõhkeseadeldise olulised osad. Nii püssirohi kui ka trotüül asusid lõhkeseadeldiste oluliste osade sees ja seetõttu on kohus seisukohal, et puudub vajadus nende käitlemist eraldi kvalifitseerida, vaid põhjendatud on üksnes kvalifikatsioon KarS § 415 lg 1 järgi, kuna KarS § 415 hõlmab lõhkeaine käitlemise KarS § 414 tähenduses. KarS § 415 järgi kvalifitseeritav tegu on suurema ebaõigusega. Sellise seisukoha kujundamisel lähtub kohus ka Riigikohtu lahendi 1-20-8278/95 punktist 22: KarS §-dega 414 ja 415 kaitstakse sama õigushüve, milleks on inimeste üldine turvalisus ja keskkond. Seejuures on lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslik käitlemine (KarS § 415) võrreldes lõhkeaine ebaseadusliku käitlemisega (KarS § 414) raskem kuritegu, kuivõrd lõhkeaine kahjustuspotentsiaal ei ole üldjuhul sama suur kui lõhkeseadeldisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb Andres Milleri tegu kvalifitseerida tervikuna KarS § 415 lg 1 järgi. Kuritegu on toime pandud kavatsetult, sest Andres Miller, kui ta ka ise ei omandanud sütikut ja sütikuta granaati, siis ei ole usutav, et elades selles toas, ei teadnud ta nende olemasolust. Kuna tal puudus luba lõhkeseadeldise oluliste osade käitlemiseks, oleks pidanud need viima politseisse, kuid ta seda ei olnud teinud. Karistuse mõistmine KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Hinnates süü suurust, tuleb ennekõike lähtuda kuriteo toimepanemise asjaoludest. Peale süü suuruse kindlakstegemist arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kui neid esineb, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi 27 hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu suunistest ja väljakujunenud kohtupraktikast lähtuvalt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. KarS § 199 lg 2, § 418 lg 1 ja § 415 lg 1 sanktsioonid näevad karistusena ette vangistuse kõrval ka rahalise karistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivsete karistusliikidega, võtab kohus enne süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatavate suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Mõlemad süüdistatavad viibivad alates 04.12.2021 vahi all, mistõttu puudub neil legaalne sissetulek ja võimalus rahalist karistust tasuda. Rahalise karistuse kohaldamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et süüdistatavate kanda jäävad suures summas kriminaalmenetluse kulud. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatavatele varguste toimepanemise eest ja Andres Millerile KarS § 418 lg 1 ja § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest mõista karistus vangistuse näol. KarS § 199 lg 2 sanktsioonis on vangistuse ülemmääraks viis aastat. Anna-Maria Sadel pani toime kaks vargust, millest viimane jäi katse staadiumisse. Varastatu väärtus ei olnud suur, mistõttu kohus hindab tema süüd nendes kuriteoepisoodides väikeseks. Vargused pani toime
5. aasta juulikuus, seega kuni vahistamiseni natuke enam kui pooleteise aasta jooksul ta uusi vargusi enam toime ei pannud. Karistust kergendavate asjaoludega arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust ja kahju vabatahtlikku hüvitamist. Eelneva alusel on põhjendatud karistada teda miinimumilähedase karistusega – 6 kuud vangistust. Andres Miller pani toime ühe lõpuleviidud varguse. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et varastatud tõukeratta väärtus ei olnud väike – 440 eurot - ning et süüdistatav kahjustas sõidukit, lõigates läbi akut ja mootorit ühendavad juhtmed. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kuna tegemist on vaid ühe varguse episoodiga, võib karistus jääda allapoole sanktsiooni keskmist. Kohus mõistab selle kuriteo eest karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 418 lg 1 sanktsioon näeb ette vangistuse kuni 3 aastat. Andres Miller hoidis on toas ilma vastava loata kahte relva ja 365 laskekõlblikku padrunit. Kohus hindab tema süüd keskmiseks. Viimases sõnas süüdistatav kahetses, et ei viinud neid politseisse peale isa surma. Arvestades seda kergendava asjaoluna mõistab kohus karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 415 lg 1 sanktsioon näeb ette vangistuse 2-10 aastat, s.t see on esimese astme kuritegu. Nimetatud paragrahvi järgi on võimalik karistada nii lõhkeseadeldise kui selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise eest. Andres Milleri süü on selle võrra väiksem, et ta käitles mitte lõhkeseadeldist vaid selle olulisi osi ja käitlemise viisiks oli üksnes hoidmine. Vaatamata kergendavate asjaolude puudumisele võib teda karistada sanktsiooni miinimummääras, s.o 2aastase vangistusega. KarS § 184 lg 1 järgi on karistuseks 1 -10 aastat vangistust. Andres Milleri valdusest leiti amfetamiini koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 80-le inimesele. Seega saab tema süüd hinnata suureks. Puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Samas arvestades, et selline kogus oli mõeldud talle endale tarvitamiseks mitte müümiseks, võib karistus jääda sanktsiooni keskmiseks väiksemaks – 3 aastat vangistust. KarS 200 lg 2 sanktsiooni kohaselt on karistus 3-15 aastat vangistust. Anna-Maria Sadel pani toime ühe röövimise. Tema teopanus oli väike, mistõttu ka tema süü selles kuriteos on väike. Kuivõrd tema teos sisaldub kaks § 200 lõike kahe kvalifitseerivat tunnust ja puuduvad karistust kergendavad asjaolud – ta ei ole avaldanud kahetsust - , ei pea kohus võimalikuks karistada teda miinimumkaristusega, vaid miinimumilähedasega – 4-aastase vangistusega. 28 Andres Miller pani toime kaks röövimist, mistõttu tema süüd hindab kohus keskmisest suuremaks. Karistuse mõistmisel võtab kohus kergendava asjaoluna arvesse viimases sõnas väljendatud kahetsust selles, et lõi I Fi ja mõistab kahe röövimise eest vangistuse sanktsiooni keskmises määras – 9 aastat. KarS § 113 lg 1 eest on sanktsiooni kohaselt karistuseks 6-15 aastat vangistust (keskmine 10 aastat 6 kuud). Prokurör taotles Andres Millerile tapmise eest ilma igasuguse põhjenduseta peaaegu maksimaalse karistuse – 14 aastat. Kohus sellise karistusettepanekuga ei nõustu, sest ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid niivõrd pikaajalise karistuse, ei ole tuvastatud ka ühtegi raskendavat asjaolu. Tulenevalt ka karistust kergendavate asjaolude puudumisest mõistab kohus Andres Millerile tapmise toimepanemise eest sanktsiooni keskmise määra lähedase karistuse, s.o. 11 aastat vangistust. Mitmete kuritegude toimepanemise eest tuleb mõista süüdistatavatele liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel. Kuriteod on eriliigilised, seetõttu moodustab kohus liitkaristuse üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Anna-Maria Sadelile mõistetavaks ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks on 4 aastat ja 2 kuud vangistust, millest tuleb maha arvestada 2 päeva, mil isik oli varguste toimepanemisega seoses kinni peetud ning 14 päeva, millised ta tegi ära üldkasuliku töö tundide näol (14 tundi), kui tema suhtes oli kriminaalmenetlus kaupluse varguste episoodis prokuratuuri 11.08.2020.a määrusega lõpetatud. Seega kandmisele kuuluvaks karistuseks on 4 aastat 1 kuu ja 14 päeva vangistust alates kinnipidamisest 04.12.2021.a. Andres Millerile mõistab kohus kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 15 aastat vangistust, mille kandmise alguseks lugeda kinnipidamise päev – 04.12.2021.a. Kriminaalmenetluse kulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 181lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasud, DNA-ekspertiiside, surnu kohtuarstlik ekspertiisi, jäljeekspertiis, narkootilise aine ekspertiis, tulirelvaekspertiisi ja lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiiside maksumused. Järgnevalt analüüsib kohus, millised menetluskulud on kriminaalasjas tekkinud ning millises mahus kuuluvad need väljamõistmisele süüdistatavatelt.

§ 179

lg 1 p 1 alusel on sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1812.50 eurot. Sundraha kuulub väljamõistmisele Andres Millerilt ja Anna-Maria Sadelilt, sest mõlemad on toime pannud esimese astme kuriteod.

§ 175

lg 1 p 3 alusel kuuluvad menetluskulude hulka ekspertiiside tegemisega seoses tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga seonduvalt kokku neli DNA-ekspertiisi, millest kaks ei andnud tulemusi ja prokuröri taotlusel tuleb jätta kulu riigi kanda. DNA-ekspertiiside osas lähtub kohus Riigikohtu seisukohast: kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestab, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, kuid seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks, et DNA 29 ekspertiisi eest väljamõistetav summa sõltub ekspertiisiobjektide arvust, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 3-1-1-120-12 p 6.2). Seega DNA-ekspertiisi (nr xxxx) (3192 eurot) - eurot) maksumusest 3192 eurot kuulub väljamõistmisele 1425 eurot. Seda põhjusel, et DNA-ekspertiisi maksumuse õiendist nähtuvalt on ekspertiisiobjektide arvuks

1. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud 25 proovi mistõttu on tegemist kahekümne viie ekspertiisiobjektiga. Seega on põhjendatud kulu 25x57, s.o 1425 eurot. Ülejäänud ekspertiisikulu 1767 eurot jääb riigi kanda. DNA-ekspertiisi (akt nr xxxx kulust (6327 eurot) - 2622) maksumusest 6327 eurot kuulub väljamõistmisele 2622 eurot. Seda põhjusel, et DNA-ekspertiisi maksumuse õiendist nähtuvalt on ekspertiisiobjektide arvuks
2. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud 46 proovi mistõttu on tegemist neljakümne kuue ekspertiisiobjektiga. Seega on põhjendatud kulu 46x57, s.o 2622 eurot. Ülejäänud ekspertiisikulu 3705 eurot jääb riigi kanda. DNA – ekspertiisi (akt nr xxxx) kulu 1368 eurot tuleb jätta tervikuna riigi kanda, sest selles ei olnud tõenduslikku väärtust. Lisaks on tehtud tapmise episoodiga seonduvalt veel surnu kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 800 eurot ja jäljeekspertiis maksumusega 314 eurot. Kuna kohus mõistab Anna-Maria Sadeli KarS § 113 lg 1 järgi õigeks, siis tapmise episoodi ekspertiisikulud mõistab kohus välja täies ulatuses Andres Millerilt. Käesolevas kriminaalasjas on kohus tuvastanud, et Andres Miller on toime pannud narkootilise aine suures koguses käitlemise. Sellest tulenevalt tuleb narkootilise aine ekspertiisi kulu 168 eurot välja mõista Andres Millerilt. DNA- ekspertiisi (akt nr xxxx ) kulu 171 eurot jääb riigi kanda, sest sõidukist võetud proovidest tõenduslikku väärtust ei leitud. Andres Milleri osas on kohus leidnud, et süüdistatav on toime pannud ka KarS § 418 lg 1 ja KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Sellest tingituna on põhjendatud tulirelvaekspertiisi kulu 420 eurot ja lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi kulu 511 eurot väljamõistmine Andres Millerilt. Seega kuulub Andres Millerilt väljamõistmisele ekspertiiside teostamise kulu kokku 6260 eurot. Menetluskuluks on ka

§ 175

lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on Andres Millerile määratud korras õigusabi osutanud vandeadvokaat Leelo Viil, kellele on õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlusi summas 2593.80 eurot ja Alar Neilandile summas 166.08 eurot, millest 6.48 eurot on sõidukulu. Kohtumenetluses on õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlusi summas 2770.60 eurot. Seega kokku 5524 eurot kuulub väljamõistmisele Andres Millerilt. Sõidukulu 6.48 eurot jääb riigi kanda. Kokku menetluskuludena kuulub Andres Millerilt väljamõistmisele 13 596.50 eurot. Lukuvahetamisega ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud jäävad riigi kanda. Anna- Maria Sadelile on määratud korras õigusabi osutanud kohtueelses menetluses vandeadvokaat Kristina Suvalova summas 211.20 eurot ja vandeadvokaat Karine Nersesjan, kellele on kohtueelses menetluses õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlusi summas 2232.60 eurot, millest sõidukulu 3.60 eurot. Kohtumenetluses Anna-Maria Sadeli kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjani poolt esitatud tasu taotluse rahuldas kohus määrusega osaliselt summas 1967.40 eurot, millise summaga nõustus ka Tallinna Ringkonnakohus. Kaitsja vaidlustas ringkonnakohtu määruse Riigikohtus. Kuna kohtuotsuse kuulutamise ajal oli kaitsja määruskaebus veel Riigikohtus eelmenetluses, ei ole kohtul teada lõplik kaitsjale kohtumenetluses määratud tasu suurus. Seoses Anna-Maria Sadeli 30 õigeksmõistmisega KarS § 113 lg 1 järgi esitatud süüdistuses jätab kohus

§ 181lg 1 alusel pool kaitsjatele kohtueelses menetluses määratud tasust (2440.20 eurot) riigi kanda ja Anna

Maria Sadelilt kuulub väljamõistmisele ½ kaitsjatele määratud tasust, s.o 1220.10 eurot. Tulenevalt sellest, et kohtuotsuse kuulutamise ajaks ei ole kohtul teada kaitsjale kohtumenetluses määratud tasu suurus, määrab kohus Anna-Maria Sadelilt väljamõistetava kaitsjatasu suuruse murdosana vastavalt

§ 190p-le 1.

Pärast kaitsjale kohtumenetluses määratava tasu täpse suuruse selgumist määrab kohus eraldi määrusega

§ 192

lg 2 p 1 alusel menetlusosalise või prokuratuuri taotlusel kindlaks kohtuotsuses märgitud murdosale vastavad absoluutsummad. Kaitsja sõidukulu 3.60 eurot kohtueelses menetluses jääb riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel võimaldab kohus süüdistatavatel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid Kriminaalasjas on mitmeid asitõendeid, mis leitud ja äravõetud sündmuskohalt, läbiotsimistelt ning kinnipidamistelt. Lisaks erinevad puuteproovid. Kohus leiab, et 04.12.2021 Andres Milleri elukohas läbiotsimisel leitud ja ära võetud ning pärast ekspertiisi nr xxxx, 19.01.2022 teostamist alles jäänud padrunid, käsitöönduslikult valmistatud teadmata kaliibriga revolver, padrunisalv, püstol FB VIS osalise seerianumbriga L32… koos kabuuriga 9x19 mm kaliibriga, pneumopüss Norconia mudel B3, 14,5 mm kaliibriga, millised on laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktiga xxxx antud hoiule Politsei- ja Piirivalveametile, tuleb KarS § 421, KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

03.12.2021 sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud kaks 0,5 l klaaspudelit Gabriel, 1,5l plastmasspudel Kelluke, vedelikud mõlemas pudelist. suitsupakk Marlboro, G Si prillid, puuteproovid (12 tk), suitsukonid, G Si seljas olnud jope Columbia, selle jope taskutes olevad esemed, G Si jalas olnud jalatsid, dressipüksid, sokid, aluspüksid ja seljas olnud kampsun, T – särk, rinnahoidja ja ripats, millised kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, tuleb

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; Xxxx – xxxx läbiotsimise käigus äravõetud 3 minigripi kotti, kaks süstalt, puuteproovid (23 tk), klaaspudel Gabriel, kaks kumminuia, nuga paberist tupes, salvrätt, purk pulbrilise ainega, kaks tääki, millised asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, akti nr xxxx alusel –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; Xxxx – xxxx läbiotsimise käigus äravõetud mobiiltelefon Samsung, mikro SCH kaart, Tele2 SIM kaart, halli-sinakat värvi pluus, valget värvi T – särk Giorgio Armani, T – särk Lee Cooper, bambusest pulk, kaas pulbriga, 8GB mälupulk, rahakott esemetega, juhiluba XXXX ja sõiduki xxxx tehnilise pass, hoidik, sülearvuti Toshiba, mälupulk acs, Elisa SIM – kaardi ümbris, mälupulk Verbatim, A.Milleri sõiduki läbiotsimise käigus äravõetud vihik, saapad, jalatsid ETNIES, halli tooni müts, videoregistraator ning Andres Milleri kahtlustatavana kinni pidamisel äravõetud mobiiltelefon Samsung A50, sularaha 60 eurot (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, akti nr xxxx alusel) -

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Andres Millerile; Anna – Maria Sadelilt isiku läbivaatusel äravõetud musta värvi karvase kraega jope, halli mustriga pusa, sinist värvi teksapüksid, aluspüksid, retuusid, musta – valge värvusega sokid, vasaku ja parema jala saabas; Anna – Maria Sadelilt kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefon Xiaomi, suitsupakk Winston, tulemasin - (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, akti nr xxxx alusel) -

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada Anna-Maria Sadelile.

Samuti kuulub Anna-Maria Sadelile tagastamisele Xxxx (keldriboks) läbiotsimise käigus äravõetud kaisukaru, sinist värvi lühike jope, halli värvi mantel, musta värvi jope (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, akti nr xxxx alusel). 31 A.Milleri sõiduki läbiotsimise käigus äravõetud hõbedast tooni metalne kurikas, nuga, käepael tähistega „AP“ ja „Eesti Politsei“, käärid, musta värvi mask, käerauad (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, akti nr xxxx alusel) -

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Kriminaalasjas võetud puuteproovid, sh I.F võetud DNA võrdlusproov (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; Akti nr xxxx alusel Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad kilepakendid, metall-lusikas ja soonkinnisega kilekott, millised võeti ära sõiduki Xxxx reg. nr. xxxx läbivaatuse käigus, kuuluvad

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

SKHS-i alusel esitatud taotlus Anna-Maria Sadeli kaitsja on esitanud 24.01.2023.a kohtuistungil taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alusel Anna-Maria Sadelile mittevaralise kahju tema kinnipidamise ja vahi all viibimise päevade eest hüvitamiseks.(K, I kd, tl 152) SKHS § 5 lg 1 p 1 alusel kui isik mõistetakse õigeks, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega. SKHS § 11 lg 1 kohaselt hüvitatakse käesoleva seaduse § 5 või 6 alusel füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale. Kohus mõistab Anna-Maria Sadeli õigeks KarS § 113 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Vaatamata sellele kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele osaliselt. Anna-Maria Sadel on kinni peetud 04.12.2021.a seoses KarS § 113 lg 1 järgi ehk tapmise kahtlustusega. 02.02.2022.a Harju Maakohtu vahistamise pikendamise määrusest nähtuvalt on lisandunud kahtlustus KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi, millises süüdistuses mõistis kohus ta süüdi. Seega alates 02.02.2022 viibib Anna-Maria Sadel eelvangistuses kahe kvalifikatsiooni alusel, st KarS § 113 lg 1 ja KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi. Anna -Maria Sadel viibis alates 04.12.2021 kuni 01.02.2022 eelvangistuses ainult KarS § 113 lg 1 järgi esitatud kahtlustuses 60 päeva. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatava selles süüdistuses õigeks, kuulub mittevaraline kahju hüvitamisele nende päevade eest. SKHS § 11 lg 4 järgi hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Kuivõrd Anna-Maria Sadeli kaitsja esitas nõude taotluse 24.01.2023, siis on sellele eelnenud kuule viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutopalk 1679 eurot. Selle jagamisel 30 tuleb päevamäära suuruseks 55.97 eurot, mis omakorda, korrutades eespool nimetatud e