4-23-2741/6

Väärteoasi nr. 4-23-2741 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 26.09.2023.a Harju Maakohus Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 02.08.2023 otsus väärteoasjas nr 2301,23,000343 Kadri Kristjuhan-Lingi karistamises LS § 223 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Kadri Kristjuhan-Ling, isikukood 47109020221 Elukoht: xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne- Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 02.08.2023 otsus väärteoasjas nr 2301,23,000343 Kadri KristjuhanLingile määratud karistuse pikkuse osas, kergendades karistust. Mõista Kadri Kristjuhan-Lingile LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 70 trahviühikut, s.o 280 eurot. Rahatrahv tasuda edasikaebe tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele, kasutades kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumbrit. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud. Kaevatav otsus Kadri Kristjuhan-Lingi karistati LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 105 trahviühikut, s.o 420 eurot selle eest, et tema 29.03.2023.a kella 15:11 ajal xxxx juures juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, tagurdas vastu peatunud sõiduautot xxxx reg.märgiga xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju O Tle. Oma tegevusega rikkus Kadri Kristjuhan-Ling otsuse kohaselt LS §16 lg 1 ja LS § 49 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebus Kohtule esitatud kaebus koosneb põhiliselt etteheitest kohtuvälise menetleja tegevusele selles, et tal ei võimaldatud temale sobival viisil tutvuda väärteoasjas kogutud tõenditega, mistõttu ei saanud ta esitada vastulauset. Kuna kohtuväline menetleja peab otsust tehes lähtuma vastulausest ja väärteoasjas tehti otsus enne vastulause esitamise tähtaja saabumist, siis selline otsus on tehtud seaduse nõudeid eirates. Kaebuse esitaja palub kohtult seisukohta, kas tema õigusi väärteomenetluses on rikutud. Samuti palutakse kaebuses politsei otsuse tühistamist, kuna see on tehtud tema õigusi rikkudes ja on ebamõistlikult karm. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja esitas omapoolse seisukoha, milles palub kaebus jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et analüüsides mõlema juhi ütlusi, sõidukite vigastusi ja videosalvestuselt nähtuvat on menetlusalune isik rikkunud LS § 16 lg 1 ja LS § 49 lg 1 sätteid ja põhjustanud ettevaatamatusest liiklusõnnetuse, mis on karistatav LS § 223 lg 1 alusel. Karistuse mõistmisel tuleb väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süü suurus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Otsuse tegija on menetlusalusele isikule määranud karistuseks rahatrahvi tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Arvesse on võetud rikkumise ohtlikkust ning ka karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Arvestatud on ka asjaoluga, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Kohtuväline menetleja leiab, et karistamine rahatrahviga sanktsiooni alumise kolmandiku ulatuses suudab menetlusalust isikut mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Kohtu seisukoht Tutvunud Kadri Kristjuhan-Lingi poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Kaebus esitati kohtuvälise menetleja 02.08.2023.a otsuse peale ja taotleti otsuse tühistamist põhjusel, et kohtuvälises menetluses on rikutud menetlusaluse isiku õigusi, kuna tal ei võimaldatud toimikuga tutvuda temale sobival viisil ja sellest tulenevalt ei olnud tal võimalik ka esitada väärteomenetluses vastulauset. Kohus märgib, et ei pea vajalikuks hakata uuesti pikalt ja põhjalikult analüüsima, kas kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toimiku koopiate digitaalsel kujul saatmisest keeldumisega rikkunud tema õigusi või mitte. Selle kohta on kohus teinud 23.08.2023.a väärteoasjas nr 4-23-2724 määruse, milles on leidnud, et menetlusaluse isiku õigusi rikutud ei ole. Seonduvalt vastulause esitamisega. Tõepoolest on menetlusalusel isikul pärast väärteoprotokolli koopia kättesaamist õigus 15 päeva jooksul esitada vastulause, kui isik ei nõustu väärteoprotokollis tooduga, soovib esitada enda seisukoha või lihtsalt soovib selgitada õigusrikkumise asjaolusid, taotleda kergemat karistust jm. Koos vastulausega võib esitada ka omapoolsed tõendid. Kohus ei nõustu kaebuses väidetuga, et kohtuväline menetleja peab otsust tehes lähtuma vastulausest. Sellise sõnastuse kasutamisest järeldab kohus, et menetlusaluse isiku arusaama kohaselt on vastulause esitamine kohustuslik ja kohtuväline menetleja peab selles toodud 2 asjaolusid arvestama ning kui vastulauset ei ole esitatud, siis ei saa ega tohi väärteoasjas otsust teha. VTMS § 72 lg-s 1 on öeldud, et kohtuväline menetleja teeb VTMS §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes. See tähendab, et kui väärteomenetluses on vastulause esitatud ja kui kohtuväline menetleja ei arvesta vastulauses esitatut, siis peab ta VTMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt otsuses seda põhjendama. Vastulause esitamine on menetlusaluse isiku õigus, mitte kohustus. Kui vastulauset 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest ei ole esitatud, ei takista see otsuse tegemist. Kohtu hinnangul ei ole vastulause esitamine ja väärteotoimikuga tutvumine omavahel seotud. Asjaolu, et menetlusalune isik ei ole mingil põhjusel saanud tutvuda väärteoasja toimikuga, ei saa olla takistuseks vastulause esitamisele. Menetlusalusele isikule antakse kätte väärteoprotokolli koopia, milles on kirja pandud kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja leidnud, et isik on toime pannud õigusrikkumise, s.o väärteo lühike kirjeldus, teo toimepanemise aeg ja koht, väärteo kvalifikatsioon. Riigikohus on lahendis 4-17-3969 punktis 7 öelnud „Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse“. Seega sai ka Kadri Kristjuhan-Ling väärteoprotokolli kantud väärteokirjeldusest teada, millist õigusrikkumist talle ette heidetakse ning sellega mittenõustumisel oli võimalik esitada vastulause ja selgitada mittenõustumise asjaolusid, samuti esitada enda väidete kinnituseks omapoolseid tõendeid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et otsuse tegemisel ilma menetlusaluse isiku vastulauseta ei ole kohtuvälise menetleja poolt eiratud seaduse nõudeid. Vastulause esitamine on menetlusaluse isiku õigus ja kui vastulauset ei ole alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest 15 päeva jooksul esitatud nagu näeb ette VTMS § 69 lg 6, ei saa ju kohtuväline menetleja otsust tegemata jätta, kui väärteomenetluse lõpetamiseks alused puuduvad. VTMS ei sea vastulause esitamist sõltuvusse toimikuga tutvumisest, s.o seaduses puudub säte, et vastulause esitamiseks peab eelnevalt olema tutvutud väärteotoimikuga. Järgnevalt analüüsib kohus, kas menetlusalune isik on toime pannud talle etteheidetava liiklusseaduse rikkumise, s.t kas on põhjustanud liiklusõnnetuse. VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt peab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust lahendades arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalusele isikule on väärteoprotokolli ja vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt süüks pandud LS § 223 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. On tõendatud ja selles puudub ka vaidlus, et 29.03.2023 kella 15:11 ajal xxxx juures parklas põrkasid kokku Kadri Kristjuhan-Ling poolt juhitud xxxx ja O T poolt juhitud xxxx. See on tõendatud parkla turvakaamera videosalvestisega. Salvestuselt nähtub, kuidas halli värvi sõiduk sõidab parkivate autode rea vahel ning kui ta möödub temast vasakul pool seisnud punast värvi sõidukist alustab viimane parkimiskohalt väljasõitmist. Hall sõiduk jääb seisma, samuti jääb seisma tema taha parkimiskohalt välja sõitnud punane sõiduk. Kell 15:12:08 alustab halli värvi sõiduk tagurdamist ja tagurdab otsa tema taha seisma jäänud punast värvi sõidukile. Väärteomenetluses on tuvastatud, et halli värvi sõiduk on xxxx, reg. märgiga xxxx, mida juhtis Kadri Kristjuhan- Ling ja punast värvi sõiduk on xxxx reg. märgiga xxxx, mida juhtis O T (Liiklusõnnetuse akt). 3 Lisaks videosalvestisele on liiklusõnnetuse asetleidmine tõendatud ka menetlusaluse isiku Kadri Kristjuhan-Lingi ütlustega ülekuulamisprotokollis. Menetlusalune isik on tunnistanud, et ei veendunud, et teine auto oli ilmunud vasakule taganurka ja tagurdas sellele otsa. Liiklusõnnetuse akt, sõiduki xxxx vaatlusprotokoll ja sündmuskohal tehtud fotod tõendavad liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukitele tekitatud vigastusi ja nende asukohta: sõidukil xxxx oli kahjustatud tagumine vasak nurk, pamper ja sõidukil xxxx parempoolne esinurk. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi Kadri Kristjuhan-Ling, kes rikkus LS § 16 lg 1 nõuet, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Samuti on menetlusalune isik rikkunud LS § 49 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat. Subjektiivsetelt tunnustelt on väärtegu toime pandud ettevaatamatuse nõrgima vormiga – hooletusest. Hooletuse puhul ei näe isik ette teoga kaasnevat tagajärge, kuigi oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Kui menetlusalune isik oleks vaadanud kas juhiukse juures olevasse külgpeeglisse või tahavaatepeeglisse, oleks ta kindlasti märganud tema sõiduki taga seisvat punast xxxx ega oleks alustanud tagurdamist. Kuna isik alustas tagurdamist, siis järelikult ei veendunud ta selles, et tema sõiduki taga on teine sõiduk ning et tagurdamisega ei ohustaks ta teist liiklejat. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt LS §-s 223 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine. Karistus LS § 223 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega on karistuse eesmärgiks mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord. Puutuvalt üldpreventsiooni annavad karistused ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning hoiduda teiste vara kahjustamisest. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut rahatrahviga 105 trahviühikut, s.o 420 eurot. Kuigi karistus on määratud alla LS § 223 lg 1 sanktsiooni keskmist määra, ei ole otsuses ühegi sõnaga põhjendatud, miks määrati just selline karistus. Hinnates menetlusaluse isiku süü suurust, leiab kohus, et tema süü on keskmisest tunduvalt väiksem. Menetlusalune isik põhjustas liiklusõnnetusega ainult varalise kahju ja vaadates xxxx tehtud fotosid, siis on näha paremas esinurgas vaid mõningaid üksikuid kriime. Seega ei nähtu fotodelt teisel sõidukil suuri vigastusi, pigem on menetlusaluse isiku enda sõiduki vigastused palju suuremad. Kadri Kristjuhan-Lingil puuduvad väärteokaristused, mis annab tunnistust sellest, et ta on üldjuhul liikluses olnud tähelepanelik ja järginud liiklusseaduse nõudeid. Isik on oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises tunnistanud. Kuigi kohtuvälise menetleja poolt on määratud rahatrahv alla sanktsiooni keskmist, siis arvestades menetlusaluse isiku keskmisest väiksemat süüd, varasemate rikkumiste puudumist, 4 süü tunnistamist, võib kohtu hinnangul mõista veelgi väiksema karistuse ehk vähendada talle kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi. Tulenevalt eeltoodust tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse karistuse pikkuse osas ja mõistab Kadri Kristjuhan-Lingile LS § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 70 trahviühikut, s.o 280 eurot. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 2. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 5