) §302 lg.2 järgi karistuseks rahatrahv 1500 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 6000 eurot. Nimetatud kiirmenetluse otsuse kohaselt maksid OÜ juhatuse liikmed Y ja X ettevõtte ärihuvides nende juures töötavale Ukraina kodanikule O. S.le, kes töötab ettevõttes alates 23.05.2022
alusel veoautojuhina,
Välismaalase palga väljamaksed ajavahemikul 06.2022 – 03.2023 olid järgmised: 06.2022 – 208,10 €; 07.2022 – 654 €; 08.2022 – 654 €; 09.2022 – 654 €; 10.2022 – 654 €; 11.2022 – 654 €; 12.2022 – 654 €; 01.2023 – 654 €; 02.2023 – 725 €; 03.2023 – 725 €. Oma teoga ei täitnud tööandja
lg.2 sätestatud tööandja kohustust maksta välismaalasele, kellel on
tulenev seaduslik alus Eestis viibida ja töötada, töötasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala, kus tööle asutakse, Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 0,8 korrutisega. Statistikaameti 2021 keskmine veoautojuhi palk oli 1452 € ja Eesti aasta keskmise veoautojuhi brutokuupalga ja koefitsiendi 0,8 korrutis on 1162 €, mille oli tööandja kohustatud
alusel töötajale tagama. Kiirmenetluse otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult ja raskendava asjaoluna märkis kohtuväline menetleja KarS §58 lg.1. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi järelevalveametnik Annaliisa Vincjunaite 18.05.2023 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr.2403,23,000311 määrati OÜ-le
summas 6000 eurot. Nimetatud kiirmenetluse otsuse kohaselt maksid OÜ juhatuse liikmed Y ja X ettevõtte ärihuvides nende juures töötavale Ukraina kodanikule A. T.le, kes töötas ettevõttes alates 08.07.2022 veoautojuhina,
Välismaalase palga väljamaksed ajavahemikul 07.2022 – 03.2023 olid järgmised: 07.2022 – 654 €; 08.2022 – 654 €; 09.2022 – 654 €; 10.2022 – 654 €; 11.2022 – 654 €; 12.2022 – 654 €; 01.2023 – 654 €; 02.2023 – 725 €; 03.2023 – 725 €. Välismaalane töötas 08.07.2022 – 08.11.2022 ettevõttes
alusel ja 09.11.2022 – 18.04.2023
alusel, mil talle väljastati tähtajaline elamisluba nr.1060379303 töötamiseks ettevõttes OÜ palgamääraga 1548 €. Oma teoga ei täitnud tööandja 08.07.2022 – 08.11.2022
lg.2 sätestatud tööandja kohustust maksta töötasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala, kus tööle asutakse, Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 0,8 korrutisega. Statistikaameti 2021 keskmine veoautojuhi palk oli 1452 € ja Eesti aasta keskmise veoautojuhi brutokuupalga ja koefitsiendi 0,8 korrutis on 1162 €, mille oli tööandja kohustatud
alusel töötajale tagama. Alates 09.11.2022 – 18.04.2023 ei täitnud tööandja
lg.2 sätestatud kohustust maksta välismaalasele tasu, mille suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmisel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel. Kiirmenetluse otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult ja raskendava asjaoluna märkis kohtuväline menetleja KarS §58 lg.1. OÜ seaduslik esindaja Y esitas 31.05.2023 Viru Maakohtule kaebuse, milles ei nõustunud eelnimetatud väärteootsustega karistuste osas. Kaebuse esitaja oli veendunud, et ta maksis töötajatele piisavalt palka ning kummalgi juhul oli määratud trahv rikkumise eest võrdne kuuekordse kasumiga ühe auto kohta. Seega muutub kaebuse esitaja hinnangul rahatrahvide tõttu edasine töö mõttetuks. Kaebuse esitaja hinnangul võis sõidukulusid lugeda töötajate sissetulekuks ja seega arvestas ta makse väiksemalt summalt. Eeltoodust tulenevalt palus kaebuse esitaja tühistada väärteootsused määratud karistuste osas ja teha uued otsused, millega määrata kummagi rikkumise eest karistuseks rahatrahv summas 3000 €. OÜ seaduslik esindaja Y esitas 11.09.2023 Viru Maakohtule täiendatud kaebuse. Kaebuse kohaselt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) 15.03.2006 määruse nr.561/206 3 peatüki artikkel 10 lg.1 järgi veoettevõtjatel keelatud töölepingu alusel töötavatele või veoettevõtja käsutusse antud juhtidele makstava tasu, ka lisatasu ja preemiate kujul makstavate summade sidumine läbisõidetud vahemaa pikkusega ja/või edasitoimetatud kauba kogusega, kui makstavad summad võivad oma laadi poolest ohustada liiklusohutust ja/või soodustada käesoleva määruse rikkumist. Seega on ainus seaduslik viis palga arvestamiseks rahvusvaheliste vedude valdkonnas tunnitasu. 17.12.2008 Töölepingu seaduse §5, 6, 8 ja
T.le ja O. S.le töötasu individuaalsete sõidumeerikute näitude järgi (kaebuse lisa 1 ja 2.) Palga arvestamisel võeti Statistikaameti andmed vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tähtkoodi ЕМТАK 49411 järgi, avaldatud 2021 ja 2022 kohta, tunnipalga arvestamisel tähtkoodi ЕМТАK 49411 järgi, mis 2021 moodustas 7,97 € ja 2022 moodustas 8,80 €.
lg.2 alusel arvestatakse tunnitasu vastavalt tähtkoodile ЕМТАK 49411 – 2021 oli see vähendatud 20% ja moodustas 6,38 € ning 2022 20% ja moodustas 7,04 €. Kaebuse esitaja lisas, et Statistikaamet esitab andmed ainult 50 ja enama töötajaga ettevõtete kohta ning ei esita andmeid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohta. Eesti Rahvusvaheliste Vedajate Assotsiatsiooni (ERRA) kommertsvedudega tegelevatest liikmetest oli 2022 sellele kriteeriumile vastanud töötajate arv vaid 5 liikmel. Eesti tegevusvaldkonna teabe registri andmetel oli Jupiter Pluss OÜ (71 inimest) keskmine palk 3 2022 1260 €, Garant Trans OÜ (50 inimest) 811 €, Stark Logistics OÜ (111 inimest) 1352 €. ERRA kolme suurima kommertsvedaja aastakäibega üle 10 miljoni € oli 2022 keskmine palk valdkonna keskmisest väiksem. Ainult kahel ettevõttel Elme Trans OÜ
lg.1 kohaselt kui isikule on
alusel antud seaduslik alus riiki saabuda ja riigis viibida, ei kohaldata tema töötamisele §106–1111 sätestatut.
lg.2 kohaselt on tööandja kohustatud sama paragrahvi lg.1 nimetatud isikule maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala, kus tööle asutakse, Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 0,8 korrutisega. Tegevusala keskmise brutokuupalga arvestamisel võetakse aluseks Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK tähtkood.
lg.1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga olenemata kokkulepitud tööajast.
lg.2 alusel välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel. Statistikameti avaldatud 2021 keskmine veoautojuhi töötasu oli 1452 € ning Eesti aasta keskmise veoautojuhi brutokuupalga ja koefitsiendi 0,8 korrutis oli 1162 €. Statistikaameti avaldatud 2022 keskmine brutokuupalk oli 1548 €. Statistikaamet avaldab Eesti keskmise brutokuupalga tegevusalade järgi. 4 Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et kuna menetlusalune isik teadis, et Ukraina kodanikud O. S. ja A. T. on sõjapõgenikud, siis pidi ta teadma välismaalastele Eestis seadusliku aluse andmise erisust ja töötamise erisust (
Menetlusalune isik pidi O. S.le alates juunist 2022 ja A. T.le perioodil juuli 2022 – oktoober 2022 maksma töötasu 1162 €/kuus. Tegelikult maksti 654 €/kuus. Menetlusalune isik, esitades 02.09.2022 A. T. tähtajalise elamisloa taotlusele tööandja kutse ankeedi, võttis tööandja kohustuse tasuda välismaalasele töötasu 1548 € (§178). A. T. omab Eestis tähtajalist elamisluba töötamiseks ettevõttes OÜ liikurmasinate juhina töötasuga 1548 € kuus perioodil 09.11.2022 – 18.05.2023. Menetlusalune isik pidi Ukraina kodanikule A. T.le maksma alates november 2022 töötasu 1548 €/kuus. Tegelikult maksti 654 €/kuus. Menetluse käigus tunnistas menetlusaluse isiku esindaja ettevõtte juhatuse liige Y, et tema tegeles ettevõttes välisriigi kodanike A. T. ja O. S. tööle võtmisega ning ta oli teadlik, et Ukraina kodanikele on tööandja kohustatud tasuma töötasu suuruses 0,8 samas valdkonnas makstavast aasta keskmisest töötasust vastavalt tegevusalade klassifikaatori EMTAK tähtkoodile. A. T. ja O. S. töötasu moodustab 725 €, millele lisandub lähetustasu 50 € esimese 15 päeva eest ja 33 € iga järgneva päeva eest. Summa 1080 € ja töötasu 725 € on suurem kui seadusega sätestatud. Ta selgitas lisaks, et rahvusvaheliste vedude juhid on eristaatuses, kuna nende tegevus toimub väljaspool Eesti Vabariiki. Väärteod on kvalifitseeritud
lg.2 järgi, mille alusel karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 €. Karistuste mõistmisel arvestas kohtuväline menetleja kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsustes kaebajale määratud rahatrahvid summas 6000 € on oluliselt alla
lg.2 ettenähtud karistuse keskmist määra (32 000 €) ning taolised karistused on kooskõlas väljakujunenud praktikaga, mille kohaselt karistuse määramisel tuleb lähtuda karistuse keskmisest määrast, aga kui ilmnevad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud või muud tähtsust omavad asjaolud, siis tuleb karistuse määra korrigeerida alla- või ülalpoole. Menetlusalune isik esitas 31.05.2023 kohtuvälise menetleja otsuste peale kaebuse, milles tunnistas rikkumist, kuid palus trahvi vähendamist seoses ettevõtte finantsvõimalustega. Seega oli menetlusalune isik teadlik, mis alusel Ukraina kodanikud Eestis viibivad ja millised on nende töötamise erisused. Vaatamata sellele ei tasunud menetlusalune isik
sätestatud töötasu. Juhul, kui ettevõttel puuduvad vajalikud finantsvahendid, et välismaalastele tasuda seadusega sätestatud töötasu, siis sellisel juhul ei olegi võimalik välismaalastest töötajaid tööle võtta. Kohtuväline menetleja leidis seetõttu, et kaebus on põhjendamatu. Menetlusalune isik esitas 11.09.2023 täiendatud kaebuse, milles selgitas, et ainuke seaduslik viis palga arvestamiseks rahvusvaheliste vedude valdkonnas on tunnitasu ja viitas Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) 15.32006 määruse nr.561/206 3 peatüki artikkel 10 lg.1-le. Ukraina kodanikele A. T.le ja O. S.le, kes töötasid ettevõttes OÜ autojuhtidena, arvestati töötasu Töölepingu seaduse §5, 6, 8 ja
Töötasu arvestati EMTAK 49411 tähtkoodi järgi kehtestatud tunnitasu ja sõidumeerikute näitude alusel reaalselt töötatud tööaja eest. Kohtuväline menetleja selgitas, et 24.05.2022 jõustus
, mis oli ajendatud asjaolust, et 24.02.2022 alustas Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu, mille käigus rünnatakse tsiviilobjekte, ohus on tsiviilelanike elud ja inimesed on sunnitud Ukrainast sõjalise tegevuse eest põgenema või neil pole võimalik viibimisaluse lõppedes Ukrainasse tagasi pöörduda.
muutmise eesmärk on anda seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja 5 viibimiseks isikutele, kellele kohaldatakse ajutist kaitset Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ kohaselt ja tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsusest ning kes ei saa Eestisse saabuda ja siin viibida viisavabaduse alusel või kes viibisid Eestis enne 24.02.2022 ja kelle tagasipöördumine Ukrainasse ei ole võimalik.
lg.1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. Muu hulgas võib välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikuks aluseks olla vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida (
lg.1 p.5).
antakse ülalnimetatud sihtgrupile seaduslik alus Eestisse saabuda ja Eestis viibida. Eespool nimetatud ajutine seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks kehtib sama kaua, kuni kohaldatakse ajutist kaitset, mis on omakorda seotud Ukrainas valitseva sõjaga; ja
, millega sätestatakse töötamise erisus Ukrainast 24.02.2022 sõjalise konflikti tõttu lahkuma pidanud isikutele, kellel on
Nimetatud isikutele ei kohaldata lühiajalise töötamise sätteid (
Kuni 24.02.2022 registreeritud lühiajalised töötamised ei lõpe, need jätkuvad samadel alustel kuni lühiajalise töötamise registreerimise kehtivuse lõppemiseni. Muudatusettepaneku kohaselt sätestatakse nõue, et tööandja on kohustatud välismaalasest töötajale maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala, kus tööle asutakse, aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 0,8 korrutisega sõltumata sellest, kas isik töötab täistööajaga või osalise tööajaga. Tegevusala keskmise brutokuupalga arvestamisel võetakse aluseks Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tähtkood. Muudatuse laiem eesmärk on toetada nii Eestis viibivate Ukraina kodanike kui ka Ukrainast saabunud isikute iseseisvat toimetulekut. Muudatus võimaldab Eestis juba lühiajaliselt töötavatel Ukraina kodanikel ja nende pereliikmetel jätkata töötamist registreeritud lühiajalise töötamise lõppemisel ilma
sätestatud tingimusteta. Samuti on võimalik Eestisse saabunud isikutel vajadusel töötada ajutiselt kuni püsivama töö leidmiseni. Töötamisele kohaldub Töölepingu seadus või Võlaõigusseadus ja nendes sätestatud tingimused. Muudatusega sätestatud töötasu nõue, millest madalamat palka töötamisel maksta ei tohi, tagab ühelt poolt piisava sissetuleku Eestis toimetulekuks ja teiselt poolt hoiab raskesse olukorda sattunud inimesi võimaliku ärakasutamise eest. Lisaks vähendab muudatus halduskoormust nii tööandjale kui ka Politsei- ja Piirivalveametile, sest töösuhte alustamiseks või jätkamiseks ei ole tööandjal vaja registreerida lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis. Arvestades eeltoodut oli menetlusalune isik kohustatud Ukraina kodanikele O. S.le ja A. T.le tasuma
sätestatud töötasu olenemata sellest, kas nad töötasid täistööajaga või osalise tööajaga. Samuti pole tehtud erandeid veoautojuhina töötamisele tunnitasuga ja sõidumeerikute näitude alusel reaalselt töötatud ajaga. Isikute näol on tegemist sõjapõgenikega, kellele on
kohaselt loodud erisus Eestis viibimiseks ja töötamiseks. Tööandjal lasub kohustus tasuda Ukraina kodanikest sõjapõgenikele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala, kus tööle asutakse, aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 0,8 korrutisega. Juhul kui välismaalane omab Eestis töötamiseks elamisluba, siis
on sätestatud makstavale töötasule esitatavad nõuded. Töölepingu seadus sätestab muuhulgas, et töölepingu kirjalikus dokumendis peab sisalduma töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu). Välislähetustasu ehk maksuvaba päevaraha ei ole isiku töötasu, vaid on töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamine (TLS §40 lg.2). Eeltoodust tulenevalt palus kohtuvälise menetleja jätta otsused muutmata ja kaebuse rahuldamata. Viru Maakohtu 30.08.2023 määrusega ühendati OÜ kaebused ühte menetlusse. 6 Maakohtu istung 09.08.2023 Kaebuse esitaja esindaja Yil ei olnud maakohtu istungil esitada esindusõigust tõendavaid dokumente. Maakohus lükkas asja arutamise edasi, et menetlusaluse isiku esindaja võtaks järgmisele kohtuistungile kaasa esindusõigust tõendavad dokumendid. Maakohtu istung 30.08.2023 Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja jäi esitatud kaebuse ja selles toodud põhjenduste juurde ning lisas, et mingit õigusrikkumist pole ta toime pannud. Vastuseks maakohtu küsimustele teatas menetlusaluse isiku seaduslik esindaja, et ta lähtus töötasu maksmisel Töölepingu seadusest ning ei pannud enda arvates õigusrikkumist toime. Maakohus leidis, et kuna menetlusaluse isiku esindaja väljus maakohtu istungil oma esialgsest kaebusest, tuleb asja arutamine edasi lükata ja anda menetlusalusele isikule võimalus oma kaebuse täiendamiseks. Maakohtu istung 18.10.2023 Kohtuvälise menetleja esindaja maakohtu istungile ei ilmunud ega teavitanud maakohut oma mitteilmumise põhjustest. Maakohus lükkas asja arutamise edasi ja kordas kohtukutseid. Maakohtu istung 25.10.2023 Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja jäi oma kirjalikult esitatud kaebuste juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja Deniss Samsonov jäi kohtuvälise menetleja kirjalikult esitatud seisukoha juurde. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et OÜ kaebused ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis VTMS) §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. 7 Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistused määratud
lg.2 alusel.
lg.2 näeb ette vastutuse välismaalasele Eestis töötamise eest
sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik maksis väärteoprotokollis nimetatud perioodil
sätestatud töötasu määrast väiksemat töötasu ning kas määratud karistused vastavad menetlusalusele isikule ja toimepandud väärtegudele. Nagu nähtub 18.05.2023 koostatud kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr.2403,23,000310, rikkus menetlusalune isik OÜ
lg.2 ning nagu nähtub 18.05.2023 koostatud kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr.2403,23,000311 rikkus menetlusalune isik OÜ
lg.2 ja §178 lg.2.
lg.2 sätestab, et tööandja on kohustatud
lg.1 nimetatud isikule maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala, kus tööle asutakse, Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 0,8 korrutisega. Tegevusala keskmise brutokuupalga arvestamisel võetakse aluseks Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK tähtkood.
lg.2 sätestab, et kui isikule on
alusel antud seaduslik alus riiki saabuda ja riigis viibida, ei kohaldata tema töötamisele §106 – 1111 sätestatut.
lg.1 sätestab, et sõjalise konflikti tõttu Ukrainas on alates 24.02.2022 seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks
lg.1 p.5 tähenduses järgmistel isikutel, kellel puudub muu seaduslik ajutine viibimisalus: isik, kelle suhtes võib kohaldada ajutist kaitset nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (ELT L 212, 07.08.2001, lk 12–23) kohaselt ja tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsusest kuni elamisloa saamiseni, ning Ukraina kodanik, kes viibis Eestis enne 24.02.2022.
lg.2 sätestab, et välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et OÜ juhatuse liikmed Y ja X maksid ettevõtte ärihuvides nende juures autojuhtidena töötavatele välismaalastele O. S.le ja A. T.le töötasu. Vastavalt 18.05.2023 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr.2403,23,000310 ning kohtuvälise menetleja ja menetlusaluse isiku kirjavahetusele töötab O. S. ettevõttes alates 23.05.2022
Vastavalt 18.05.2023 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr.2403,23,000311 ning kohtuvälise menetleja ja menetlusaluse isiku kirjavahetusele töötas A. T. ettevõttes 8 perioodil 08.07.2022 – 08.11.2022
alusel ja perioodil 09.11.2022 – 18.04.2023
Küll aga seisneb vaidlus käesolevas asjas selles, kas OÜ maksis välismaalastele piisava suurusega töötasu
Kaebuse esitaja oli seisukohal, et kuivõrd välismaalased töötasid ettevõttes autojuhtidena, tuli nende töötasu arvestada reaalselt töötatud tööaja alusel. Lisaks oli kaebuse esitaja veendunud, et kuivõrd Statistikaamet esitab andmeid ainult 50 ja enama töötajaga ettevõtete kohta, kelle kaubaveo tariifid on kehtestatud riigi poolt või mille puhul saab veokulud lisada toodangu omahinda, ei ole keskmine palk kommertsvedajatele jõukohane. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et
muudatuste eesmärk oli kaitsta sõjalise konflikti tõttu lahkunud isikuid ning sealjuures ei ole oluline, kas töötatakse täistööajaga või osalise tööajaga ja lähtuda tuleb Statistikaameti andmetest. Ühtlasi pole päevaraha puhul tegemist töötasuga. Maakohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja seisukohaga ja on samuti seisukohal, et
Niisamuti ei sätesta seadus erandeid sellele, missugune hulk isikuid ettevõttes töötab. Pealegi on igati mõistlik ja põhjendatud, et sõjapõgenikele tuleb täiendavat kaitset pakkuda. Käesoleva asja materjalides asuvast KMA väljatrükist (kd I, t.l. 30) nähtub, et O. S. palga väljamaksed olid järgnevad: 06.2022 – 208,10 €; 07.2022 – 654 €; 08.2022 – 654 €; 09.2022 – 654 €; 10.2022 – 654 €; 11.2022 – 654 €; 12.2022 – 654 €; 01.2023 – 654 €; 02.2023 – 725 €; 03.2023 – 725 €. Statistikaameti kodulehelt nähtub, et keskmine brutokuupalk veonduses oli vastavalt 2021 – 1452 € ja 2022 – 1634 €. O. S. töötab ettevõttes
alusel ja seega oleks tööandja pidanud talle maksma töötasu aastal 2022 vastavalt 1162 € kuus (1452 x 0,8) ja aastal 2023 vastavalt 1307 € kuus (1634 x 0,8). Niimoodi maksis OÜ O. S.le töötasu seadusega nõutavast määrast kokku vähem 5747,90 € (2022 juuni: 1162 € – 208,10 € = 953,90 €; 2022 juuli: 1162 € – 654 € = 508 €; 2022 august: 1162 € – 654 € = 508 €; 2022 september: 1162 € – 654 € = 508 €; 2022 oktoober: 1162 € – 654 € = 508 €; 2022 november: 1162 € – 654 € = 508 €; 2022 detsember: 1162 € – 654 € = 508 €; 2023 jaanuar: 1307 € – 725 € = 582 €; 2023 veebruar: 1307 € – 725 € = 582 €; 2023 märts: 1307 € – 725 € = 582 €). Menetlusaluse isiku väited selle kohta, et O. S.le tasuti hiljem vähemmakstud summa kassast, on tõendamata. Käesoleva asja materjalides asuvast KMA väljatrükist (kd II, t.l. 27) nähtub, et A. T. palga väljamaksed olid järgnevad: 07.2022 – 654 €; 08.2022 – 654 €; 09.2022 – 654 €; 10.2022 – 654 €; 11.2022 – 654 €; 12.2022 – 654 €; 01.2023 – 654 €; 02.2023 – 725 €; 03.2023 – 725 €. Käesoleva asja materjalides asuvast tööandja kutse ankeedist nähtub, et A. T. töötasu suurus pidi alates 01.11.2022 olema 1548 €. 9 A. T. töötas perioodil 08.07.2022 – 08.11.2022
alusel ja perioodil 09.11.2022 – 18.04.2023
Seega oleks tööandja pidanud talle perioodil juuli – oktoober 2022 maksma 1162 €/kuus ja perioodil november 2022 – märts 2023 1548 €/kuus. Niimoodi maksis OÜ A. T.le perioodil juuli – november 2022 töötasu kokku vähem 2032 € (2022 juuli: 1162 € – 654 € = 508 €; 2022 august: 1162 € – 654 € = 508 €; 2022 september: 1162 € – 654 € = 508 €; 2022 oktoober: 1162 € – 654 € = 508 €) ja perioodil november 2022 – märts 2023 töötasu kokku vähem 4328 € (2022 november: 1548 € – 654 € = 894 €; 2022 detsember: 1548 € – 654 € = 894 €; 2023 jaanuar: 1548 € – 654 € = 894 €; 2023 veebruar: 1548 € – 725 € = 823 €; 2023 märts: 1548 € – 725 € = 823 €). Kõik kokku seega 6360 €. Maakohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendatud, et OÜ maksis O. S.le perioodil juuni 2022 – märts 2023 ning A. T.le perioodil juuli 2022 – märts 2023 seadusega kehtestatud määrast väiksemat töötasu. Maakohtu hinnangul on OÜ kui juriidilise isiku vastutuse eeldused Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) §14 mõistes täidetud. Seega on menetlusaluse isiku teod õigesti kvalifitseeritud
S §15 lg.3 on väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuväline leidis oma kiirmenetluse otsustes, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, sealjuures täpsustamata, missuguse tahtluse vormiga on tegu. Maakohus sellega ei nõustu ja leiab, et menetlusalune isik pani mõlemal juhul teo toime hooletusest KarS §18 lg.3 mõistes – menetlusalune isik teadis, et tegemist oli välismaalastega ja seega oleks ta pidanud veelgi hoolikamalt pidanud huvi tundma nende täpse palgaarvestuse üle. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsused menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Samas peab maakohus vajalikuks välja tuua puudused kohtuvälise menetleja 18.05.2023 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr.2403,23,000310 ja 18.05.2023 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr.2403,23,000311, sest need on oma põhjenduste poolest puudulikud. Nimelt on kohtuväline menetleja välja toonud tõendite loetelu, ent ei ole täpsemalt avaldanud nende sisu. Maakohus peab seda taunimisväärseks ja on seisukohal, et kõik tõendid peavad olema lahti kirjutatud, et neist oleks aru saada, missuguse tõendiga on missugune süüteo toimepanemise asjaolu tõendatud. Peale selle on eelnimetatud väärteootsustes märgitud, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, ent ka siingi pole selle väite kinnituseks lisatud mingeid seda väidet kinnitavaid asjaolusid. Samas on maakohus kokkuvõttes seisukohal, et kuivõrd menetlusalune isik ei ole oma kaebuses ega kohtuistungil viidanud ühelegi eelnimetatud menetlusnormi rikkumisele kohtuvälise menetleja poolt ning maakohus on kontrollinud kõiki väiteid ja tõendeid kogumis, siis leiab maakohus, et kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks menetlusnormide rikkumise tõttu käesolevas väärteoasjas alust ei ole. 10 Vastavalt VTMS §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui VTMS ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Seega on sanktsiooni keskmine määr 16 000 €. Käesolevas väärteoasjas määras kohtuväline menetleja oma 18.05.2023 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr.2403,23,000310 menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi summas 6000 € ja 18.05.2023 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr.2403,23,000311 karistuseks rahatrahvi summas 6000 €. Nagu nähtub
lg.2 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule esmalt määratud karistuseks rahatrahvid sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt madalamas määras. Mõlema väärteootsuse kohaselt karistust kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud ning raskendava asjaoluna on kohtuväline menetleja märkinud vaid KarS §58 lg.1, täpsustamata sealjuures, mida sellega täpsemalt silmas peetakse. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Maakohus leiab, et karistust kergendavaid asjaolusid KarS §57 lg.1 mõistes ja raskendavaid asjaolusid KarS §58 lg.1 mõistes käesoleval juhul ei esine. Sealjuures võtab maakohus karistuste suuruse hindamisel arvesse, et menetlusalune isik jättis nõuetekohaselt palga maksmata kahe töötaja suhtes ja mõlemal juhul oli tegemist 9 kuu pikkuse perioodiga. Maakohus võtab arvesse ka asjaolu, et määratud rahatrahvid on enam-vähem võrdsed summadega, mille jättis menetlusalune isik palgana välja maksmata (vastavalt O. S.le 5747,90 € ja A. T.le 6360 €). Kuna asja materjalides ei ole Karistusregistri väljavõtet, ei ole maakohtul karistuse suuruse otsustamisel võimalik kontrollida OÜ varasemat karistatust/mittekaristatust. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud karistuste suuruste osas jätta muutmata. Kokkuvõtteks tuleb kohtuvälise menetleja otsused menetlusaluse isiku OÜ karistamiste osas
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE 11 kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.