) § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, on avaldajal kahju hüvitamise järgselt nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu kindlustushüvitisena väljamakstud summas. 10. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Nimetatud kohustus hõlmab sh omandi valdamist selliselt, et ei tekitaks kahju kolmandatele isikutele. Korteriomandi korrashoiukohustuse täitmine on absoluutne kohustus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas 3-2-1-69-06 leidnud, et vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Avaldaja hinnangul saab Riigikohtu seisukohta kohaldada ka 01.01.2018 kehtima hakanud KrtS sätete suhtes. Kuivõrd korteriomaniku vastutus on süüta vastutus, siis süü, s.o
S § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, vabaneb rikkuja vastutusest, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. 11.
S § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse rikkumise, peab korteriomanik vastutusest vabanemiseks ise tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Mitte igasugune väljaspool võlgniku mõjusfääri olev kohustuse täitmist takistav asjaolu ei tähenda veel vääramatut jõudu. Seaduse kohaselt peab asjaolu saabumine olema ootamatu ja selline, et võlgnikult ei saa mõistlikult eeldada sellise asjaoluga arvestamist. Asjaolu, mille tekkimine oli võlgnikule mõistlikult ettenähtav, vääramatuks jõuks lugeda ei saa. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, punktis 49 selgitanud, et kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Käesoleval juhul on avaldaja avalduse lisadena nr 4 ja 19 esitanud pildid Vara 1 ja 2 veekahjudest. Samuti on avaldaja esitanud lisana nr 25 korteriühistu kinnituse veekahjude 3 2-23-15860 põhjuse kohta. Asja materjalidest nähtub seega, et Varale 1 ja 2 tekkinud kahju põhjuseks oli puudutatud isiku hoolsuskohustuse rikkumine. 12. Avaldaja arvates näitab asjaolu, et puudutatud isiku omandisse kuuluvast korteriomandist tekkis kahju kolmandatele isikutele, seda, et puudutatud isik ei ole täitnud oma korrashoiukohustust. Puudutatud isiku korrashoiukohustuse rikkumine ning varale kahju tekitamine on kausaalses seoses. Avaldajal on õigustatud ootus tugineda korteriühistu poolt kinnitatud teabele, et kahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korteriomandist. 13.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju, mis sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 3 järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui
§-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isik vara väärtust, siis
Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest ehk terviklikkuse taastamise kulust (RKTKo, 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p 15). 14. Viivist on arvestatud põhinõudelt summas 14 693,76 eurot
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.12.2022 kuni 09.11.2023, so 342 päeva ning viivisesumma on 1 496,15 eurot (Lisa 26).
lg 1 annab võlausaldajale õiguse võlgnikupoolsel kohustuse rikkumisel nõuda lisaks kohustuse täitmisele muu hulgas kahju hüvitamist ja viivist.
lg 1 võimaldab võlausaldajal nõuda rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Swedbank P&C Insurance AS maksis vara kahjujuhtumi raames välja kindlustushüvitise kogusummas 14 944,74 eurot ning taotleb J. B.lt kohtumenetluses kahju hüvitamist summas 14 693,76 eurot. Lisaks taotleb avaldaja avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 1 496,15 eurot ning viivist
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.11.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
) § 173 ja
MS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha kohtule esitatud tõendite alusel sisuline lahend. 18. Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja nõue põhineb asjaolul, et
lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korterid aadressidel Xxxx ja Xxxx, mille kinnituseks on väljastatud poliisid nr xxxx ja nr xxxx (dtl 12-16).
a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10).
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 5 2-23-15860 21. Kahju kannatanud korteriomanik võib
lg 1 ning
alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (
lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (
lg 1,
lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuulunust korterist, nõustub kohus avaldajaga, et puudutatud isik korteriomandi omanikuna on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrTS) sätestatud hoolsuskohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna puudutatud isikule kuuluvas Xxxx korteris toimus tulekahju, mille kustutustööde tõttu said veekahju korterite nr xxxx ja xxxx kodune vara ja siseviimistlus, siis järelikult on korteriomandi omanik J. B. rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust. 22. Riigikohtu 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et puudutatud isikule kuuluvast korterist tulekahju ja sellega kaasneva veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (
Korteriomani omanikul on mõistlikult võimalik ette näha, et tema korterist alguse saanud veeleke võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi maja konstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (
Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korterite omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (
Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikule kuulunud Xxxx korterist nr xxxx. Kui puudutatud isik ei oleks oma hoolsuskohustust rikkunud, siis ei oleks kahju tekkinud. 23. Puudutatud isik ei ole käesolevas asjas vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud.
Puudutatud isiku vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega vastutab puudutatud isik antud juhul teistele korteriomanikele tekkinud kahju eest ja
lg 1 alusel on makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomanike nõue puudutatud isiku vastu.
lg 1 järgi kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuivõrd avaldaja on puudutatud isiku korterist algusse saanud kahjujuhtumi tekkinud kahju 14 944,74 euro ulatuses hüvitanud (dtl 52-53, dtl 79), läks kahju hüvitamise nõue eelnimetatud ulatuses kindlustusandjast avaldajale üle. 24. Avaldaja taotleb puudutatud isikult kahju hüvitamist summas 14 693,76 eurot. Kohus leiab, et avaldaja kahjunõue summas 14 693,76 eurot on tõendatud ja põhjendatud. Avaldaja on esitanud kohtule nimekirja kindlustatud korterite kahjustustest, nende kahjustamiseks vajalikest töödest ja sellega seotud kulude tasumisest (dtl 17-79). Kohtul ei ole alust nimetatud tõendite õigsuses kahelda. Puudutatud isik ei ole kahjuhüvitise suurust vaidlustanud ega esitanud omapoolseid tõendeid kahju suuruse osas.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. 6 2-23-15860 25. Eelnevat arvestades loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 14 693,76 eurot (põhinõue), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning
lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda puudutatud isiku poolt esile toodud asjaoludest. Puudutatud isik ei ole esile toonud ja kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust kahjuhüvitist vähendada. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks
alusel.
lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu hinnangul ei ole esitatud materjalide alusel kahju hüvitamine täies ulatuses puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka
alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt kindlustusvõtjast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kindlustusvõtja vastutab (
Samuti ei leidnud tuvastamist, et kindlustusvõtja oleks jätnud juhtimata tähelepanu ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (
27. Kohus leiab, et põhjendatud on ka avaldaja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Tulenevalt
lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Avaldaja esitas kohtule tõendid, millest nähtub, et avaldaja on pöördunud kohtueelselt korduvalt puudutatud isiku poole nõudekirjaga kahju hüvitamiseks (dtl 80-83). 18.11.2022 nõudekirjas nõudis avaldaja puudutatud isikult tekitatud kahju tasumist hiljemalt 2. detsembriks 2022, hoiatades puudutatud isikut nõude täitmata jätmisel ka viivisenõude ja kohtusse pöördumisega (dtl 8283). Avaldaja on arvestanud viivist põhinõudelt summas 14 693,76 eurot
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.12.2022 kuni 09.11.2023 ning viivisesumma on 1 496,15 eurot (dtl 85). Nimetatud summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks vastavalt taotlusele ja TsMS § 367 sätestatule välja edasiulatuva viivise põhinõudest (14 693,76 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.11.2023 kuni põhinõude (14 693,76 eurot) täitmiseni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.