) ning paluvad Viru Maakohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasja nr 2-19-11530 menetluse lõpetada selleks kohtuistungit korraldamata. 6) Pooled kinnitavad, et saavad täielikult aru kompromissi sisust ja tingimustest ning soovivad kompromissi sellistel tingimustel sõlmida. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. 7) Pooled lepivad kokku, et kohtulikku kompromissi kinnitava määruse peale saab esitada määruskaebust 3 (kolme) tööpäeva jooksul. 8) O J palub jätta riigilõivu riigi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kompromissi kinnitamine 3
lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt
lg 4 lühendab kohus poolte kokkuleppel edasikaebamise tähtaega kuni 3 tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates. Vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine Kompromissis leppisid pooled kokku, et kompromissi sõlmimisega ja hüvitise tasumisega ammendatakse kõik menetluspoolte vaidlused sh ka T J ja I L nõude O J vastu, mis on seotud pärandandja matusekuludega. Seega on vastuhagi esemeks olev pärandvara jagamise nõue on kompromissiga lahendatud ja vastuhagi hagejad ei vaja enam õiguskaitset. Kohus leiab, et tuleb keelduda vastuhagi menetlusse võtmisest
Menetluskulud
lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte kantud tagastamisele mittekuuluvad menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega menetluskulud jäävad iga kulusid kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. Menetluskulude riigi tuludesse kandmisest vabastamine Kohus 10.09.2019 määrusega andis hagejale riigipoolset menetlusabi ning vabastas hagejat riigilõivu 300 euro maksmisest hagi esitamisel.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude 4
lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetlus lõpeb poolte kompromissi kinnitamisega ja pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega
lg 4 alusel tuleks hagejalt riigilõivu tasumiseks antud menetlusabi temalt riigituludesse välja mõista. Arvestades, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohus kinnitab, oleks hagejal riigilõivu summa, 300 euro, tasumise järel
lg 2 p 1 kohaselt õigus taotleda kohe ka sellest poole (s.o 150 euro) tagastamist. Seega jääks riigile hüvitatava menetlusabi summaks kokku 150 eurot.
lg 7 teine lause sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3 – 6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema kuupäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et selles asjas on mõistlik ja õiglane vabastada hageja talle riigilõivu tasumiseks antud menetlusabi riigile hüvitamise kohustusest täies ulatuses. Hageja on piiratud teovõimega isik, kelle üle on seatud eestkoste. Kompromissis taotleb hageja jätta riigilõivu riigi kanda. Viru Maakohus vabastab hageja riigilõivu tasumisel saadud menetlusabi riigile hüvitamise kohustusest. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.