← Eesti

3-21-2779/36

Obsah (6)§ 215§ 116§ 62§ 201§ 41§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2023, Tallinn Haldusasja number 3-

) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-21-2779 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas
  2. juulil 2021 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse anda pikaajaline viisa õppimise eesmärgil.
  3. PPA keeldus
  4. augusti
  5. a otsusega nr 2021/709/2227 Xle pikaajalise viisa andmisest, kuna väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile.
  6. PPA kohustas
  7. augusti
  8. a ettekirjutuse nr 1052245839 alusel X Eestist lahkuma 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui
  9. septembril
  11. PPA jättis
  12. septembri
  13. a otsusega nr 15.5-4/236-2 X vaidlustuse viisa andmisest keeldumise peale rahuldamata.
  14. Siseministeerium jättis
  15. oktoobri
  16. a otsusega nr 2-2/537-6 X viisaotsuse vaidlustamise teistkordse avalduse rahuldamata ja viisa andmisest keeldumise otsuse muutmata.
  17. X esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis PPA
  18. augusti
  19. a otsuse ja
  20. septembri
  21. a otsuse ning Siseministeeriumi
  22. oktoobri
  23. a otsuse tühistamist ning kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja on XXX (XXX) üliõpilane, kellel on jäänud kaitsta veel magistritöö ning kaitsmine toimub kaebajast sõltumata
  24. a jaanuaris. Õppeaeg on kaebajast sõltumatutel põhjustel pikenenud (koroonaviiruse levik). Lõputöö kaitsmine lükkus menetluse jooksul kaebaja tahtest sõltumata
  25. a kevadesse. Kuni kaebaja ei ole eksmatrikuleeritud, vastab tema väidetav reisieesmärk tegelikule eesmärgile; 2) kaebajal ei ole majanduslikult võimalik Eestist lahkuda. Lõputöö virtuaalne kaitsmine on oluliselt raskendatud, isegi võimatu. Riigist väljasaatmine riivaks kaebaja põhiõiguseid vabale eneseteostusele ja haridusele; 3) kaebaja varasema elamisloa kehtivusaeg lõppes
  26. juulil 2020 ja kaebajal oli õigus viibida Eestis kuni
  27. aprillini
  28. Kaebaja viibib Eestis esialgse õiguskaitse määruse alusel (vt haldusasi nr 3-21-1925).
  29. Vastustajad taotlesid vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajale keelduti viisa andmisest välismaalaste seaduse (VMS) § 65 lg 2 p 3 alusel; 2) välismaalaste Eestisse saabumise, ajutise viibimise, elamise, töötamise ja siit lahkuma kohustamise menetluste eesmärk on tagada, et välismaalaste Eestis viibimine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Välismaalasel tuleb taluda kitsendusi, kui esinevad VMS-s toodud piirangud. Abinõu eesmärgiks on kaitsta avalikku korda, julgeolekut ja ühiskondlikku turvalisust ning kaasinimeste õiguseid ja vabadusi.
  30. Kaasatud haldusorgan taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja saabus Eestisse
  31. a-l õppimiseks magistriõppes nominaalajaga kaks aastat. Kaebaja taotles õppimiseks elamisluba, kuid ei lõpetanud õpinguid nominaalajal. Kaebaja taotles uut D-viisat
  32. märtsil 2021, et kaitsta juunikuus magistritöö. Kaebajale väljastati viisa. Kaebaja ei kaitsnud lõputööd. Kaebaja taotles
  33. juulil 2021 uut D-viisat, et osaleda 2

(6)3-21-2779 augustikuus magistritöö kaitsmisel. Taotluse materjalidest nähtus, et kaebaja taotles juba 2. juunil 2021 pikendust magistritöö kaitsmiseks. Asjaolud tekitasid põhjendatud kahtluse, et kaebaja ei kasutanud talle õppimiseks antud elamisluba ja viisasid eesmärgipäraselt. Kaebaja eesmärk on Eestist mitte lahkuda; 2) teadaolevalt ei ole kaebaja ka 2022. a juunikuu seisuga magistritööd kaitsnud. Kaebajale on antud võimalus läbida 2-aastase nominaalajaga õpe pikema aja jooksul; 3) kaebaja väited, et tal ei ole koduriigis võimalik lõputööd kaitsta, ei ole usaldusväärsed. Kaebaja koduriigis on olemas elekter ja internetiühendus. Ülikool sai kaebajaga tema koduriigis viia läbi vastuvõtuintervjuu. Ülikool võtaks võimalikke elektri- ja internetikatkestusi tõenäoliselt arvesse ja võimaldaks lõputööd kaitsta ühenduse taastumisel. 9. Tallinna Halduskohus jättis 6. veebruari 2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) VMS § 62 lg 2 p 1 sätestab, et pikaajalise viisa võib anda välismaalasele, kui tema Eesti pikaajalise viisa taotlemise eesmärk on täidetud. Pikaajalise viisa andmisest keeldutakse, kui on alust arvata, et välismaalase väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile (VMS § 65 lg 2 p 1). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. a direktiivi nr 2016/801 (direktiiv) art 20 lg 2 alap (
  1. f)ja art 21 lg 1 alap (
  2. d)kohaselt võib liikmesriik taotluse tagasi lükata, loa kehtetuks tunnistada või pikendamata jätta, kui liikmesriigil on tõendeid või tõsised ja objektiivsed alused arvata, et kolmanda riigi kodanik kavatseb elada või elab riigis muul eesmärgil kui see, milleks ta riiki sisenemiseks luba taotleb; 2) kaebaja saabus Eestisse 2018. a-l õppimise eesmärgil. Kaebaja ei olnud õpet 2021. a suveks lõpetanud, olles ületanud nominaalaja ühe aasta võrra. Kaebajal on täidetud muud õppekava tingimused, v.a lõputöö kaitsmine. Kaebaja on kahel korral (s.o 12. augustil 2021 ja 1. juunil 2022) saanud lõputöö kaitsmisel kaitsmiskomisjonilt hinde „0“. 2021. a augusti seisuga oli kaebaja järgmine lõputöö kaitsmise aeg jaanuaris 2022. Kaebajal ei olnud võimalik lõputööd kaitsta 2022. a jaanuaris, kuna lõputöö oli esitamata eelkaitsmiseks 28. novembriks 2021. Järgmine eelkaitsmise aeg oli määratud 4. aprillile 2022 ning kaebaja sai teist korda lõputööd kaitsta 2022. a juunis. Kaebaja eksmatrikuleeriti 25. juulil 2022 edasijõudmatuse tõttu; 3) tõele ei vasta, et kaebaja lõputöö kaitsmine lükkus edasi kaebajast sõltumatute asjaolude tõttu. Kaebaja sai lõputöö kaitsmisel 2021. a-l hindeks „0“. Lõputöö edukas kaitsmine on üliõpilase enda mõjualas. Kaebaja ei läbinud õpet nominaalaja jooksul ega ka järgmise õppeaasta jooksul. Olukorras, kus kaebaja viibimine on juba pikenenud ühe aasta võrra ja kaebaja siiski ei suutnud läbida õpet, esineb põhjendatud kahtlus, et isik ei kasuta oma viibimisalust eesmärgipäraselt; 4) PPA 11. augusti 2021. a viisa andmisest keeldumise otsuse tegemise aja seisuga ei pidanud kaebaja muu eesmärk Eestis viibimiseks olema selge ega ka õppimisega seonduv eesmärk ammendanud. Käesoleva kohtuotsuse aja seisuga on aga PPA otsuses toodud järeldus leidnud hiljem toimunu alusel kinnitust. Kaebajal on olnud Eestis viibimise alus esialgse õiguskaitse määruse alusel haldusasjas nr 3-21-1925 ning tal on see jätkuvalt. Sellegipoolest ei asunud kaebaja oma lõputööd kaitsma jaanuaris 2022. a, sest ta jättis oma töö eelkaitsmisele esitamata. Nimetatud asjaolu sõltus kaebajast. Kaebaja uus eelkaitsmine oli aprillis ning kaebaja sai lõputöö kaitsmisel 1. juunil 2022 hindeks „0“. Seega on kaebaja kahel korral lõputöö kaitsmisel läbi kukkunud, mis kinnitab PPA algset järeldust; 5) kaebaja on nüüdseks eksmatrikuleeritud (vt haldusasi nr 3-22-1800). Ära on langenud on eesmärk, milleks kaebaja saaks üldse Eestis viibida, s.o õppida. Nii ei oleks ka tühistamisnõude rahuldamise korral võimalik rahuldada kohustamisnõuet ehk saavutada kaebaja tegelikku eesmärki; 6) eespool esitatud järeldused on kooskõlas Siseministeeriumi II astme vaidlustusmenetluse seletuskirjas tooduga; 3
(6)3-21-2779 7) üldjuhul puudub välismaalasel põhiõigus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Välismaalase Eestis elamine peab olema kooskõlas avalike huvidega (VMS § 13 lg 1). Enamasti on õppimise eesmärgil viibimisaluse andmisel avalikuks huviks tarkade inimeste kaasamine Eesti majandusellu ning selle kaudu Eesti heaolu suurendamine. Teaduse ja innovatsiooni arengule ning majanduskasvule ei aita kaasa lõpetamata õppetegevus ja kaitsmata teadustöö. Kaebajal on olnud töö kaitsmiseks aega kaks aastat nominaalaja kestel ja üks aasta kuni vaidlusaluse PPA otsuse tegemiseni. Ka järgnenud aasta jooksul, mil kohus kohaldas esialgset õiguskaitset, ei õnnestunud kaebajal lõputööd kaitsta. Välismaalase Eestisse lubamise ega ka direktiivi eesmärgiks ei ole välismaalase eneseteostuse ega õiguse haridusele teostamine; 8) kaebaja pidi arvestama juba elamisloa kehtivuse lõppemisel (s.o
  1. a-l), et kui tal puudub viibimisalus, tuleb tal Eestist lahkuda. Varasem viibimisalus ei anna õigustatud ootust, et talle väljastatakse uus. Ka õppimiseks pikaajalise viisa andmise tingimuseks on, et välismaalasel on piisavalt raha, et katta majutus- ja viibimiskulud ning pöörduda tagasi oma päritoluriiki või transiidiriiki (VMS § 62 lg 1 p 3 ja direktiivi art 7 lg 1 alapunkt (e)). Selle kohustuse täitmine ilma liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi kasutamata on iseseisev viisa andmisest keeldumise alus. Kui kaebajal puudub viibimisalus, ei ole koduriiki lahkumiseks raha puudumine viibimisaluse pikendamise aluseks, vaid riigi enda poolt kaebaja koduriiki lahkumise korraldamise aluseks; 9) lõputöö virtuaalset kaitsmist on ülikool pidanud võimalikuks. Praegu pole see küsimus enam aktuaalne, kuna kaebaja on eksmatrikuleeritud ning see käskkiri kehtib. Kui kaebaja staatus ülikoolis tuleks ennistada, on tal võimalik oma lõputööd kaitsta virtuaalselt; 10) kuna PPA
  2. augusti
  3. a otsus on õiguspärane, puudub alus
  4. septembri
  5. a ja
  6. oktoobri
  7. a otsuste tühistamiseks. Tühistamisnõude rahuldamata jätmisel jääb rahuldamata ka kohustamisnõue. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  8. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebus esitati humanitaarsetel ja õiguslikel põhjustel; 2) kaebaja eesmärk on omandada haridus. D-viisa taotluse tagasilükkamine oli põhjendamatu; 3) töö sobivust kinnitasid kolm professorit. Kaebaja on kõik toimingud teinud õigel ajal ja ta pole venitanud; 4) XXX tegevuse tõttu on kaebaja võlgu. Kaebaja vääriks viieaastast pikendust, et ta saaks töötada ja võla tagasi maksta. Kaebaja elab Eestis rahulikult ja avalikku korda pole rikkunud. Kaebaja ei taha minna Pakistani, kus on stressirohke ühiskond. Kaebaja ei saa minna tervisekontrolli, kuna tervisekindlustust pole; 5) kõik kohtuotsused ning haldusaktid ja toimingud, mis rikuvad kaebaja põhiõigusi rahvusvahelise üliõpilasena, tuleb tühistada.
  9. Vastustajad taotlevad vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on seaduslik; 2) kaebaja väited, mis ei seondu praeguse haldusasjaga, tuleb jätta tähelepanuta; 3) D-viisa andmisest keelduti, kuna kaebaja reisieesmärk ei vastanud tegelikule eesmärgile; 4) kaebajal ei ole subjektiivset õigust saada õppimise eesmärgil viisat. 4
(6)3-21-2779 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Apellatsioonkaebusele lisatud PPA dokument (D-viisa taotlemise üldpõhimõtted ja reeglid) (dtl 224–230) ning order viisa taotlemisel tasutud lõivu kohta (dtl 231) ei oma asja lahendamisel tähendust ja tuleb kaebajale tagastada (

§ 62lg 2 ja § 198 lg 3).

Tagastada tuleb ka

  1. ja
  2. novembri
  3. a menetlusdokumentide lisad (dtl 258–310 ja 340–453), kuna need ei oma asja lahendamisel tähendust ning osaliselt on need ka toimikus olemas.
  4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega ega korda kõiki selle põhjendusi (

§ 201lg 4).

  1. PPA keeldus
  2. augusti
  3. a otsusega pikendamast kaebaja pikaajalist viisat, kuna kaebaja väidetav reisieesmärk ei vastanud kaebaja tegelikule eesmärgile. Pikaajalise viisa andmisest keeldutakse, kui on alust arvata, et välismaalase väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile (VMS § 65 lg 2 p 3).
  4. Vaidluse all on küsimus, kas PPA on õigesti leidnud, et on alust arvata, et algselt väidetud kaebaja reisieesmärk ei vastanud tegelikule eesmärgile.
  5. Kaebaja saabus
  6. septembril 2018 D-viisa (kehtis
  7. september 2018 –
  8. märts 2019) alusel Eestisse, et asuda ülikooli õppima. Õppimise nominaalaeg oli kaks aastat (s.o kuni
  9. a suveni). PPA väljastas kaebajale õppimise eesmärgil uued viisad (kehtivus
  10. september 2020 –
  11. aprill 2021 ning
  12. aprill 2021 –
  13. juuli 2021). Kaebaja taotles
  14. juulil 2021 uut pikaajalist viisat, millest PPA keeldus
  15. augusti
  16. a otsusega.
  17. Kaebaja ei ole ülikoolis õpet läbinud ka pärast seda, kui tema õppeaeg ülikoolis pikenes ja selleks väljastati talle uued viisad. Õpingute pikenemise tõttu oli kaebaja lõputöö kaitsmine määratud
  18. a juunisse, mille kaebaja kaitses hindele „0“. Halduskohus toob põhjendatult esile, et lõputöö edukas kaitsmine sõltus kaebajast. Korra juba õpingute pikendamine ja selleks viisa väljastamine ning pikendatud õpingute ajal lõputöö kaitsmine hindele „0“ tekitavad põhjendatud aluse arvata, et kaebaja tegelik eesmärk ei olnud pühenduda õpingutele ja hariduse omandamisele, vaid sellel oli kõrvaline tähendus teiste eesmärkide kõrval. Kaebajale oli korduvalt loodud võimalused, et ta saaks keskenduda lõputöö kirjutamisele ja selle kaitsmisele positiivsele hindele.
  19. Kuigi alljärgnev ei oma asjas otsustavat tähendust, siis kinnitavad PPA järeldust ka hiljem aset leidnud asjaolud. Halduskohus toob õigesti esile, et haldusasjas nr 3-21-1925 kohaldati esialgset õiguskaitset ja seetõttu oli kaebajal võimalik Eestis lõputööd
  20. a jaanuaris kaitsta, kuid ta jättis töö eelkaitsmisele esitamata. Uus eelkaitsmine määrati
  21. a aprilli ning uuel kaitsmisel
  22. juunil 2022 kaitses kaebaja lõputöö hindele „0“. Kaebaja on seega kahel korral kaitsmisel saanud negatiivse tulemuse. Kaebaja eksmatrikuleeriti ülikoolist
  23. juulil 2022 edasijõudmatuse tõttu. Haldusakt kaebaja eksmatrikuleerimise kohta on kehtiv (vt haldusasi 322-1800).
  24. Praegusel juhul esineb seega põhjendatud alus arvata, et kaebaja on kunstlikult oma õpinguid pikendanud, et jätkata riigis viibimist muul kui õppimise eesmärgil. Kaebaja toob ka ise välja selle, et tema soov pole minna tagasi Pakistani, vaid ta soovib Eestis tööd teha.
  25. Kaebaja väited, mis seonduvad ülikoolis lõputöö kaitsmise tulemuse ja eksmatrikuleerimisega, ei seondu praeguse vaidlusega (

§ 41lg 1 ja lg 2). Kohus jätab need tähelepanuta. 5

(6)3-21-2779 21. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (

§ 108lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.