KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Määruse tegemise aeg ja koht 10.01.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-16013 Tsiviilasi I. K. avaldus OÜ TAHVEL ja

§ 166

lg 3 järgse nõude eesmärk ei saa olla osanikule teabe ja dokumentide andmine ulatuses, mis võimaldaks sisuliselt erikontrolli läbiviimist. Igal juhul ei saa rahuldada avaldaja nõudeid osas, milles need puudutavad asjaolusid pärast teabenõude esitamist. Puudutatud isikutel ei pea olema säilinud dokumente nende poolt 2013 ja varem tehtud tehingute kohta. Avaldaja ei saa nõuda teavet ega dokumente puudutatud isikute poolt nendega mitteseotud kolmandate isikutega tehtud tehingute ja nende täitmist puudutavate asjaolude kohta, eriti kui need ei saa anda avaldajale teavet puudutatud isikute praeguse majandusliku olukorra kohta. Juhatust ei saa teabenõude alusel kohustada vastama sellistele küsimustele, millele vastamine kujutab endast hinnangut faktilise olukorra põhjuste kohta. Kohtumääruse põhjendused 3.

(äriseadustik) § 166 lg 1 kohaselt osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.

§ 166

lg 3 järgi võib osanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

1. Nähtuvalt äriregistrist on avaldaja puudutatud isikute osanik (dtl 18-29). Kohus tuvastab, et avaldaja on koostanud puudutatud isikutele 16.10.2020 teabenõude (dtl 42-47, lisad dtl 4855), mis oli adresseeritud puudutatud isikute registrijärgsele e-posti aadressile. Vaidlus puudub, et puudutatud isikud 16.10.2020 teabenõudele ei vastanud. Avaldus kohtule on esitatud 30.10.2020, so tähtaegselt. Puudutatud isikult I nõutavad teave ja dokumendid Laenuleping 01/07, laenu saamist tõendavad dokumendid, Veerenni põik 11 müügileping
2. Kohus tuvastab, et 16.10.2020 on avaldaja puudutatud isikult I mh nõudnud laenulepinguga 01/07, laenu saamist tõendavate dokumentidega ning Veerenni põik 11 müügilepinguga tutvumise võimaldamist. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga I, et avaldaja nõudeõigus 8 oleks välistatud tulenevalt asjaolust, et dokumendid pärinevad varasemast ajast kui 7 aastat tagasi. Raamatupidamise seadusest (RPS) tulenevad tähtajad dokumentide säilitamiseks ei piira

§ 166

lg 1 sätestatud osaniku õiguseid, kui nõude eeldused on täidetud, tuleb dokumentidega tutvumist võimaldada ka vanemate dokumentidega juhul kui need on olemas. Puudutatud isik I on vastusena avaldaja varasemale pöördumisele (dtl 30-33) selgitanud, et teostab igakuiseid makseid L. K. summas 1 600 eurot alates aprillist 2019 laenu tagastamiseks, tegemist on O. K. sõlmitud laenulepinguga 01/07, millega O. K. laenas puudutatud isikule I 214 112,23 eurot (dtl 39-40). Kohus leiab, et veenev ei ole, et puudutatud isikul I ei ole säilitatud laenulepingu 01/07 dokumenti, kui laenulepingust tulenevad kohustused veel täidetud ei ole. Ka RPS § 12 lg 3 näeb ette, et pikaajaliste kohustiste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. Samuti on puudutatud isikul I võimalik juhul, kui laenusumma laekus puudutatud isiku I kontole, esitada konto väljavõte laenusumma laekumise kohta sõltumata sellest, mis ajal laekumine toimus. Nimetatu eeldab aga eelnevalt teabe küsimist asjaolu kohta, kas raha laekus pangakontole või sularahas. Asjaolud, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et kinnistu 2007.a. müügileping on puudutatud isikul I tegelikult säilinud, kuigi puudutatud isik I väidab vastupidist, kohtu hinnangul puuduvad. Samas peab leping tulenevalt KRS (kinnistusraamatuseadus) § 20 olema säilitatud kinnistustoimikus ning avaldajal on võimalik lepinguga tutvumiseks pöörduda kinnistusraamatu pidaja poole. 6. Kohus leiab, et avaldaja nõude rahuldamist ei välista ainuüksi asjaolu, kas soovitud dokumendid või teave pidid olema avaldajale kättesaadavad ajal, kui tema oli puudutatud isiku I juhatuse liige. Käesoleval ajal avaldaja juhatuse liige ei ole, kuid avaldajal on osanikuna

§ 166lg 1 tulenev nõudeõigus.

Puudutatud isik I ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et tegelikult on avaldajal juba nõutav teave või dokumendid olemas.

§ 166

lg 2 kohaselt juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Olulise kahju tekkimise ohtu kui avaldaja saab tutvuda laenulepinguga või teavet laenusumma laekumise kohta esitatust ei nähtu.

1. Kohus rahuldab avalduse osas, milles avaldaja on palunud kohustada võimaldada tutvumist laenulepinguga 01/
2. Riigikohus on lahendis 2-18-13213 (p 33.3) aktsionäri teabenõude lahendamisel leidnud, et kuna tegu on hagita menetlusega, siis ei ole kohus avaldaja taotlustega seotud ja võib need rahuldada sel viisil, nagu see on võimalik ja proportsionaalne nii aktsiaseltsi kui ka aktsionäri huve arvestades. Kohus kohustab puudutatud isikut I andma teavet, kas laenulepingu 01/07 alusel anti laenusumma puudutatud isikule I üle sularahas või pangaülekandega. Müügilepinguga tutvumise nõude osas jääb avaldus rahuldamata. Dokumendid ja teave seoses Viadukti 30 asuva kebabi müügipunktiga
3. Kohus tuvastab, et 16.10.2020 on avaldaja puudutatud isikult I nõudnud seoses kebabi müügipunktiga järgmist: teavet, miks on sõlmitud just tasuta kasutamise leping, sh mis kasu toob see puudutatud isikule I, ja mis tingimustel see sõlmitud on (tähtaeg ja muud olulised tingimused); esitada dokumendid ja andmed, kui suured on kõrvalkulud ja tasaarvestuse aluseks olevad andmed (sh summad) ja neid kinnitavad dokumendid.
4. Riigikohus on selgitanud, et aktsionäri teabenõude esemeks ei ole küsimused mh faktilise olukorra põhjuste kohta (2-18-13213 p 19). Nimetatust on kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda ka osaniku teabenõude korral. Kohus jätab avalduse rahuldamata osas, milles avaldaja on soovinud vastuseid küsimustele, miks on kebabi müügipunkt antud Veerenni Kvartal OÜ kasutusse nimelt suulise lepinguga ja tasuta (nõuded 1.1.3.1, 1.1.3.2). Kohus 9 tuvastab, et puudutatud isik I on vastusena avaldaja varasemale pöördumisele enne kohtumenetlust selgitanud, et Viadukti 30 kinnistul asuv müügikoht on üle antud 07.07.2010 suulise tasuta kasutamise lepingu alusel Veerenni Kvartal OÜ-le, üüri maksmise kohustust ei ole ning samuti puudub kõrval- ja kommunaalkulude tasumise kohustus, kuna need kulud on tasaarvestatud Veerenni Kvartal OÜ poolt Veerenni põik 11, Veerenni põik 19, Viadukti 30 kinnistul teostatavate korraliste ja regulaarsete heakorratöödega (dtl 39-40). Menetluses selgitatu kohaselt pidas puudutatud isik I silmas mitte tasaarvestust, vaid et lepingupooled olid kokku leppinud, et puudutatud isik I ei nõua Veerenni Kvartal OÜ-lt müügipunktiga seotud kulude hüvitamist ning Veerenni Kvartal OÜ omakorda ei nõua tema poolt tehtavate heakorratöödega seotud kulude hüvitamist puudutatud isikult I. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga I, et nimetatuga on ammendavalt vastatud küsimusele lepingutingimuste kohta, kuna esitatust ei selgu lepingutingimuse täpne sisu seoses heakorratöödega. Ülejäänud osas kohus nõustub, et küsimusele on juba vastatud. Kohus rahuldab nõude 1.1.3.3 osaliselt, kohustades puudutatud isikut I andma teavet, milliste heakorratööde tegemiseks Veerenni Kvartal OÜ lepinguga kohustus.
5. Kui lepingu järgi mistahes kulude hüvitamise kohustust ei ole, ei ole võimalik vastata ka küsimusele kui suured on lepingujärgsed igakuised kõrvalkulud. Kui tasaarvestust tehtud ei ole, ei saa olla ka tasaarvestuse aluseks olevaid dokumente. Kohus jätab rahuldamata nõuded 1.1.3.4 ja 1.1.4.
7. Kohus saab aru, et avaldaja on soovinud tutvuda kõigi dokumentidega, mis kajastavad avaldajal tekkinud kulutusi seoses kebabi müügipunkti kasutamisega kolmanda isiku poolt (nõue 1.1.4.1). Kohus leiab, et nõue ei ole piisavalt määratletud, et selle alusel oleks võimalik sõnastada täidetavat kohtumäärust. Puudutatud isik I on välja toonud, et eraldi kuluarvestust ja dokumente müügipunktiga seoses tekkinud kulude kohta ei ole. Avaldaja ei ole välja toonud, millised kulud on tema väitel puudutatud isikul I tekkinud, mistõttu ei ole ka võimalik hinnata, millised dokumendid saaksid selle kohta olemas olla. Dokumentidega tutvumise nõudena avaldaja soovitut rahuldada ei saa. Tõlgendades avaldaja taotlust aga teabenõudena - millised kulutused on avaldajal tekkinud seoses kebabi müügipunkti kasutamisega kolmanda isiku poolt - on puudutatud isik I juba vastanud, et kuluarvestust ei ole. Küll on puudutatud isikul I kohtu hinnangul võimalik vastata küsimusele üldisemalt, so milliseid kulusid on puudutatud isik kandnud seoses müügipunkti kasutamisega kolmanda isiku poolt (sh kas on kandnud kulusid elektrile, veele, gaasile jm kommunaalteenustele). Olulise kahju tekkimise ohtu nimetatud küsimusele vastamisel esitatust ei nähtu. Kuivõrd teabenõude rahuldamise eelduseks on selle varasem esitamine ühingule, tuleb küsimisele vastata nõudekirja saatmise seisuga, so 16.10.
8. Tasaarvestused AS-iga ATLAS SEGUD, Veerenni põik 11 kasutusse andmine
9. Kohus tuvastab, et 16.10.2020 on avaldaja puudutatud isikule I saadetud kirjas märkinud, et lisatud kontode väljavõtetest nähtub, et Atlas Segudega on teostatud rida pangaülekandeid, sh viidetega erinevatele tasaarveldusaktidele, avaldaja palub esitada kõik dokumendid, mille alusel tasaarvestus ja muud õigussuhted toimuvad, sh mis nõudeid / mis summas tasaarvestatakse ja mis põhjusel, tasaarvestuse aluseks olevate nõuete alusdokumendid. Samas nõudis avaldaja kõigi Veerenni põik 11 kasutavate üürnike kohta dokumente (üürilepingud jms), mille alusel kõik üürnikud seal viibivad, ja teavet, kui palju ja kellele nad tasuvad.
10. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga I, et osanikul on õigus nõuda ainult sellist teavet või tutvuda selliste dokumentidega, mis annavad teavet ühingu majandusliku seisundi kohta 10 käesoleval ajal. Puudutatud isikute poolt viidatud kohtupraktika puudutab aktsionäri teabenõuet. Tulenevalt

§ 166

lg 1 on osanikul eelduslikult õigus tutvuda kõigi osaühingu dokumentidega, seevastu aktsionäril ei ole seadusest tulenevat dokumentidega tutvumise õigust. Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes (

§ 168

lg 2), mistõttu on osanikul kohtu hinnangul eelduslikult õigus saada täielikku teavet ning tutvuda kõigi dokumentidega. Puudutatud isik I ei ole välja toonud asjaolusid, millega seoses võiks teabenõuete rahuldamisel tekkida oluline kahju.

1. Kohus leiab, et avaldaja nõue 1.1.5 on hõlmatud nõudega 1.1.
2. Puudutatud isik I on välja toonud, et tal puuduvad andmeid ja dokumendid 2013.a. ja varem toimunud tasaarvestuste kohta. Kohus rahuldab nõuded 1.1.5 ja 1.1.6 osaliselt, selliselt, et puudutatud isikul I tuleb võimaldada avaldajal tutvuda perioodil 01.01.2014-16.10.2020 puudutatud isiku I ja AS-i ATLAS SEGUD vahel toimunud tasaarvestuste aluseks olnud nõuete alusdokumentidega. Kohus rahuldab nõude 1.1.7 osaliselt, selliselt, et puudutatud isikul I tuleb võimaldada avaldajal tutvuda 01.01.2018-16.10.2020 perioodil sõlmitud lepingutega Veerenni põik 11 kinnistu kasutusse andmiseks. Puudutatud isiku I pangakontod
3. Kohus tuvastab, et avaldaja on 16.10.2020 palunud: esitada nimekiri kõigist pangakontodest ja nende väljavõtted, mida äriühing on omanud perioodil alates 01.01.2015.a. (välja arvatud Swedpank ja SEB pank) ja kõigi nimetatud pangakontodel toimunud ülekannete aluseks olevad raamatupidamisdokumendid (lepingud, arved, tellimused jms, välja arvatud Swedpank ja SEB pank), lisaks esitada Swedpank ja SEB pank taotlusele lisatud kontode väljavõtetest nähtuvate ülekannete aluseks olevad raamatupidamisdokumendid (lepingud, tellimused, arved jms, lisad).
4. Puudutatud isik I on vastanud, et tal puudusid 01.01.2015-30.11.2020 pangakontod lisaks kontodele Swedbank AS-is ja AS-is SEB Pank. Seetõttu tuleb avaldaja nõuded 1.1.8 ja 1.1.9.1 jätta rahuldamata. Kohus ei nõustu, et avaldaja poolt märgitud ülekannete aluseks olevate dokumentidega tutvumise võimaldamine oleks puudutatud isikule I ebamõistlikult koormav tulenevalt dokumentide mahust. Kohus saab mahtu arvesse võtta kohtulahendi täitmise korra kindlaks määramisel. Kohus rahuldab avalduse nõude 1.1.9.
5. osas. M. K. sularaha sissemaksed ja omanikulaenu lepingud
6. Kohus tuvastab, et avaldaja on 16.10.2020 soovinud teavet, et kui M. K. on teinud sularaha sissemakseid, siis millal, mis viisil (kassasse või pangakontole), mis summas ja kui tegemist oli omanikulaenuga, siis mis tingimustel oli laenuleping sõlmitud, ning tutvuda vastavate laenulepingutega.
7. Puudutatud isik I on vastanud, et suulisi laenulepinguid tal M. K.ga sõlmitud ei ole. Nõue 1.1.10.2 tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isik on välja toonud, et 2013.a. ja varem sõlmitud lepinguid ei ole säilinud. Avaldaja 16.10.2020 nõudekirja p 5 on märgitud, et avaldajal on juurdepääs ühingute Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank kontodele. Kohus leiab, et seetõttu peab avaldajal juba olemas olema teave I. K. maksete kohta pangakontodele. Kohus rahuldab nõuded 1.1.10.1 ja 1.1.11 osaliselt, selliselt, et puudutatud isikul I tuleb vastata küsimusele millal ja mis summas on M. K. perioodil 01.01.2014-16.10.2020 teinud makseid puudutatud isikule I sularahas ning kohustada puudutatud isikut I võimaldama avaldajal tutvuda omanikulaenu lepingutega, mille poolteks on puudutatud isik I ja M. K., mis on sõlmitud kas 01.01.2014-16.10.2020 või millest tulenevaid täitmata kohustusi oli 11 puudutatud isikul I 16.10.2020 seisuga. Kohus ei nõustu, et nõue sularahamakste oleks ebamõistlikult koormav tulenevalt teabenõude perioodist. Tulenevalt RPS § 9 lg 2 peavad raamatupidamisregistrid võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Viadukti 30 üürileping, Veerenni põik 19/Viadukti 38 üürileping, jm lepingud
8. Kohus tuvastab, et avaldaja on 16.10.2020 soovinud tutvuda: kõigi perioodil 01.01.2015.a. kuni tänaseni puudutatud isiku I poolt sõlmitud lepingutega, sh töölepingutega, sh lõppenud ja/või täidetud lepingutega; saada dokumente ja teavet selle kohta, kellele ja mis tingimustel on Veerenni põik 19/Viadukti 38 kinnistu allkasutusse antud ja kuidas neid tingimusi (lepingut) allkasutajate poolt täidetakse ja seda kinnitavaid dokumente; tutvuda nimekirjaga kõigi isikute kohta, kes omavad nõudeid puudutatud isiku I vastu, tutvuda nõuete suurust ja nende nõuete aluseks olevate dokumentidega; tutvuda nimekirjaga kõigi isikute kohta, kes omavad võlgnevust puudutatud isikule I, tutvuda nõuete suurust ja nende nõuete aluseks olevate dokumentidega; saada selgitus, mille alusel sõlmitakse äriühingu poolt lepingud, sh kas sellele ei eelne juhatuse või üldkoosoleku poolt otsuste vastuvõtmine.
9. Kohus leiab, et kuna avaldaja nõudis 16.10.2020 kõigi lepingutega tutvumist alates 01.01.2015, oli sellega mh hõlmatud 10.07.2020 üürileping Viadukti 30 asuvate ruumide kasutamiseks. Nõuet dokumentidega tutvumiseks, millest nähtuks üüri ja kommunaalkulude tasumine seoses Viadukti 30 kinnistuga, 16.10.2020 kiri ei sisalda. Kohus rahuldab nõude 1.1.12 osaliselt ja nõude 1.1.13 selliselt, et puudutatud isikul I tuleb vastata küsimusele, millises vormis üürileping sõlmiti ning anda teavet Viadukti 30 üürilepingu tingimuste kohta.
10. Kohus rahuldab avaldaja nõuded 1.1.14.1, 1.1.14.2 ja 1.1.15 selliselt, et puudutatud isikul I tuleb vastata küsimustele, kellele ja kui palju oli puudutatud isik I 16.10.2020 seisuga võlgu ning kes ja kui palju oli puudutatud isikule I 16.10.2020 seisuga võlgu. Samuti tuleb puudutatud isikul I võimaldada avaldajal tutvuda nende nõuete aluseks olevate dokumentidega. Puudutatud isik I ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et dokumetidega tutvumise nõude rahuldamine on tema suhtes ebamõistlikult koormav, viide dokumentide mahule on sisustamata ja üldsõnaline.
11. Kohus leiab, et nõue kõigi lepingutega tutvumiseks alates 01.01.2015 ei ole piisavalt määratletud selleks, et kohtul oleks võimalik kaaluda menetlusosaliste õigustatud huve seoses nimetatud nõudega. Töölepingute osas on puudutatud isik I avaldaja 24.08.2020 pöördumisele vastanud, et alates 01.01.2015 töölepinguid sõlmitud ei ole (dtl 40). Vastuse 24.08 pöördumisele esitas puudutatud isik I avalduse kohaselt 24.09.
13. Kohus rahuldab nõude 1.1.16 osaliselt teabenõudena, kohustades puudutatud isikut I vastama küsimusele, kas puudutatud isik I on sõlminud töölepinguid perioodil 25.09.202016.10.
14. Kohus nõustub puudutatud isikuga I, et teabenõude esemeks ei saa olla küsimused ühingu sisemise töökorralduse kohta (2-18-13213 p 19). Seetõttu jääb avaldus nõude 1.1.17 osas rahuldamata.
15. Kohus rahuldab nõuded 1.1.18 ja 1.1.19.1 selliselt, et puudutatud isikul I tuleb vastata küsimusele, millises vormis leping Veerenni põik 19/Viadukti 38 kinnistu allkasutusse andmise kohta sõlmiti ning anda teavet lepingu tingimuste kohta. Nõude 1.1.19.2 rahuldab kohus selliselt, et avaldajal tuleb võimaldada tutvuda dokumentidega, millest nähtub üüri jm lepingujärgsete tasude tasumine või kulutuste hüvitamine puudutatud isikule I alates 12 lepingu sõlmimisest kuni 16.10.
16. Puudutatud isik I ei ole välja toonud asjaolusid, mis viitaksid olulise kahju tekkimise ohule seoses nimetatud nõuetega. Puudutatud isikult II nõutavad teave ja dokumendid Puudutatud isiku II pangakontod
17. Kohus tuvastab, et avaldaja on 16.10.2020 palunud: tutvumist AS-i LHV Pank arveldusarvega perioodi kohta alates 01.01.2015.a.; tutvumist nimekirjaga kõigist pangakontodest ja nende väljavõtetega, mida ühing on omanud perioodil alates 01.01.2015.a. (välja arvatud Swedpank ja SEB pank); tutvumist nimetatud pangakontodelt nähtuvate kõigi ülekannete aluseks olevate raamatupidamisdokumentidega (lepingud, tellimused, arved jms); tutvumist Swedpank ja SEB pank taotlusele lisatud kontode väljavõtetest nähtuvate ülekannete aluseks olevate raamatupidamisdokumentidega (lepingud, tellimused, arved jms).
18. Puudutatud isik II on vastanud, et alates 01.01.2015 ei ole tal olnud muid kontosid kui Swedbank AS-is, SEB Pank AS-is ja AS-is LHV Pank. Nõue p 1.2.2 märgitud teabe saamiseks ning p 1.2.3 märgitud dokumentidega tutvumiseks tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kohus rahuldab osaliselt nõude 1.2.1.
19. kohustades puudutatud isikut II võimaldama avaldajal tutvuda AS-i LHV Pank konto väljavõttega alates 01.01.2015 kuni teabenõude esitamiseni 16.10.
20. Veenev ei ole, et konto väljavõttega tutvuda võimaldamine saaks olla puudutatud isikule II koormav. Seevastu on puudutatud isiku II õigustatud huve arvestades ilmselt ebaproportsionaalne nõue 1.2.1.2 tutvumaks kõigi raamatupidamisdokumentidega, mis puudutavad LHV konto väljavõttelt nähtuvaid kõiki ülekandeid enam kui 5-aastase perioodi vältel. Ühingu põhitegevuseks ei ole dokumentidega tutvumise korraldamine. Ka avaldajal ei ole eelduslikult huvi kõigi dokumentide vastu, mis oleksid nõutud perioodiga hõlmatud. Kohus jätab nõude 1.2.1.2 rahuldamata. Pärast LHV konto väljavõttega tutvumist on avaldajal võimalik täpsustada, milliste kannetega seoses ta dokumentidega tutvumist soovib, ning esitada soovi korral uus nõue vastava teabe saamiseks. Swedbank ja SEB Pank väljavõtetega seoses on avaldaja välja toonud, milliste konkreetsete kannete aluseks olevate dokumentidega ta tutvuda soovib. Kohus rahuldab nõude 1.2.
21. Olulise kahju tekkimise ohtu puudutatud isik II välja toonud ei ole. Kohus saab dokumentide mahtu arvesse võtta kohtulahendi täitmise korra kindlaks määramisel. M. K. ja L. K. toimingud sularahaga ja pangaülekanded
22. Nähtuvalt 16.10.2020 kirjast on avaldaja küsinud seoses puudutatud isikuga II mh täielikku ülevaadet ja dokumente sularaha laekumiste ja väljavõtmiste kohta ja selle kohta, kuhu seda raha on kasutatud (dokumendid sularaha laekumiste ja kasutamise kohta, kulutšekid jms), perioodi kohta alates 01.01.2015.a. kuni tänaseni.
23. 16.10.2020 kirjas ei ole küsitud eraldi teavet M. K. ja L. K.ga seoses toimunud konto ülekannetega (v.a osas, milles vastavad kanded on kirja lisades välja toodud). Kohus nõustub puudutatud isikuga II, et ülekanded nähtuvad konto väljavõtetelt, millest Swedbank ja SEB Pank väljavõtted on avaldajal olemas ning LHV Panga konto väljavõtte saab avaldaja seoses käesoleva avalduse osalise rahuldamisega. Seetõttu jätab kohus nõude 1.2.5 rahuldamata osas, milles see puudutab raha sissemaksmist pangakontodele või kontodelt välja võtmist. Kohus rahuldab nõude osas, milles avaldaja on soovinud teavet sularahakassasse tehtud sissemaksete ning sealt raha välja võtmise kohta M. K. ja L. K. 13 poolt perioodil 01.01.2015 kuni 16.10.2020 ning nõude 1.2.6 seonduva dokumentatsiooniga tutvumiseks. Puudutatud isik II ei ole välja toonud olulise kahju tekkimise ohtu seoses nimetatud nõuetega. Kohus nõustub puudutatud isikuga II, et vastata ei ole võimalik küsimusele konkreetsetelt isikutelt saadud sularaha kasutamise kohta, kui vastavat eraldi arvestust peetud ei ole. Nõue 1.2.7 jääb rahuldamata. Puudutatud isiku II lepingud
24. Kohus tuvastab, et avaldaja on 16.10.2020 palunud: tutvumist nimekirjaga kõigi isikute kohta, kes omavad nõudeid puudutatud isiku II vastu, teavet nõuete suuruse ja nende nõuete aluseks olevate dokumentidega tutvumist; nimekirjaga kõigi isikute kohta, kes omavad võlgnevust puudutatud isiku II ees, teavet nõuete suuruse ja nende nõuete aluseks olevate dokumentidega tutvumist; tutvumist kõigi perioodil 01.01.2015.a. kuni tänaseni puudutatud isiku II poolt sõlmitud lepingutega, sh töölepingutega, sh lõppenud ja/või täidetud lepingutega; selgitust mille alusel sõlmitakse ühingu poolt lepingud, sh kas sellele ei eelne juhatuse või üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine.
25. Puudutatud isik II on välja toonud, et andmed võlgnike kohta sisaldavad mh teavet puudutatud isiku II kliendibaasist, mis on puudutatud isiku II ärisaladus. Avaldaja on OÜ Leetepuu ainuosanik ja ainus juhatuse liige, OÜ Leetepuu on puudutatud isiku II konkurent, kuna tegeleb samuti puitmaterjalide müügiga. Kohus leiab, et puudutatud isik II ei ole seostanud oma väidet ärisaladuse kohta seadusest tuleneva ärisaladuse mõistega (EKTÄKS § 5 lg 2). Veenev ei ole, et teabel võlgujäänud klientide kohta oleks kaubanduslik väärtus nimelt oma salajasuse tõttu. Osanikul, saades ühingult teavet, on tulenevalt TsÜS § 32 kohustus kasutada seda heauskselt ja mitte ühingu huvide vastaselt, ning vastavat kohustust rikkunud osanik vastutab ühingule tekkiva kahju eest.
26. Kohus rahuldab avaldaja nõuded 1.2.8.1, 1.2.8.2 ja 1.2.9 selliselt, et puudutatud isikul II tuleb vastata küsimustele, kellele ja kui palju oli puudutatud isik II 16.10.2020 seisuga võlgu ning kes ja kui palju oli puudutatud isikule I 16.10.2020 seisuga võlgu. Samuti tuleb puudutatud isikul II võimaldada avaldajal tutvuda nende nõuete aluseks olevate dokumentidega. Puudutatud isik II ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et dokumetidega tutvumise nõude rahuldamine on tema suhtes ebamõistlikult koormav, viide dokumentide mahule on sisustamata ja üldsõnaline.
27. Kohus leiab, et nõue kõigi lepingutega tutvumiseks alates 01.01.2015 ei ole piisavalt määratletud selleks, et kohtul oleks võimalik kaaluda menetlusosaliste õigustatud huve seoses nimetatud nõudega. Töölepingute osas on puudutatud isik II avaldaja 24.08.2020 pöördumisele vastanud, et alates 01.01.2015 töölepinguid sõlmitud ei ole (dtl 39). Vastuse 24.08 pöördumisele esitas puudutatud isik II avalduse kohaselt 24.09.
28. Kohus rahuldab nõude 1.2.10 osaliselt teabenõudena, kohustades puudutatud isikut II vastama küsimusele, kas puudutatud isik II on sõlminud töölepinguid perioodil 25.09.2020-16.10.
29. Kuna teabenõude esemeks ei saa olla küsimused ühingu sisemise töökorralduse kohta jääb avaldus nõude 1.2.11 osas rahuldamata. Täitmise kord
30. Kohus määrab kohtumääruse täitmise korra TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks selliselt, et puudutatud isikutel tuleb avaldajale anda nõutud teave 20 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates, edastades selle avaldaja märgitud e-posti aadressile. Seoses dokumentidega tutvumisega määrab kohus, et tutvumist tuleb võimaldada 30 päeva 14 jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Võttes arvesse dokumentide mahtu, määrab kohus, et tutvumine peab sel perioodil olema võimalik vähemalt 10 tööpäeva vältel tavapärasel tööajal, so 9:00-17:
31. Tagamaks kohtumääruse täidetavus määrab kohus, et dokumentidega tutvumist võib võimaldada ka mujal kui ühingute registrijärgses asukohas, kuid tutvumise koht peab asuma Tallinnas. Puudutatud isikutel tuleb 3 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest saata avaldaja e-posti aadressile, millistel kuupäevadel ja kus on avaldajal võimalik dokumentidega tutvuda. Menetluskulude jaotus
32. TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
33. Avalduse lahendamine oli avaldaja huvides, kuid menetluse põhjustas puudutatud isik, kes ei võimaldanud avaldajal dokumentidega tutvuda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11 (p 19) märkinud, et hagita menetluses ei lahendata suuresti keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi. Kuna antud juhul ei olnud tegemist keeruka õigusvaidlusega, siis ei saa avaldajal olla õigustatud ootust, et tema menetluskulud jääksid puudutatud isikute kanda. Võttes arvesse ka, et kohus rahuldab avalduse osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 15