KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2023, Tallinn Haldusasja number 3-2

) § 2 lg 1 ja § 7 lg 1); 3) isiku pass võeti viisa taotlemiseks PPA-sse hoiule. Isik õpib ülikoolis, ta ilmus ise PPA-sse ja tal polnud võimalik passita lahkuda. Samas viibib isik alates

1. augustist 2021 ebaseaduslikult Eestis ja ta ei saanud eeldada, et elamisloa taotlemine annab talle täiendava viibimisõiguse. Isik oleks saanud enne viisa kehtivuse lõppemist riigist lahkuda ja taotleda viisat välisesinduses. Seetõttu on põhjendatud kohaldada sissesõidukeeldu üheks kuuks.
2. X esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis PPA
3. augusti
4. a ettekirjutuse tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja taotles pikaajalist viisat, et asuda Eestisse õppima. Ta õppis XXXs ning magistritöö jäi kaitsmata. Nominaalne õppeaeg oli kaks aastat, kuid faktiliselt oli õppeaeg kaebajast mitteolenevatel põhjustel oluliselt pikenenud (koroonaviiruse levik ja ülikooli õppekorraldus seoses kaitsmise ajaga). Kaebaja reisieesmärk ei olnud vahepeal muutunud; 2) PPA otsust ei ole põhjendatud. Kaebaja oli XXX magistriõppe tudeng ning tal oli õpingute lõpuleviimiseks ja magistrikraadi omandamiseks tarvis kaitsta lõputöö. Lõputöö kaitsmise edasilükkumine ja uus kaitsmise aeg ei olnud kaebajast tingitud. Õpilasena ei suuda kaebaja osta Eestist lahkumise piletit ja positiivse lahendi korral uuesti naasta. Kaebajal jääksid õpingud lõpetamata ning kõrgharidus omandamata. Kaebaja soov on taas seadustada oma Eestis viibimine ning viia siin lõpule oma magistriõpingud. Kaebaja ei ole avalikku korda rikkunud. Kaebaja tahab jääda Eestisse tööle põhjusel, et võlad saaksid klaaritud ja et ta saaks sõita Saksamaale, sest ta kihlatu on teda nii kaua oodanud, kuid kaebajal ei ole abiellumiseks raha jäänud.
5. Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja saabus Eestisse
6. septembril 2018 Pakistani kodaniku passi ja Eesti pikaajalise viisa EST001312022 (kehtivus
7. september 2018 –
8. märts 2019) alusel. Viisa väljastati õppimiseks XXXs rakendusfüüsika erialal. PPA väljastas kaebajale õpingute jätkamiseks viimase viisa EST100311003 (kehtivus
9. aprill 2021 –
10. juuli 2021). Kaebaja taotles
11. juulil 2021 uut pikaajalist viisat, kuid PPA
12. augusti
13. a otsusega keelduti selle väljastamisest välismaalaste seaduse (VMS) § 65 lg 2 p 3 alusel, sest väidetav reisieesmärk ei vastanud enam tegelikule eesmärgile. Kaebaja viibib alates
14. augustist 2021 Schengeni alal seadusliku aluseta; 2) Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus (VMS § 43 lg 1). Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (

§ 2lg 1).

Väljasõidukohustus on välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist. Välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida, on vahetult seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud (

§ 3

).

§ 7lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks; 2

§ 74lg 4), mille kohaldamiseks ei olnud praegusel juhul alust.

1. Tallinna Halduskohus jättis
2. märtsi 2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja ei lõpetanud õpinguid nominaalaja kestel. Kuna kaebaja kaitses lõputöö
3. juunil 2022 hindele „0“, ei olnud kaebajal võimalik õpinguid lõpetada. Ta jätkas õpinguid kuni tema eksmatrikuleerimiseni pärast õppeaasta lõppu edasijõudmatuse tõttu. Õppeaasta lõpukuupäev oli
4. juuni
5. Kaebaja eksmatrikuleeriti
6. juulil 2022 edasijõudmatuse tõttu. Kaebajal jäi seega lõputöö kaitsmata ja õpingud lõpetamata; 2) PPA keeldus
7. septembri
8. a otsusega nr 15.5-4/236-2 kaebajale pikaajalise viisa andmisest. Siseministeerium jättis
9. oktoobri
10. a otsusega nr 2-2/537-6 kaebaja viisaotsuse vaidlustuse rahuldamata. Tallinna Halduskohus jättis
11. veebruari
12. a otsusega asjas nr 3-21-2779 kaebaja kaebuse eespool nimetatud otsuste tühistamiseks rahuldamata; 3) kaebaja pidi aru saama, et kui viibimisalus langes ära, siis tuli tal Eestist lahkuda. Kaebaja ei pea asja nr 3-21-2779 vaidluse ajal Eestis viibima. Kaebaja eksmatrikuleerimise vaidlus (asi nr 3-22-1800) on lõppenud; 3) kaebajal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ja tal lasub kohustus Eestist lahkuda; 4) sissesõidukeelu pikkus on proportsionaalne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) lahkumisettekirjutus on ebaseaduslik. Kaebaja esitas kõik vajalikud dokumendid D-viisa pikendamiseks. Kaebaja kui välisüliõpilase õigusi on rikutud; 2) kaebaja soovib tagasi saada viimase nelja ja poole aasta jooksul kulutatud raha 24 433 eurot. Kaebaja lõpetab kraadiõppe teises riigis ja paremas ülikoolis kui XXX; 3) XXX on kaebajaga käitunud ebaseaduslikult; 4) kaebaja pole avalikku korda rikkunud; 5) kaebaja soovib abi, et ta saaks humanitaarsetel kaalutlustel Eestis töötada ja tasuda võla 8000 eurot.
14. Vastustaja palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on seaduslik; 2) lahkumisettekirjutus on õiguspärane. Kaebajal puudub õiguslik alus Eestis viibida. Kaebaja eksmatrikuleeriti
15. juulil
16. Kuna ta Eestis ei õpi, puudub tal alus viibimise alust nõuda. Isik saab seaduslikku alust Eestis viibimiseks taotleda teises riigis; 3) kaebaja ei saa siinses haldusasjas nõuda 24 433 euro hüvitamist. 3

§ 2lg 1 esimene lause).

Kui välismaalane viibib Eestis viibimisaluseta, tehakse talle ettekirjutus Eestis lahkumiseks (

§ 7g 1).

Lahkumisettekirjutuse tegemise hetkel puudus kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks VMS § 43 lg 1 tähenduses. Ka praegu puudub kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks. 9. Praegusel juhul ei esine

§ 76

lg-s 3 ja § 9 lg-s 1 sätestatud aluseid, mis oleksid välistanud lahkumisettekirjutuse tegemise. Samuti pole tegemist olukorraga, kus lahkumisettekirjutuse tegemine oleks olnud vastuolus mittetagasisaatmise põhimõttega (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-21-838, p 18). 10. Lahkumisettekirjutus vastab

§ 7

lg 2 tingimustele, s.t sellega on kindlaks tehtud, et kaebaja viibib Eestis ebaseaduslikult, sellega pandi kaebajale kohustus Eestist lahkuda, määrati lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, hoiatati sunniraha ja sundtäitmise kohaldamisega ja kohaldati kaebaja suhtes sissesõidukeeldu. Seejuures on PPA asjaolusid arvestades andnud maksimaalse seaduses sätestatud tähtaja lahkumiseks, s.o 30 päeva (

§ 72lg 4).

11. Lahkumisettekirjutus sisaldab nõutavaid põhjendusi (

§ 71lg 1).

Lahkumisettekirjutuse tegemise erisusi siinsel juhtumil ei esine (

§ 76). 12.

Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õiguspäraselt leidnud, et lahkumisettekirjutus on antud õiguspäraselt. 13. Kaebaja suhtes kohaldati sissesõidukeeldu põhjusel, et ta rikkus Eestis viibimist reguleerivaid õigusakte sellega, et pärast Eestis seadusliku viibimisaluse aluse lõppemist ja viisa andmisest keelduva otsuse andmist ei täitnud ta seadusest tulenevat kohustust ega lahkunud Eestist (

§ 29lg 1 p 8).

Sissesõidukeeldu võib kohaldada kuni 10 aastat (

§ 271lg 1).

Vastustaja kohaldas sissesõidukeeldu üheks kuuks. Vaidlusalune ettekirjutus sisaldab põhjendusi ja kaalutlusi selle kohta, miks otsustati kaebajale kohaldada sellise kestusega sissesõidukeeldu. PPA võttis sissesõidukeelu pikkuse määramisel arvesse kaebaja kasuks rääkivaid asjaolusid, s.o õppimine ülikoolis, kaebaja ilmumine PPA-sse enda algatusel ja viisa taotlemise ajal passi puudumine. PPA võttis põhjendatult arvesse ka asjaolu, et kaebajal oli võimalik pärast viisa andmise keelduva otsuse saamist Eestist lahkuda ja taotleda seaduslikku alust välisesindusest. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjakohaste kaalutlustega ning PPA pole eksinud proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise vastu. Kaebaja pole esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et sissesõidukeeld oleks tulnud humaansetel kaalutlustel üldse jätta kohaldamata (

§ 74lg 4).

Sisseõidukeelu mittekohaldamise aluseid ei esine (vt

§ 30). 14.

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja väited selle kohta, et kaebaja peaks saama Eestis viibimiseks seadusliku aluse, sh töötamise ja võla tagasimaksmise eesmärgil. Samuti tuleb tähelepanuta jätta väited ja taotlused, mis puudutavad kaebaja eksmatrikuleerimist 4