← Eesti

2-23-9772/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-9772 Tsiviilasi Xi hagi A ja B vastu väl

) § 101 lg-s 1 sätestatud määras alates 25.05.2020 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. 2. Hageja hinnangul tuleb väljamõistetud elatise suurust vähendada, kuivõrd: - - toimunud on õiguslikud muudatused, sh miinimumelatise muutumine. hagejal on osaline töövõimetus alates 13.05.2023 kuni 12.05.2025 (mõlema kanna piirkonnas ja hüppeliigeste valude tõttu piiratud pikkade vahemaade jalgsi läbimine, ebatasasel pinnal ja treppidel liikumine, pikalt ühes asendis viibides labajalad tursuvad); hageja majanduslik seisukord on halb, hageja saab töövõimetuspensioni 237 eurot kuus ja lisaks töötasu 750 eurot kuus ning hageja ei ole võimeline leidma tervislikel põhjustel paremini tasustatud tööd. Hageja ei ole kehtiva elatise tõttu võimeline säilitama enda minimaalset vajalikku elustandardit. Hageja kulutab toidule kuus 200 eurot, 2

(7)kommunaalmaksetele 150 eurot, sidekuludele 10 eurot, transpordile (Paldiski sõidupilet) 60 eurot ja elatisele 584 eurot; ülalpidamiskohustuse täitmine ei ole võrdne. Olukorras, kus hageja tasub elatisena igakuiselt igale lapsele 292 eurot, millel lisandub peretoetus summas 80 eurot, on kummagi kostja vajadused kaetud summas 372 eurot, mis tähendab aga seda, et kostjate ülalpidamiskulud kannab sisuliselt ainuisikuliselt hageja; ei ole eluliselt usutav, et igale lapsele kuuluvad vajadused ühes kuus on 584 + 160 = 744 eurot. Lapsed on terved, neil pole kalleid erivajadusi.
  1. Hageja palub: muuta 25.08.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-7535 alljärgnevalt: määrata, et hageja on kohustatud tasuma kostja I ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 150 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja I täisealiseks saamiseni; määrata, et hageja on kohustatud tasuma kostja II ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 150 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja II täisealiseks saamiseni; määrata, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette iga kuu
  2. kuupäevaks C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“.
  3. Seoses kostjate vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostjate kulud on tõendamata ning arvestatud pole

§ 101lg 7 sätestatud mastaabisäästuga.

Hagejale jäävad arusaamatuks järgmised kostjate ülalpidamiskulud: - kulutused ravimitele ja hügieenitarvetele summas 30 eurot. - kulutustele transpordile summas 25 eurot. Koolitransport on lastele tasuta. - kasutuseelise väärtus xxx summas 206,69 eurot. Hagejale pole selge, kas see on makse lapsele ruumide rendi eest. KOSTJATE VASTUS

  1. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Hageja ei täida ülalpidamiskohustust ning tema suhtes on algatatud mitu täitemenetlust elatise sissenõudmiseks. Hageja väited ainuisikulise ülalpidamiskohustuse täitmise osas on meelevaldsed.
  2. Hageja enda kinnitusel on hagejal puue alatest
  3. Seega ajal, mil kohus tegi kohtuotsuse tsiviilasjas 2-20-7535, oli hagejal juba puue olemas.
  4. Hageja ei ole aga tõendatud, et pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas 2-20-7535 on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus.
  5. Käesoleval ajal on iga kostjaga seotud igakuised ülalpidamiskulud järgmised: Igakuine kulu Kostja I, eurot Toit 200 Riided ja jalatsid 100 Eluaseme kommunaalkulud 32 3-toaline korter Ravimed ja hügieenitarbed 30 Üritused 35 klassifond, töövihikud, 100 Kostja II, eurot 200 100 32 30 35 100 3

(7)koolitarbed, ekskursioonid Huviringid / Trenn Transport Juuksur Telefon Internet Kasutuseelise väärtus xxx KOKKU 55 25 15 3 6 206,69 807,69 55 25 15 6,50 6 157,29 761,79 Kostjad elavad kolmetoalises korteris aadressil xxx. Sarnase korteri üür maksab 650 euro/kuus, seega 9.88 eur/m
  1. Kostja I tuba 16.1 m2, kasutuseelis 159.07 EUR, kostja II tuba 11.1 m2, kasutuseelis 109.67 EUR. Esik 10 m2, kasutuseelis 98.8 EUR, vannituba 2.9 m2, kasutuseelis 28.65 EUR, WC 1.4 m2, kasutuseelis 13.83 EUR, köök 9.8 m2, kasutuseelis 96.84 EUR, kokku: 238.12 EUR / 5 = 47.62 EUR. Kostja I kasutuseelis kokku 159.07 + 47.62 = 206,69 EUR. Kostja II kasutuseelis kokku 109.67 + 47.62 = 157,29 EUR.
  2. Arvestades eeltoodut peaks hageja tasuma kostjale I elatist summas 383,85 eurot ja kostjale II summas 360,90 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 11.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 4

(7)12. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a. Harju Maakohus tegi 25.08.2020 tsiviilasjas 2-20-7535 tagaseljaotsuse, millega mõistis hagejalt kostjate kasuks välja elatise perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 1 sätestatud määras alates 25.05.2020 kuni kostjate täisealiseks saamiseni; b. kostjate eest makstav riiklik lapsetoetus laekub kostjate seaduslikule esindajale; c. kostjad elavad ema juures ja on ema vahetul ülalpidamisel; 13. Hageja palub muuta 25.08.2020 kohtuotsust tsiviilasjas 2-20-7535, vähendada väljamõistetud elatist ning mõista hagejalt kummagi kostja kasuks välja igakuine elatis summas 150 eurot alates 10.07.2023 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning leiavad, et elatise vähendamiseks puudub nii õiguslik kui materiaalne alus. 14.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

  1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  2. aasta
  3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Eeltoodust tuleneb, et ainuüksi

muudatused võivad anda aluse väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. TsMS § 459 sätestab, et otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja on hagi esitamisel tuginenud mh asjaolule, et elatise suuruse aluseks olev õiguslik olukord on muutunud. Kohus leiab, et eeltoodu annab

§ 2172alusel õiguse elatise muutmise hagiga kohtusse pöörduda.

15.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja leiab, et elatist tuleks vähendada alla kehtiva miinimummäärani, kuivõrd hagejal on osaline töövõimetus alates 13.05.2023 kuni 12.05.2025 (mõlema kanna piirkonnas ja hüppeliigeste valude tõttu piiratud pikkade vahemaade jalgsi läbimine, ebatasasel pinnal ja treppidel liikumine, pikalt ühes asendis viibides labajalad tursuvad). Hageja on väidet tõendanud Eesti Töötukassa 20.05.2023 otsusega nr TVH/23/020379 (dtl 15-16). Kohus on 24.10.2023 määruses palunud täpsemalt esile tuua ja tõendada, milles hageja töövõimetus seisneb. Hageja ei ole kohtunõuet täitnud. Eelviidatud tõendis kirjeldatud hageja tervislik seisund ei anna kohtule alust arvata, et elatist tuleks vähendada alla miinimummäära. Hageja ei ole esile toonud, milline on tema erialane proffessioon, millised on nõuded sellel alal tegutsemiseks ning millisel moel hageja tervislik seisnud seda hetkel takistab. Samuti ei ole hageja täpsustanud, mil viisil takistab viidatud tervisemure temal tasuvamat töökohta leidmast. Hageja töötab ning teenib igakuist töötasu. Seega leiab kohus, et osaline töövõime ei ole käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. 5

(7)Hageja leiab, et elatist tuleks vähendada alla kehtiva miinimummäärani, kuivõrd hageja majanduslik seisukord on halb, hageja saab töövõimetuspensioni 237 eurot kuus ja lisaks töötasu 750 eurot kuus ning. Hageja märgib, kulutab toidule kuus 200 eurot, kommunaalmaksetele 150 eurot, sidekuludele 10 eurot, transpordile (Paldiski sõidupilet) 60 eurot. Kohus on 24.10.2023 määruses märkinud, et kui hageja tugineb halvale majanduslikule seisundile, siis tuleb hagejal esitada täielik ülevaade ja tõendid oma varalise seisu kohta (kinnisvara, vallasvara, sissetulekud, vältimatud kulud, kohustused) ning oma pangakontode 12 kuu väljavõtted. Hageja on jätnud kohtunõude täitmata, mistõttu leiab kohus, et hageja väide on paljasõnaline ning sellega ei ole võimalik arvestada. Liiati on hageja sissetulek tema enda sõnul 987 eurot kuus ning tema igakuised kulud on väidetavalt 420 eurot, seega jääb elatise tasumiseks üle 567 eurot (987-420), mis peaks olema piisav. Hageja märgib, et ülalpidamiskohustuse täitmine vanemate vahel ei ole võrdne. Olukorras, kus hageja tasub elatisena igakuiselt igale lapsele 292 eurot, millel lisandub peretoetus summas 80 eurot, on kummagi kostja vajadused kaetud summas 372 eurot, mis tähendab aga seda, et kostjate ülalpidamiskulud kannab sisuliselt ainuisikuliselt hageja. Kohus märgib, et hageja väide on asjakohatu ja tõendamata. Kostjad on oma igakuiste kulude koosseisu ja suuruse esile toonud ning hageja ei ole kohaselt tõendanud, et kulud oleks mingis ulatuses mittevajalikud või põhjendamatud. Kostjad ei pea hageja vastuväidet tõendama, hageja peab seda tegema. Kostja I kulud on 807,69 eurot kuus ning kostja II kulud 761,79 eurot. Arvestades nimetatud kuludest maha lapsetoetuse 80 eurot lapse kohta, on vanematel vaja katta kokku 727,69 eurot kostja I kulusid ning 681,79 eurot kostja II kulusid, millest ühe vanema osa on vastavalt 363,85 eurot ja 340,90 eurot. Seega on alusetu hageja väide nagu tasuks ta kostjate ülalpidamise eest ainuisikuliselt. Hageja on märkinud, et talle jäävad arusaamatuks järgmised kostjate ülalpidamiskulud: kulutused ravimitele ja hügieenitarvetele summas 30 eurot; kulutustele transpordile summas 25 eurot, kuna koolitransport on lastele tasuta; kasutuseelise väärtus korteri eest summas 206,69 eurot, hagejale pole selge, kas see on makse lapsele ruumide rendi eest. Kohus märgib, et hageja viidatud kulud ei ole ülemäärased ega põhjendamatud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud, kuigi kohus on 24.10.2023 määruses vastavale vajadusele viidanud. Hageja vastuväited on üldsõnalised ega muuda kulud põhjendamatuks. 16.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus leiab, et lastele riikliku toetuse maksmise fakti tuleb arvesse võtta. Lapsetoetuse määr oli kuni 31.12.2022 60 eurot ja alates 01.01.2023 on 80 eurot lapse kohta ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse kostjate emale. Nimetatud toetuse arvelt tuleb laste kulud lugeda osaliselt kaetuks.

  1. Kostjad on esitanud oma kulude nimekirja. 24.10.2023 määruses on kohus viidanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
  4. jaanuari
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15; 7.veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-1515909, p 12). Kui lapse vajadused on aga miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Kuivõrd hagivastuse kohaselt põhjendati elatise suurust asjaoluga, et kostjate ülalpidamiskulud on

§ 101lg 3, 4, 5 ja 7 alusel arvutatud elatisest suuremad (kostjate 6

(7)hinnangul on elatise suurus 292 eurot õigustatud), siis pidid kostjad 24.10.2023 määruse kohaselt kulutuste suuruse esile tooma ja tõendama, esitades kohtule kõikide kulude kohta tõendid. Kostjad jätsid kohtunõude täitmata, mistõttu leiab kohus, et kostjate kulud vastavad eelduslikult kehtivale seadusjärgsele miinimummäärale.
  1. Eeltoodus tulenevalt esineb alus elatise muutmise põhjusel, et muutunud on õiguslik olukord. Hageja taotleb elatise vähendamist alates hagiavalduse esitamisest 10.07.
  2. a. Eeltoodu on kooskõlas TsMS § 459 lg-ga
  3. Alates 01.04.2023 on elatise baasmäär 249,78 eurot ning sellele lisandus 3% keskmisest brutokuupalgast s.o 50,55 eurot, kokku 300,33 eurot. Nimetatud summadest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest (alates 01.01.
  4. a 40 eurot – PHS § 17 lg 3). Seega on elatise suuruseks alates 01.04.
  5. a 260,33 eurot (300,33 - 40). Antud juhul esineb

§ 101

lg-s 7 sätestatud elatise vähendamise alus, kuivõrd kostjate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. Kostja II on noorem kui kostja I. Kostja I seadusjärgne miinimumelatis on 260,33 eurot kuus ja kostja II seadusjärgne miinimumelatis on 221,28 eurot kuus.

  1. Kokkuvõttes puuduvad tõendatud asjaolud, mis annaks aluse seaduses sätestatust madalama või kõrgema elatise väljamõistmiseks. Kohus saab lähtuda üksnes eeldusest, et kummalgi kostjal on õigus saada miinimummääras elatist.
  2. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest. Kohus rahuldab hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ning määrab otsuse täitmise korra kindlaks vastavalt hagis esitatud taotlusele. Kostjad sellele vastuväiteid ei esitanud.
  3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.