KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 04.12.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-1726 Haldusasi X kaebus Eesti Töötukassa 28.0

§ 6

g 2 p 3 kohaselt on kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel õigus töötuskindlustushüvitisele juhul, kui ta on pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist töötanud, olnud avalikus teenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, välja arvatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § -s 4 nimetatud ajutine töötamine, ja ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. 14. Kaebaja palub kohtul kontrollida töötukassa otsuste seaduslikkust ja õigsust. Vastustaja seisukohad 15. Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. 16. Kaebajale määrati esmakordselt töötuskindlustushüvitis töötuskindlustuse seaduse (

) § 6 alusel ajavahemikus 08.07.2020 - 03.01.2021 ja maksti töötuskindlustushüvitist ajavahemikus 08.07.2020 - 31.08.

1. Kaebaja kindlustusstaaž loeti nulliks 08.07.
2. Kaebajale lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine 31.08.2020, st enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses (otsus nr 120042839) märgitud hüvitise perioodi lõppemist, kuna tema töötuna arvelolek lõpetati 31.08.2020 seoses tööle asumisega Narva 2

§ 8

lg 2 alusel ajavahemikus 20.06.2021 - 22.10.2021 ja maksti töötuskindlustushüvitist ajavahemikus 20.06.2021 - 31.08.

1. Kaebaja kindlustusstaaž loeti nulliks 20.06.
2. Kaebajale lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine 31.08.2021, st enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses (otsus nr 121035372) märgitud hüvitise perioodi lõppemist, kuna tema töötuna arvelolek lõpetati 31.08.2021 seoses tööle asumisega Narva Täiskasvanute Kooli alates 01.09.
3. Kasutamata hüvitise päevade arvuks jäi 52, mis kehtisid kuni 31.08.2021 (12 kuud esmasest hüvitise maksmise lõpetamise kuupäevast).
4. Kaebaja esitas 22.06.2022 töötukassale töötuskindlustushüvitise avalduse. Eesti Töötukassa 28.06.2022 otsusega nr 122027472 jäeti kaebajale töötuskindlustushüvitis määramata, kuna kaebajal ei ole täidetud

§ 6

lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kindlustatul olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. 19.

§ 8

lg 2 kohaselt kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta: 1) on pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud; 2) on pärast töötuna arveloleku lõpetamist töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses või aja-, asendus- või reservteenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel ja 3) vastab muudele

-s sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud

§ 6

lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue (

§ 8lg 2).

20.

§ 8

lõike 21 kohaselt arvestatakse sama paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud 12kuulist perioodi sellest töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisest arvates, mil kindlustatu

§ 7

lõikes 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaž loeti nulliks, arvestamata

§ 8lõike 2 punktis 2 sätestatud perioode.

1. Kaebaja märgib oma kaebuses, et kuna vaidlustatud otsuse aluseks olnud tingimused olid samad (leping on lõpetatud, lepingu kestus on 10 kuud), siis peaksid ka otsused olema samad.
2. Vastustaja selgitab, et töötuskindlustushüvitise määramisel ja maksmisel ei ole aluseks igakordselt sõlmitud töölepingute ühesugused kestused ja lõpetamise tingimused, vaid lähtutakse

sätestatust. 23. Esmakordsel töötuskindlustushüvitise määramisel on

§ 6

lg 1 p 2 kohaselt õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. 24. Kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele (esmakordselt määratud töötukskondlustushüvitise maksmise jätkamisele)

§ 8lg 2 ja lg 21 tingimustel.

25.

§ 7

lg 3 järgi kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis

alusel.

1. Kindlustatu igakordsel tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti.
2. Kaebaja kindlustusstaaž, mis andis talle õiguse töötuskindlustushüvitisele, loeti nulliks 08.07.2020 esmakordsel töötuskindlustushüvitise määramisel

§ 6alusel.

Kaebajale lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine ennetähtaegselt 31.08.2020, kasutamata jäänud hüvitise päevad kehtisid kuni 31.08.2021 ning tal jäi kasutamata 125 hüvitise päeva. 3

§ 8lg 2 alusel loeti tema kindlustusstaaž nulliks 20.06.2021.

Seega loeti kaebaja vahepealsel perioodil kogu tekkinud kindlustusstaaž nulliks, kuna

§ 7

lõige 3 loetakse kindlustusstaaž nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis. 29. Kaebajale lõpetati seoses 01.09.2021 tööle asumisega töötuskindlustushüvitise maksmin ennetähtaegselt seisuga 31.08.2021 ning tal jäi kasutamata 52 hüvitise päeva. Kaebajal jäi kasutamata 52 hüvitise päeva, mis kehtisid kuni 31.08.2021 (s.o

§ 8

lg 2 p 1 ja lg 21 kohaselt 12 kuud alates esmasest hüvitise maksmise lõpetamisest). Pärast 31.08.2021 ei ole enam võimalik

§ 8

lg 2 punkti 1 järgi töötuskindlustushüvitist edasi maksta, sest kasutamata päevade kehtivusel on ajaline piirang. 30.

§ 8

lg 2 p 1 kohaselt, kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta on pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud. Tööturuteenuste ja - toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (206 SE) selgitab: „Sätetega võimaldatakse hüvitist korduvalt taotleda pikema perioodi jooksul. Muudatuse kohaselt on inimesel võimalik hüvitist korduvalt taotleda alates töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisest 12 kuu jooksul (kehtivas süsteemis esmasest töötukskindlustushüvitise määramisest). Kui inimene jääb töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisele järgneva 12 kuu jooksul uuesti töötuks, on tal õigus kasutada eelmisest hüvitise maksmise perioodist kasutamata hüvitise päevi. Süsteemi muudetakse seeläbi inimese jaoks soodsamaks, andes hüvitise kasutamise võimaluse ja vastava kaitse pikemaajaliselt. “ Seega nähtub ka eelnõu seletuskirjast, et

§ 8

lg 2 p-s 1 nimetatud 12-kuulise perioodi algust tuleb hakata arvestama alates esmase töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisest, so käesoleval vaidlusalusel juhul alates 31.08.2020. Kasutamata hüvitise päevad kehtisid kuni 31.08.2021 (12 kuud esmasest hüvitise maksmise lõpetamise kuupäevast). Kaebaja esitas töötuna arvelevõtmise avalduse 23.06.2022, s.o pärast

§ 8

lg 2 p 1 nimetatud tähtaja möödumist, mistõttu puudub tal õigus hüvitise maksmise jätkamisele kasutamata hüvitise päevade osas ning hüvitise määramiseks on vajalik

§ 6lg 1 p 2 kohane 12- kuuline kindlustusstaaž.

31. Kaebaja uus staažiarvestus algas 01.09.2021, kui kaebaja asus uuesti tööle Narva Täiskasvanute Kooli. Seega on kaebajal vaidlustatud otsuste tegemise ajal kindlustusstaaži viimasele töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul kokku 10 kuud (Narva Täiskasvanute Koolis töötatud periood 01.09.2021 - 22.06.2022), mistõttu puudub tal

§ 6lg 1 p 2 alusel nõutav vähemalt 12-kuuline kindlustusstaaž.

Kaebaja nimetatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele ei vasta, mistõttu tal puudub õigus töötuskindlustushüvitisele ning talle jäeti õiguspäraselt

§ 6lg 1 p 2 alusel töötuskindlustushüvitis määramata.

1. Seega palub vastustaja jätta X kaebus Eesti Töötukassa 28.06.2022 otsuse nr 122027472 ja 03.08.2022 vaideotsuse nr 79 tühistamiseks koos kohustamisnõudega rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Vaadanud läbi poolte seisukohad, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. 4

). Nimetatu seaduse § 6 sätestab üldised alused töötuskindlustushüvitise saamiseks, seaduse § 8 lg 2 sätestab tingimused kasutamata hüvitise osa kasutamisele ehk sätestab tingimused, millisel juhul on võimalik korduval töötuks jäämisel hüvitist saada.

1. Praegusel juhul on kaebaja olnud töötu, töötanud seejärel ning taas esitanud avalduse töötuna arvele võtmiseks ehk tegemist on hüvitise korduvtaotlemisega. Esmakordsel hüvitise taotlemisel lõpetati kaebajale töötuskindlustushüvitise maksmine 31.08.2020, st enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, kuna tema töötuna arvelolek lõpetati 31.08.2020 seoses tööle asumisega Narva Täiskasvanute Kool-is alates 01.09.
2. Kasutamata hüvitise päevade arvuks jäi 125, mis kehtisid kuni 31.08.2021 (12 kuud esmasest hüvitise maksmise lõpetamise kuupäevast). Kasutamata päevade arv ja nende kehtivuse tähtaeg on ära toodud töötukassa 07.09.2020 otsuse nr 120059326 (töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsus). Kasutamata hüvitise päevade kasutamiseks oli kaebajal vajalik ennast uuesti töötuna arvele võtta hiljemalt 31.08.
3. Kaebaja võetigi uuesti töötuna arvele 20.06.2021 ehk teistkordsel hüvitise taotlemisel kasutas kaebaja ära päevad, mis kehtisid kuni 31.08.2021 (kokku 73 päeva).
4. Kolmandal korral esitas kaebaja töötuna arvele võtmise avalduse ja hüvituse avalduse 22.06.
5. Kuna esimesest korrast kasutamata hüvitise päevad (125-73= 52 päeva) kehtisid vaid kuni 31.08.2021 (12 kuud esmasest hüvitise maksmise lõpetamise kuupäevast), siis tal õigust hüvitise kasutamata osale enam ei olnud. Töötukassa 02.09.2021 otsuse nr 121045789 (töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsus) on välja toodud kasutamata hüvitise päevade arv 52 ja kuupäev, milleni kasutamata hüvitise päevad kehtivad- 31.08.
6. Kuna kaebaja esitas vaidlusaluse töötuna arvelevõtmise avalduse 22.06.2022, s.o pärast

§ 8

lg 2 p 1 nimetatud tähtaja möödumist, puudus tal õigus hüvitise maksmise jätkamisele kasutamata hüvitise päevade osas ning hüvitise määramiseks oli vajalik

§ 6lg 1 p 2 kohane 12kuuline kindlustusstaaž.

Teisisõnu, kuna kaebajal ei olnud kolmanda taotluse esitamise ajal enam kehtivaid kasutamata hüvitise päevi, siis ei saanud rakendada

§ 8

lg 2, vaid hüvitise määramiseks on vajalik

§ 6lg 1 p 2 kohane 12-kuuline kindlustusstaaž.

38.

§ 7

lg 3 järgi kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis

alusel. Teistkordsel töötuskindlustushüvitise määramisel

§ 8lg 2 alusel loeti kaebaja kindlustusstaaž nulliks 20.06.2021.

Kaebaja uus staažiarvestus algas 01.09.2021, kui kaebaja asus uuesti tööle Narva Täiskasvanute Kooli. Seega oli kaebajal vaidlustatud otsuste tegemise ajal kindlustusstaaži viimasele töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul kokku 10 kuud (Narva Täiskasvanute Koolis töötatud periood 01.09.2021 - 22.06.2022), mistõttu puudus tal

§ 6lg 1 p 2 alusel nõutav vähemalt 12-kuuline kindlustusstaaž.

Seega kaebaja nimetatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele ei vastanud, mistõttu tal puudus õigus töötuskindlustushüvitisele ning talle jäeti õiguspäraselt

§ 6lg 1 p 2 alusel töötuskindlustushüvitis määramata.

1. Kokkuvõtvalt leian, et töötukassa 28.06.2022 otsus nr 122027472 ja 03.08.2022 vaideotsus nr 79 on õiguspärased ning kaebus tuleb tervikuna rahuldamata jätta. Menetluskulud
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. 5