Obsah (16)

§ 442§ 416§ 394§ 187§ 367§ 3141§ 407§ 314§ 468§ 173§ 174§ 163§ 4842§ 144§ 484§ 178

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 04.12.2023, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-147513 Tsiviilasi Uprise Invest

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded

1. Uprise Investments OÜ esitas 07.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 12.06.2023 Viru Maakohtule hagi J S vastu võlgnevuse nõudes ning 28.09.2023 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmisid pooled 06.04.2022 eluruumi üürilepingu aadressil xxxx ning valdus anti üle 06.04.
2. Üürnik jäi pikema perioodi vältel võlgu, lubades maksta "järgmisel kuul", kuni ükshetk oli kadunud ning kontaktandmetelt ei vastanud. Korterit kontrollima minnes oli korteri uks lahti ning valdus võeti sellel päeval üle ja lõpetati leping ning tasude arvestus. Hageja ei näinud mõtet hakata arvestama sellest hetkest 3-kuulist etteteatamist ning võlgnevusi juurde tekitama. Leping lõpetati 31.08.2022 seisuga. Kliendi võlgnevused hakkasid tekkima alates 04.2022 kommunaalkuludest, ehk eraldi välja tooduna järgnevalt: 1) Arve xxxx (04.2022 kõrvalkulud elekter ja KÜ arve ja 05.2022 üür) - arve kogusumma 275,88 eurot, tasutud osa 220 eurot, võlgnevus 55,88 eurot; 2) Arve xxxx (05.2022 kõrvalkulud elekter ja KÜ arve ja 06.2022 üür) - arve kogusumma 285,84 eurot, võlgnevus 285,84 eurot; 3) Arve xxxx (06.2022 kõrvalkulud elekter ja KÜ arve ja 07.2022 üür) - arve kogusumma 254,61 eurot, võlgnevus 254,61 eurot; 4) Arve xxxx (07.2022 kõrvalkulud, elekter ja KÜ arve ja 08.2022 üür) - arve kogusumma 227,16 eurot, võlgnevus 227,16 eurot; 5) Arve xxxx (08.2022 kõrvalkulud, elekter ja KÜ arve ning korteri koristamine summas 45 eurot) - arve kogusumma 180,98 eurot, võlgnevus 190,98 eurot. Põhivõlgnevus kokku: 1014,47 eurot. 2 Hagi aluseks on sõlmitud üürileping ning vastavalt üürilepingus määratud lisakuludele (KÜ arve, Eesti Energia arve jms) esitatud arved. Lisades olevatel arvetel on lisaks veel välja toodud kõik Eesti Energia ja KÜ arvete numbrid. Vastavalt üürilepingule punktile 3.3 on üürileandjal õigus nõuda iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,066 % päevas, mis maksekäsu kiirmenetluses saadud infole vähendati seaduses vastavaks 0,0657 % päevas viivismääraks. Täpsemalt viivised 12.06.2023 seisuga:
3. Arve xxxx maksetähtaeg oli 13.05.2022, st viivis 14,465 eurot;
4. Arve xxxx maksetähtaeg oli 11.06.2023, st viivis 68,54 eurot;
5. Arve xxxx maksetähtaeg oli 20.07.2023, st viivis 54.3656 eurot;
6. Arve xxxx maksetähtaeg oli 31.08.2022, st viivis 42,385 eurot;
7. Arve xxxx maksetähtaeg oli 21.09.2023, st viivis 31.271 eurot; Kokku viivised: 211,0256, ümardatuna väiksema poole 211,02 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista xxxx üüri ja kõrvalkulude võlgnevused perioodil 04/2022 31/08/2022 (KÜ ja Eesti Energia arved) hageja Uprise Investments OÜ kasuks kokku summas 1014,47 eurot. Kõrvalnõuetena palub hageja kostjalt välja mõista 12.06.2023 seisuga viivised eelneva aja eest määraga 0,0657% päevas summas 211,02 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista

§ 367

alusel edaspidine viivis põhivõlgnevuse (1014,47 euro) tasumata jäägilt alates 13.06.2023 lepingujärgse määraga 0,0657 % päevas kuni põhivõlgnevuse 1014,47 euro tasumiseni. Hageja palub kõik hageja poolt tasutud menetluskulud välja nõuda kostjalt J Silt. Kostja vastuväited 2. Kostjale on hagimaterjalid saadetud 10.10.2023 kostja e-postile xxxx, millelt kostja suhtles kohtuga käesolevas tsiviilasjas. Kohus luges

§ 3141

lg 2 alusel hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel alates ärasaatmisest, s.o 14.10.2023. Kostja oli kohustatud hagile vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid loeti kostjale

§ 314

¹ lg 2 alusel kätte toimetatuks saatmisega e-posti aadressile xxxx (kostja enda poolt käesolevas tsiviilasjas kasutatud meiliaadress) kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, s.o. 14.10.2023, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 03.11.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

4.

§ 407

lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

3

1. Poolte vahel on 06.04.2022 sõlmitud eluruumi üürileping, millega hageja andis kostja kasutusse eluruumi aadressil xxxx. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
2. VÕS 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega.
3. Lepingu punkti 3.
4. kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt üüri summas 135 eurot ning üürisummale lisandusid kokkuleppeliselt kõigi kommunaal-ja kõrvalkulude (sh hoone korrashoiuja parenduskulud ning haldustasu) ja elektriteenuse tasu, mis on teenusepakkuja poolt esitatud arvetele vastavalt näitudele ja korteriühistu poolt esitatud arvele.
5. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja on jätnud tasumata talle esitatud üüriarved aprill 2023 – august 2023 osutatud teenuste eest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1014,47 eurot. Kohus leiab, et hageja põhinõue kuulub rahuldamisele osaliselt, sest hageja on eksinud põhinõude arvutamisel. Nimelt on arve xxxx lõppsummaks 180,98 eurot, mitte 190,98 eurot, mistõttu kuulub rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele põhinõue summas 1004,47 eurot (55,88 + 285,84 + 254,61 + 227,16 + 180,98).
6. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 10. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis vähendatud määras – 0,0657% päevas iga arve maksetähtajast kuni 12.06.2023 kokku summas 211,02 eurot (dtl 117). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega (s.h. on hageja viivise arvestamisel arvutanud arve xxxx viivist õigelt summalt ehk 180,98 eurolt). Tulenevalt

§ 367

arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise määraga 0,0657% päevas kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 13.06.2023 – 04.12.2023 (k.a) 175 päeva eest tagastamata põhivõlalt 1004,47 eurolt summas 115,49 eurot (vt. viivisekalkulaator.ee). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 04.12.2023 seisuga kokku 326,51 eurot (211,02 eurot + 115,49 eurot). 11. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes

§-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 05.12.2023 edasiulatuv viivis tasumata põhivõla jäägilt määraga 0,0657% päevas kuni põhivõla 1004,47 euro tasumiseni, kuid kõik viivised mitte rohkem kui põhivõla suurus ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 677,96 eurot (1004,47 – 326,51). 4 12.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1225,49 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 10 eurot ehk alla 1% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu summas 280 eurot ja

§ 4842alusel maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot.

Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatu kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (

§ 484²).

Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 300 eurot (280 eurot + 20 eurot). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 5