Obsah (9)

§ 9§ 16§ 20§ 11§ 627§ 628§ 101§ 113§ 94

Tsiviilasi nr 2-23-125166 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja numbe

) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 9. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3).

§ 9

lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 16

lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 10. Lepingu võib sõlmida suuliselt või mis tahes muus vormis (

§ 11lg 1). Kohus leiab, et ainuüksi telefonivestlusega ei saa lugeda lepingut Ts

ÜS § 68 lg 3 mõttes sõlmituks. Samas on kostja edastanud tutvumiseks hagejale vajalikud dokumendid ning sõnumivahetusest (dtl 24) nähtuvalt on olnud nõus ka teenuse eest tasuma. Seega saab esitatud tõendite ja poolte käitumisega kogumis lugeda tõendatuks, et pooled sõlmisid suuliselt lepingu õigusteenuse osutamiseks. Kuna teenuse (lepingu) sisuks oli õigusteenuse osutamine vastab see

§-s 619 sätestatud käsunduslepingule, mille kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

1. Käsundusleping on oma olemuselt suunatud mitte niivõrd kindla tulemuse saavutamisele, vaid teenuste osutamisele ning teenuse osutamiseks saab lugeda seda, kui hageja (s.o käsundisaaja) tutvub asja materjalidega ja annab kostjale (s.o käsundiandjale) edasised juhised, nagu nähtub kostjale 14.06.
2. a saadetud e-kirjast (dtl 44). Käesoleval juhul piirdus õigusteenuse osutamine tsiviilasja materjalidega tutvumises ja konsultatsioonis. Seega on leidnud tõendamist, et hageja on kostjale kokkulepitud mahus õigusteenust osutanud. Asja materjalidest ei nähtu ja ka kostja ei väida, et teenus ei vastanud kokkulepitud tingimustele. 12.

§ 627

lg-st 1 tulenevalt võib käsundisaajalt, kes täidab käsundi oma majandus- või kutsetegevuses, käsundi täitmist mõistlikult eeldada üksnes tasu eest.

§ 628

lg 1 näeb ette, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist.

1. Sõnumivahetusest (dtl 24) nähtuvalt palub kostja vastavalt kokkuleppele parandada arve summa ja tasumise tähtaeg. Seega oli tasu osas kokkulepe saavutatud, mille kohaselt toimub teenuse eest maksmine asja materjalidega tutvumise ja konsultatsiooni eest ühekordse summana vastavalt hageja esitatud arvele.
2. Hageja on esitanud kostjale tsiviilasja nr 2-21-112263 materjalidega tutvumise ja konsultatsiooni eest 14.06.
3. a arve 420601 summas 180 eurot (dtl 26), mis tuli tasuda 14 päeva jooksul arve esitamisest. Kostjal on arve tasumata. Seega võlgneb kostja hagejale 180 eurot. 15.

§ 101

lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt 3 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 16. Hageja nõuab kostjalt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras ning arvestab viivist alates 01.07.2022.

a kuni 31.08.

1. a summas 15,45 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viivist alates hagi esitamisest s.o 01.09.
2. a kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue ning edasiulatuv viivisenõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt on põhjendatud.
3. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 180 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 15,45 eurot ja viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (180 eurolt) alates 01.09.2023.

a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud

1. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja (dtl 45) kohaselt on tema kantud menetluskuludeks tasutud riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 413,34 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 513,34 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 217,05 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot, mille hageja on tasunud ja mis kuulub kostja poolt hüvitamisele.
4. TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
5. Hageja lepinguline esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi 4,3 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta).
6. Kohus leiab, et tehtud menetlustoimingute (hagiavalduse koostamine, kostja vastusega tutvumine, kohtumäärusega tutvumine, seisukoha esitamine ja menetluskulude nimekirja koostamine) sisu ja mahtu arvestades, on hageja lepingulise esindaja ajakulu 4,3 tunni ulatuses summas 413,34 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatud.
7. Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 513,34 eurot (100 + 413,34).
8. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 4