2-23-8379/22

Tsiviilasi nr 2-23-8379 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-23-8379 Tsiviilasi Lxxxxxx-Mxxxx Kxxxxxxhagi Rxxx Vxxxx vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2 342,97 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad • • • Kohtuistungi toimumise aeg Hageja Lxxxxxx-Mxxxx Kxxxx (isikukood 6xxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja KxxxxKxxxxx(isikukood 4xxxxxxxxxx) Kostja Rxxx Vxxx (isikukood 3xxxxxxxxxx) 01.11.2023 RESOLUTSIOON
3. Mõista Rxxx Vxxxxxx Lxxxxxx-MxxxxxKxxxxx kasuks välja elatis 50 eurot kuus.
4. Elatis on välja mõistetud alates 01.12.2023 kuni Lxxxxxx-Mxxxx Kxxxxx täisealiseks saamiseni.
5. Elatis tasuda Lxxxxxx-Mxxxx Kxxxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgituseks märkida elatis. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
6. Lxxxxxx-Mxxxx Kxxxx esitas 08.06.2023 Tartu Maakohtusse hagi Rxxx Vxxxxxx elatise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista Rxxx Vxxxxxx välja elatis alates 01.06.2023 summas 260,33 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista 01.04.2022 kuni 31.04.2023 elatise võlgnevuse 2700 eurot. Hageja esindaja selgituse kohaselt elab hageja koos oma emaga. Hageja ja kostja ei ole kunagi koos elanud, kuna kostja on olnud kogu lapse elu jooksul Tartu Vanglas. Kostja ei ole lapse kasvatamises osalenud ega last üleval pidanud. Kostja on lapsele soetanud kalleid asju ja kingitusi, aga lapsele on vaja süüa ja riideid. Hageja igakuiste ülalpidamiskulude suurus on olnud vähemalt 520,66 eurot kuus, millest kostja peaks kandma vähemalt poole. Peres on kasvamas veel 3 last peale hageja, seega on perel keeruline toime tulla. Hageja lõplikuks nõudeks jäi kohtuistungil 50 eurot kuus. Hageja esindaja palus elatise välja mõista alates käesoleva aasta detsembrist. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kostja on sõbra kaudu aidanud ka süüa osta.
7. Kostja vastuse kohaselt on tal lapsest saadik puuduv töövõime, aga vanglas viibimise ajal töövõime toetust ei maksta. Kostjale kuulub korter, millelt saab üüritulu 240 eurot kuus. Sellest on vaja tasuda korteriga seotud maksud ning telefoni eest, kokku on kostja kulud 250 eurot kuus. Kostja on vastavalt võimalusele hagejat ja tema pere aidanud. Kostja sõbrad on andnud perele raha, ostnud riideid, koolitarbeid, aidanud remontida telefone jms. Kuni eelmise aastani sai kostja ka korteri üürirahast kõrvale panna. Kostja kinnitas kohtuistungil, et maksab lapsele elatist 50 eurot kuus. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
8. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja lõpliku nõude ulatuses.
9. Kohus loeb rahvastikuregistri kannetega tõendatuks, et Lxxxxxx-Mxxxx Kxxxxx vanemad on Kxxx Kxxxx ja Rxxx Vxxx. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on Lxxxxxx-Mxxxx Kxxxxxxxõigus nõuda kostjalt elatise tasumist.
10. Elatis arvutatakse PKS § 101 toodud aluste järgi ning miinimumelatis ei või olla väiksem kui selle paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 kohaselt koosneb elatise summa järgmistest osadest: • lg 3: baassumma, mida indekseeritakse iga aasta
11. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega; • lg 4: baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
12. aprillil. Sama paragrahvi lõike 5 järgi loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hageja eest saab lastetoetust ja lasterikka pere toetust tema ema. Hetkel on hageja saadava elatise baassumma 219,71 eurot.
13. Hageja pole soovinud lähtuda elatise baassummast, vaid on palunud kostjalt välja mõista elatise 50 eurot kuus. Kostja selgitas, et tal on puuduv töövõime, sissetulekut ei ole võimalik teenida ning kostja suudab maksta elatist 50 eurot kuus. Kostja on tõendanud, et tal on puuduv töövõime kuni 15.06.2027 (dtl 53). Seega vähendab kohus PKS § 102 lg 2 alusel välja mõistetava elatise suurust. Kohus mõistab elatisena välja 50 eurot kuus. Hageja on selle summa välja mõistmist soovinud ja kostja kinnitas, et ta on võimeline selle elatiseks tasuma. Vastavalt hagejate nõudele mõistab kohus välja elatise alates käesoleva aasta detsembrist. Kui kostjal tekib sissetulek, on lapsevanematel omavahel võimalik kokku leppida ka suuremas elatises. Kokkuleppe peavad sõlmima Lxxxxxx-Mxxxx Kxxxx (esindaja KxxxxKxxxx) ja Rxxx Vxxx. Kokkulepe tuleb mõlemal poolel allkirjastada. Kui pooled soovivad, et kokkulepet saaks täita kohtutäitur, tuleb kokkuleppe sõlmimiseks pöörduda notari poole. Asjaolude muutumisel on hagejal õigus pöörduda kohtusse elatise summa muutmiseks.
14. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik