) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealiste laste vanematel ja vanavanematel laste ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane
lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. 11.
lg 1 järgi tekib asenduskohustus eelkõige siis, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane on oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest vabastatud. Isik vabaneb
lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Viidatud sätte mõjualast jääb aga
Seega ei vabane vanem ka kehva varalise seisundi korral oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab
lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest
lg 2 järgi ei vabane, ei saa ka vanavanematel tekkida
lg 1 järgset kohustust pidada vanema asemel ise last ülal, kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Vanavanematel võib tekkida oma lapselapse suhtes ülalpidamise kohustus
lg 2 alusel.
§ esi6 lg 2 emeises lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Selline asenduskohustus tekib vanavanemal
lg 2 järgi juhul, kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on vanemalt ülemäära raske saavutada. Eelkõige tekib vanavanemal osundatud sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema 5 viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Antud asjas on hagi esitatud, kuna laste isalt ei ole õnnestunud täitemenetluse abil järjepidevalt ülalpidamist kohtulahenditega väljamõistetud ulatuses saada.
§-de 105 ja 106 aluse 14. Kostjad on hagejate vanavanemad. Hagejad elavad emaga. Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti Wlt laste A ja B kasuks alates 01.08.2018 välja igakuine elatis 200 eurot iga lapse kohta, kuni laste täisealiseks saamiseni. Pärnu Maakohtu 22.06.2021 kohtumäärus (maksekäsk) kohustati W tasuma Cle elatist 150 eurot kuus alates 17.04.2021 kuni C täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse esitamise ajaks oli hagejate isal elatise võlgnevus, mida ei õnnestunud täitemenetluses sisse nõuda.
järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane
lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. Hagejate seaduslik esindaja on teadlik, et laste isa on osalise töövõimetusega ning elatise võlgnevuse katteks on kohtutäitur kinni pidanud töövõimetus pensionist, seega on täitemenetluse raames täidetud osaliselt elatise lahendeid. Kostjad on aidanud hagejaid materiaalselt, ostnud riideid, koolitarbeid ja aidanud rahaliselt. Hagejate ema on ise ka kinnitanud nimetatud asjaolu, kuid ta ei pea õigeks, et sellist aitamist saab lugeda elatise maksmiseks. 15. Olukorras, kus hagejad esitasid nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanemate vastu
lg 2 järgi põhjusel, et kohustatud vanemalt on ülalpidamist ülemäära raske saada, tuleb kohtul esmajärjekorras selgitada välja kohustatud vanema varanduslik seisund ja võimekus elatist tasuda. Seejärel, kui kohus tuvastab
lg 2 kohaldamise eeldused, tuleb hinnata, kas vanavanemad võivad vabaneda asenduskohustuse täitmisest
Seejuures tuleb arvestada, et vanavanemad täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena
lg 3 järgi ning osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga (vt Riigikohtu
eesmärk nö karistada vanavanemat vanema täitmata kohustuste sh elatisevõla eest, vaid tagada lapsele ülalpidamine olukorras, kus vanemalt ei ole võimalik seda saada. Kohus märgib, et seadusse mõttega ei ole kooskõlas seisukoht, et elatis mõistetakse välja mitmelt isikult, st kohustatud vanemalt ja asenduskohustuse korras vanavanematelt. Hagejate ema on ise kinnitanud, et kostjad on hagejaid toetanud nii rahaliselt ja ostnud lastele riideid ning asju. Lastele taskuraha andmisega ja asjade ostmisega on nad kergendanud, vähendanud laste ema rahalist väljaminekut laste riiete ostmiseks jne. Vanavanem vabaneb asenduskohustusena ülalpidamiskohustusest niivõrd, kuivõrd tema varaline seisund ei võimalda tal
lg 1 mõttes lapselapsele ülalpidamist anda.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et eeldused asenduskohustuse tekkimiseks ei ole täidetud, puudub vajadus hinnata kostjate majanduslikku seisundit selgitamaks välja, kas nad võivad vabaneda kohustuse täitmisest
lg 2 järgi või kas tuleb kalduda kõrvale osavõlgnike kohustuste suuruse võrdsuse põhimõttest. Kohus märgib, et hagejate seaduslik esindaja kohtuistungil selgitas, et kostjate vastu esitatud asenduskohustuse hagi esitamine on tingitud asjaolust, et ta soovib laenu tagasi. Kohus peab vajalikuks selgitada, et elatise nõue ja võlgnevuse (laenu) nõue on eraldiseisvad menetlused, mida reguleerivad erinevad seaduse normid. Menetluskulude jaotus 17. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.