← Eesti

2-22-125733/27

Obsah (5)§ 317§ 423§ 3401§ 168§ 426

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-22-125733 Kohtuasi AS-i Aktiva Portfolio

§ 317lg 5 järgi).

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus

  1. oktoobril
  2. Kostja hagile ei vastanud. Edasine menetluse käik
  3. Kohus selgitas hagejale
  4. mail 2023, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendamata, mistõttu ei tee kohus asjas tagaseljaotsust. Kohus määras hagejale hagi aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ja tõendite esitamiseks tähtaja. Ühtlasi selgitas kohus, millisest õiguslikust regulatsioonis kohus asja lahendamisel lähtub. 2

(5)
  1. Hageja esitas kohtule vastuse
  2. juunil
  3. Kostjaga on sõlmitud konstitutiivsed võlatunnistused. Hageja märkis, et tal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuste. KOHTU SEISUKOHT
  4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3401 lg 2 ja § 423 lg 2 p 2 alusel. 6.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et, hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Juhul kui hagi on õiguslikult põhjendamatu, kuid on võimalik seda puudust kõrvaldada hagi täpsustamisega, võib kohus anda hagejale

§ 3401lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks.

Kohtu määratud tähtajaks hagi täpsustamata jätmise korral jätab kohus hagi

§ 3401

lg 2 ja § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata (vt nt RKTKm 25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 25. Vt lisaks ka RKTKm 24.11.2021, 2-20-15376/34, p 15 ja 09.10.2013, 3-2-1-95-13, p 12, kus on selgitatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise alust

§ 3401lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi.

Pärast hagi menetlusse võtmist on võimalik samadel asjaoludel kohaldada

§ 3401lg 2 ja § 423 lg 2 p 2).

  1. Hagiavalduses on välja toodud järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 31.01.2022 kokku kaks võlatunnistust ning maksekokkulepet, mille kohaselt kinnitas kostja võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, sealhulgas põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid Võlatunnistuse nr 261820 kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 2121,21 eurot, millest põhisumma on 1938,60 eurot, viivis on 8,93 eurot, kahjuhüvitis (sissenõudmiskulud) on 50 eurot, intress on 123,68 eurot ning lisandub ühekordne lepingutasu 100 eurot. Kostja kohustus võla tagastama maksegraafiku alusel. Kostja võla katteks makseid ei teostanud. Võlatunnistuse nr 261819 kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 996,06 eurot, millest põhisumma on 899,98 eurot, viivis on 1,85 eurot, kahjuhüvitis on 40 eurot, intress on 54,23 eurot. Kostja kohustus võla tagastama maksegraafiku alusel. Kohus määras
  2. mail 2023 hagejale tähtaja asjaolude välja toomiseks. Hagejal tuli mh välja tuua asjaolud, millest nähtub poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Kohus selgitas hagejale, et oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Võlatunnistuse liigi kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms. Kohus selgitas hagejale mh seda, et kui hageja ei too välja asjaolusid konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimise kohta, loeb kohus võlatunnistuse deklaratiivseks võlatunnistuseks ning sel juhul tuleb hagejal välja tuua nõude aluseks olevad asjaolud (sh asjaolud, millest nähtub, kas kostja võlgneb hagejale kokkuleppes märgitud rahasumma mingist kohustusest tulenevalt). Nõude aluseks olevateks asjaoludeks saavad olla näiteks põhinõude tekkimise fakt, tasumisega viivitamise fakt ja viivitatud aeg, nõude sissenõutavaks muutumise aeg, võlgniku poolt kohustuste täitmise fakt (sh kohustuste täitmise aeg ja ulatus). Samuti selgitas kohus, et kui hageja nõue sisaldab ka viivist, intressi, kahju hüvitist vms, siis tuleb välja tuua ka nende nõuete 3

(5)aluseks olevad asjaolud. Samuti tuli hagejal välja tuua vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise aluseks olevad asjaolud. Hageja märkis
  1. juuni 2023 vastuses, et poolte vahel on sõlmitud konstitutiivsed võlatunnistused ning hagejal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuste. Muid asjaolusid hageja välja ei toonud. Esmalt selgitab kohus, et kui kohtule esitatud hagis tugineb hageja pooltevahelisele võlatunnistusele, siis eeldatakse, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (vt ka RKTKm 24.11.2023, 2-23-13098/50, p 27; RKTKo 06.02.2012, 3-2-1-149-11, p 22). Kui hageja soovib hagis tugineda konstitutiivsele võlatunnistusele, siis tuleb hagis välja tuua asjaolud, mille pinnalt saab kohus asuda seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus. Pelgalt võlatunnistuses märgitust ei saa järeldada, et kostja on kõikidest vastuväidetest loobunud. See, kas poolte vahel on sõlmitud konstitutiivne või deklaratiivne võlatunnistus on õiguslik hinnang, mitte faktiline asjaolu. Kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise. Kuna hageja ei toonud välja asjaolusid, millest nähtub konstitutiivsete võlatunnistuste sõlmimine, tuleb eeldada deklaratiivsete võlatunnistuste sõlmimist poolte vahel. Hagejal tuli välja tuua deklaratiivsetest võlatunnistustest tulenevate nõuete aluseks olevad asjaolud – sh asjaolud, millest nähtub, kas kostja võlgneb hagejale kokkuleppes märgitud rahasumma mingist kohustusest tulenevalt (sh põhinõude tekkimise fakt, tasumisega viivitamise fakt ja viivitatud aeg, nõude sissenõutavaks muutumise aeg, võlgniku poolt kohustuste täitmise fakt). Samuti tuli hagejal välja tuua vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise aluseks olevad asjaolud. Kohus on eeltoodut hagejale selgitanud
  2. mail 2023 ning andnud hagejale

§ 3401lg 1 järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Kuna praegusel juhul tuleb eeldada deklaratiivsete võlatunnistuste sõlmimist poolte vahel ja arvestades seda, et hageja ei ole deklaratiivsete võlatunnistuste aluseks olevaid asjaolusid välja toonud ja hageja nendele asjaoludele ka tugineda ei soovi, siis on hagis toodud asjaoludel hagi õiguslikult perspektiivitu, mistõttu jätab kohus hagi

§ 3401lg 2 ja § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata.

Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamist.

  1. Lisaks selgitab kohus hagejale, et Riigikohus on
  2. novembri 2023 kohtumääruses selgitanud, et tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja vastu konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Tarbija ei saa mistahes lepinguga võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Ka deklaratiivse võlatunnistusega, millega võlgnik on vastuväidetest loobumisega lihtsustanud võla sissenõudmist, ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, sest lepingu tühisust kontrollib kohus omal algatusel. Selline kokkulepe on VÕS § 421 alusel tühine. Seega, kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib selline võlatunnistus kui leping olla tühine ning seda peab kohus ametiülesande korras hindama (RKTKm 24.11.2023, 2-23-13098/50, p 27). Viidatud lahendis on Riigikohus ka selgitanud, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS §
  3. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka 4

(5)VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised (RKTKm 24.11.2023, 2-23-13098/50, p 28). 9.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hagiavaldus jäeti läbi vaatamata.

§ 168

lõigetes 3-5 sätestatud eeldusi ei esine, et jagada menetluskulud teisiti

§ 168lõikes 2 sätestatust.

Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud ega kohtule menetluskulude tekkimist avaldanud. Seetõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata. 10.

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Eeltoodust tulenevalt hagiavalduse läbi vaatamata jätmine ei välista hageja õigust pöörduda uuesti kohtusse. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.