← Eesti

1-23-1931/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-23-1931 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. novembri
  3. a määrus Nikolai Sadivski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Nikolai Sadivski (ik 37604290314), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. novembri
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Harju Maakohus karistas
  7. aprilli
  8. a otsusega Nikolai Sadivskit KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi lühimenetluses 6 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu
  9. oktoobri
  10. a otsusega nr 1-21-5383 mõistetud ja Pärnu Maakohtu
  11. jaanuari
  12. a otsusega täitmisele pööratud ärakandmata 9 kuu ja 17 päeva vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 15 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus
  13. aprillil
  15. Viru Vangla esitas
  16. novembril 2023 Viru Maakohtule materjalid N. Sadivski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur N. Sadivski vabanemist ei toeta.
  17. Viru Maakohtu
  18. novembri
  19. a määrusega jäeti N. Sadivski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
  20. Maakohus leidis, et N. Sadivskit iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud, nagu vangistuses töötamine, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, motiveeritus omandama riigikeele taset C1 ja head suhted õdedega. N. Sadivski soovib vabanedes asuda elama XXX ühiselamusse. Kohtu hinnangul ei soosi N. Sadivski käitumisharjumustest ja toimepandud kuriteost tulenevalt elukoht ühiselamus tema vangistusest ennetähtaegset vabanemist. Ühiselamu puhul on tegemist sotsiaalelamispinnaga, kuhu määratakse elama kehvas olukorras isikud, nagu vanglast vabanenud ja raskes majanduslikus seisundis olevad isikud. Sellisesse keskkonda sattumine suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. N. Sadivskil oleks võimalus asuda elama ka õe korterisse Raplamaale, kuid seda elukohta elektroonilise valve kohaldamiseks kontrollitud ei ole. N. Sadivskil puudub töökohagarantii, kuid ta selgitas istungil, et tal on kokkulepe tööandjaga Narvas. Kohus suhtub sellesse kriitiliselt, sest N. Sadivskil ei ole Virumaaga mingeid seoseid, kuid soovib elada kehva kontingendiga sotsiaalmajas Kohtla-Järvel ja käia tööl Narvas. N. Sadivski on pannud toime kuritegusid majandusliku olukorra parandamiseks ja tal on kohustusi 31 789,76 eurot. Seega on töökohagarantii puudumine ja majanduslik olukord ohuks uute kuritegude toimepanemisele. N. Sadivski suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud. Lähedased olid tal olemas ka enne kuritegude toimepanemist.
  21. N. Sadivski on vangistuses tegelenud alkoholiprobleemile lahenduste otsimisega. Samas on N. Sadivski pannud kuritegusid toime alkoholijoobes ja olnud ka vägivaldne. Seega tuleneb alkoholi tarvitamisest risk uute kuritegude toimepanemisele. N. Sadivski vajab sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimist. Kuigi vangla ei näe N. Sadivski puhul narkootikumide tarvitamise ohtu, siis kohtupraktika näitab, et seos narkootikumidega on uute kuritegude riski suurendav asjaolu.
  22. N. Sadivski vabastati Harju Maakohtu
  23. mai
  24. a määrusega nr 1-16-4970 vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid vaatamata sellele on N. Sadivski nüüdseks korduvalt vangistuses viibinud. Seega ei mõjutanud ennetähtaegne vabastamine tema käitumist. Pärnu Maakohus on mitmel korral arutanud N. Sadivski kohta esitatud erakorralist ettekannet seoses registreerimiskohustuse rikkumisega. Seega ei ole mõistetud karistuse täitmisele pööramise oht piisav hoidmaks N. Sadivskit seaduskuulekal teel. Elektrooniline valve ei näita, millega isik tegeleb ja ei takista teda, mistõttu ei ole see piisavalt tõhus meede, arvestades N. Sadivski ohuprognoosi. Määruskaebus
  25. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Nikolai Sadivski, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  26. N. Sadivskile on garanteerinud töökoha Wisdell OÜ, kes saatis ka vanglasse kinnituse, mille kättesaamist kinnitas kontaktisik A.A.. Põhjendamatu on maakohtu hinnang, et XXX ühiselamu on kuritegelik ning ei ole kindel ja usaldusväärne. N. Sadivski soov ühiselamusse elama asuda ei ole formaalne, sest talle garanteeritud töökoht on seal lähedal. Vabanedes oleks ta elektroonilise valve all kogu aeg nähtav ja hõivatud tööga. Samal põhjusel ei soovi ta asuda elama oma õe korterisse Raplamaale, sest seal ei ole tal töökohta. Vabanedes on tal kõigi lähedaste toetus. 2 Ringkonnakohtu järeldused
  27. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Nikolai Sadivski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises.
  28. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  29. aprilli
  30. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus ühtegi sellist kaalutlusviga ega rikkunud põhjendamiskohustust, millest tulenevalt võis N. Sadivski jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Maakohus on N. Sadivskit iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele tema vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
  31. N. Sadivskit iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud, nagu vangistuses töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine, distsiplinaarkaristuste puudumine ja lähedaste toetus. Samas on N. Sadivskit vangla iseloomustuse kohaselt kriminaalkorras karistatud 13 korda ja vanglas viibib ta seitsmendat korda. See näitab, et ka kõige rangem karistusviis ei ole mõjutanud N. Sadivskit kuritegude toimepanemisest loobuma, vaid ta jätkab varasemat kuritegelikku eluviisi. Harju Maakohtu
  32. oktoobri
  33. a otsusega asjas nr 1-21-5383 mõisteti N. Sadivskile mh karistus süstemaatilise varguse eest, kuid Harju Maakohtu
  34. aprilli
  35. a otsuse kohaselt asjas nr 1-23-1931 pani N. Sadivski katseajal viibides toime mitu väheväärtusliku asja varguse katset. Lisaks, nagu ka maakohus välja tõi, vabastati N. Sadivski Harju Maakohtu
  36. mai
  37. a määrusega asjas nr 1-16-4970 vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid vaatamata sellele on N. Sadivski nüüdseks korduvalt vangistuses viibinud. Järelikult on varastamine kujunenud N. Sadivskile tavapäraseks eluviisiks ja varasem karistatus ega vangistusest tingimisi vabastamine teda seaduskuulekale elule mõjutanud ei ole.
  38. N. Sadivskile Harju Maakohtu
  39. oktoobri
  40. a otsusega mõistetud karistus pöörati Pärnu Maakohtu
  41. jaanuari
  42. a määrusega täitmisele, sest N. Sadivski rikkus korduvalt registreerimiskohustust ja jäi kriminaalhooldusametnikule kättesaamatuks. See näitab, et N. Sadivski ei ole suuteline järgima kontrollnõudeid, isegi kui on oht, et kohustuste rikkumise tõttu võidakse tingimisi mõistetud karistus täitmisele pöörata ja N. Sadivski peab asuma karistust kandma vangistuses. Seetõttu puudub kohtul usaldus, et N. Sadivski järgiks kontrollnõudeid ja kohustusi ka juhul, kui teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastataks. Lisaks peaks N. Sadivski elektroonilise valve kohaldamisel järgima väga ranget ajakava, mis võib eelnevat arvesse võttes osutuda keeruliseks.
  43. N. Sadivski enne tähtaega vangistusest vabastamist ei toeta ka asjaolu, et ta on pannud korduvalt toime kuritegusid, olles alkoholijoobes. Vangla iseloomustuse kohaselt pani N. Sadivski alkoholijoobes toime röövimise ja ettevaatamatusest surma põhjustamise. Samuti leidis maakohus, et N. Sadivski puhul suurendab seos narkootikumidega uute kuritegude toimepanemise riski. Ka vangla iseloomustusest nähtub, et N. Sadivski tarvitas enne vangistust amfetamiini. Seega on N. Sadivski puhul probleemiks meelemürkide tarvitamine, mis soodustab uute kuritegude toimepanemist.
  44. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et N. Sadivskile oleks kasulikum asuda elama õe juurde Raplamaale kui XXX ühiselamusse. Siiski soovib N. Sadivski elada just Kohtla-Järvel, et saaks käia seal lähedal tööl. Kuigi ühiselamus võivad tõepoolest viibida kehvema elujärjega inimesed, mis ei pruugi toetada vastselt vangistusest vabastatu seaduskuulekat elu, ei saa see olla ainsaks põhjuseks, et jätta kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 3 Ühtviisi oluline on ka kinnipeetava vaba aja sisutihe kasutamine, mistõttu on määrava tähtsusega ka töökoha olemasolu. N. Sadivski ei nõustu maakohtuga selles, et tal puudub töökohagarantii, vaid tema sõnade kohaselt on Wisdell OÜ kinnitanud talle garanteeritud töökoha olemasolu. Ringkonnakohus leiab, et kuigi on positiivne, kui N. Sadivskil on olemas vabanedes kindel töökoht, ei muuda see kohtukolleegiumi arvamust tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta. Kõiki N. Sadivski kohta käivaid asjaolusid kogumis arvestades oleks ringkonnakohtu hinnangul N. Sadivski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ennatlik.
  45. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et N. Sadivski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Ennekõike annab aluse tema vabastamata jätmiseks tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Seda riski ei ole võimalik maandada elektroonilise valve ega kriminaalhooldusega.
  46. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  47. novembri
  48. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.