← Eesti

4-23-2769/52

Obsah (5)§ 224§ 69§ 91§ 33§ 227

4-23-2769 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2023, Tallinn Väärteoasja nr 4-23-2769 (231722004318) Kohtunik Merit Bobrõšev Sekretär Christel

) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o. 600 eurot ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut s.o summas 200 eurot Kaebuse esitaja Aare Roosiväli isikukood 37506022244; elukoht xxxx, e-post xxxx Kaitsja vandeadvokaat Indrek Kukk Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp, esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 1, §-de 133-135 kohus otsustas: Jätta Aare Roosiväli kaitsja kaebus rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

  1. augusti 2023 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 231722004318 muutmata ja tühistamata Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv kogusummas 800 (kaheksasada) eurot ja menetluskulud s.o ekspertiisi tegemisega seotud kulud kogusummas 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks 1 4-23-2769 tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahalisi kohustusi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Asitõendid: - sõiduki kindalaekast leitud klaastahvel ja torujupp tagastada kohtuotsuse jõustumisel Aare Roosiväljale; - ekspertiisist tagastatud pakend hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine, mis on jäeti hoiule EKEI keemiaosakonda, konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja KarS § 191 alusel ning jätta see NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Jätta menetluses tekkinud õigusabikulu kaebaja kanda. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on põhjendustega kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav hiljemalt
  3. oktoobril 2023 e-toimiku vahendusel või Harju Maakohtu kantseleist. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll
  4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja
  5. juunil 2023 koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Aare Roosiväljale (Roosiväli) ette, et ta juhtis
  6. mail 2022 kell 21.04 xxxx, mootorsõidukit xxxx (reg-nr xxxx) isikuna, kelle ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,93 mg. Vereprooviga tuvastatud alkoholi sisaldus veres oli 0,98+/- 0,05mg/g. Samuti heidetakse väärteoprotokolli kohaselt A. Roosiväljale ette, et ta valdas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ja psühhotroopset ainet kokaiin. Lisaks isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet kokaiin, ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus A. Roosiväli sellega liiklusseaduse (

) § 69 lg-t 3 ja pani toime

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 rikkumisega pani toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja otsus 2 4-23-2769 2. Politsei- ja Piirivalveameti 11. augustil 2023. a otsusega karistati A. Roosivälja

§ 224lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o.

600 eurot ja NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o. 200 eurot. 3. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusalune isik toime pannud talle etteheidetavad väärteod. Alkoholisisaldus veres tuvastati EKEI poolt läbi viidud uuringuga. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile on Eesti Akrediteerimiskeskus väljastanud tunnistuse erialase kompetentsuse kohta. Mõõtetulemus on jälgitav. Väärtegude toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh tunnistajate ütluste, menetlusaluse isiku ütluste, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, vallasasja läbivaatuse protokolli, joobeseisundi tuvastamise saatekirja, terviseseisundi kirjeldamise, ekspertiisimääruse, ekspertiisiakti nr xxxx, EKEI ja PERH-i päringutele vastustega. Menetlusaluse isiku juurest leitud valge pulber massiga 0,26 g, torujupp valgete ainejälgedega ja klaasplaat valgete ainejälgedega edastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti analüüsiks. Ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt sisaldab valge pulber kokaiini, torujupil leidub kokaiini jälgi, klaasplaadil leidub kokaiini jälgi. A. Roosiväli on rikkunud

§ 69

lg-t 3 ja pannud toime

§ 224

lg-s 2 sätestatud väärteo ning NPALS § 3 lg-t 1 ja pannud toime NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale

  1. Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku A. Roosivälja kaitsja vandeadvokaat Indrek Kukk. Kaebuses taotletakse vaidlustatud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.
  2. Kaebuses märgitakse, et pole tõendatud, et sõidukist (kindalaekast) leitud psühhotroopsed ained kuulusid menetlusalusele isikule. Kaebuses leitakse, et kokaiini omamise väide on ümber lükatud sellega, et menetlusaluse isikuga koos samas autos kaasreisijana viibinud M A karistati narkootilise aine valdamise eest. Seega tuleb menetlus NPALS § 3 lg 1 osas lõpetada vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.
  3. Ka märgitakse kaebuses, et menetlusalune isik on ülekuulamisel kinnitanud, et ta ei ole kokaiini tarvitanud ning katsuti tema verega ei olnud talle vere võtmisest kuni pakendamiseni nähtav. Asjaolu, et verevõtmisel esines probleeme ja see leidis aset väga segases olukorras, on kinnitanud ka tunnistajana üle kuulatud politseiametnik A T, kes leidis M. A narkoainet. Arvestades, et sama isik leidis narkoainet ja puutus sellega kokku, ei saa välistada, et vereproov saastus narkoainega. Kaebuses seatakse kahtluse alla, kas A. Roosiväljalt vereproovi võtnud O B ka tegelikult oskab ja teab nõudeid, mis on vajalikud vereproovi võtmiseks ja ekspertiisiasutusse saatmiseks. Ei saa välistada, et vereproovi võtmisele eelnenud desinfitseerimisel kasutati alkoholi sisaldavat vahendit. Seega kuna on oluline segadus ja puudused tõenditega ning menetlusalune isik eitab lubamatu teo toimepanemist, tuleb menetlus käesolevas asjas

§ 69lg 3 osas lõpetada vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1.

3 4-23-2769 Menetlus Harju Maakohtus

  1. Kohtumenetluses jäid A. Roosiväli ja tema kaitsja kaebuse juurde ja palusid tühistada Politsei- ja Piirivalveameti otsuse. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tõenditele antud hinnang ja tuvastatud faktilised asjaolud
  3. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kaebaja A. Roosiväli juhtis
  4. mail 2022 kell 21.04 xxxx mootorsõidukit xxxx (reg-nr xxxx) isikuna, kelle ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,93 mg. Vereprooviga tuvastatud alkoholi sisaldus veres oli 0,98+/- 0,05mg/g. Samuti heidetakse väärteoprotokolli kohaselt A. Roosiväljale ette, et ta valdas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ja psühhotroopset ainet kokaiin. Lisaks oli isik eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet kokaiin, ilma arsti ettekirjutuseta. Viidatud teelõigul märkasid teda patrullsõidukiga liiklusjärelevalvet teostavad tunnistajad T L (PPA patrullpolitseinik) ja V E (PPA patrullpolitseinik). Nad peatasid A. Roosivälja sõiduki xxxx mnt-l liiklusjärelevalve käigus, kus alustasid tema suhtes menetlustoimingute läbiviimisega.
  5. Kohtuistungil andsid ütluseid tunnistajad T L, V E, O B, M A ja menetlusalune isik A. Roosiväli. Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. veebruari
  7. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-1247, p 37). Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku kohtus antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku kohtus antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. detsembri
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-100-15, p 17). Kohtuotsuse rajamine isiku nende ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. mai
  11. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 12). VTMS § 31 lg-st 1 tulenevalt on need põhimõtted kohaldatavad ka väärteomenetluses.
  12. Tunnistajate T L, V E, O B ja M A ütlused
  13. mai
  14. a sündmuste osas on omavahel haakuvad ja vastuoludeta. Samuti riimuvad need dokumentaalsete tõenditega.
  15. Tunnistaja T. L (PPA patrullpolitseinik) selgitas kohtus, et eelmisel aastal oli ta patrullteenistuses koos V. E ja nad teostasid liiklusjärelevalvet. Märkasid valget värvi sõidukit 4 4-23-2769 xxxx, andis peatamismärguande ja auto peatus tükk aega hiljem. Miks antud juhul selle sõiduki kinni pidasid, ei mäleta, sest toimus üle aasta tagasi. Juhi isik, s.o A. Roosiväli tuvastati dokumendi alusel. Roolis istunud A. Roosiväljal olid joobetunnused. Samal ajal, kui juht istus rooli taga, tehti talle alkoholitest indikaatorvahendiga, mis oli positiivne. Indikaatorvahendi kasutamine fikseeriti indikaatorvahendi kasutamise protokollis. Sõidukis oli kõrvalistuja. Peale positiivse joobetesti tulemust paluti nii juhil kui ka kõrvalistujal autost väljuda. A. Roosiväli sõidutati ratastooliga politseibussi kõrvale ja ta tõsteti joobe tõendusliku alkomeetriga kontrollimiseks politseibussi. Isiku juuresolekul teostas T. L kohapeal auto läbivaatuse. Politseibuss oli paigutatud selliselt, et A. Roosiväli näeks sõiduki läbivaatuse toimingut. Sõiduki läbivaatuse juures viibisid veel tunnistaja paarimees V. E, peatatud sõiduki kõrvalistmel olnud meesterahvas ja teine saabunud patrullauto. Auto läbivaatuse tulemusena leiti erinevaid esemeid - peeglid, kus oli valge pulbriline aine ja võimalik, et kotike. A. Roosiväli toimetati meditsiiniasutusse vereproovi andmiseks. Politseinikud palusid meditsiinitöötajatel A. Roosiväljalt verd võtta. Tuli natuke aega ootejärjekorras olla, seejärel tuli meditsiiniõde, kes juhatas neid kabinetti, kus hakati pabereid täitma ja verd võtma. Arst ja õde täitsid koos erinevaid dokumente. Ametnikul tuleb sinna kirjutada siis, kui vereproov võetakse sunniga, kuid tunnistaja ei mäleta, kes selle protokolli vormistas. Tunnistaja viibis ruumis, kus A. Roosiväljalt vereproov võeti, kuid keeras vere võtmise hetkeks selja, sest talle ei meeldi väga vaadata, kui verd võetakse. Tunnistaja ei mäleta katsuteid, millesse veri võetud ega toiminguid katsutitega, selgitades, et see on meditsiiniline teema ja ei ole tema ampluaa. A. Roosiväli ei tahtnud protseduuri ajal olla väga koostööaldis ja kuna läks aega, siis tundis selle üle rõõmu ning naeris üldjärjekorda suunamise üle. Peale verevõtmist ei teostatud A. Roosivälja suhtes muid meditsiinitoiminguid või tegevusi. Peale verevõtmist soovis A. Roosiväli koos enda sõpradega lahkuda, kelle pidi ise järgi kutsuma, sest talle ei sobinud istuda politseibussi tagakongis, kus isikut transporditakse (
  16. septembri
  17. a istungi protokoll).
  18. Tunnistaja T. L ütlustega haakuvad ka V. E (PPA patrullpolitseinik) antud ütluseid, mille kohaselt ta ei mäleta täpset kuupäeva, kuid eelmisel aastal õhtudes vahetuses sai liiklusjärelevalve käigus xxxx mnt-l G4S sularahakeskuse lähedal peatatud valget värvi mootorsõiduk xxxx. Kontrolli juhti, kelleks osutus A. Roosiväli, kellega tunnistaja on ka varasemalt kokku puutunud seoses sellega, et A. Roosiväli on juhtinud mootorsõidukit alkoholi ja narkootilise aine mõju all. Vahemärkusena märgib kohus, et kohtus uuriti tunnistaja ütluste kontrolliks Harju Maakohtu 10.05.2021 otsust asjas nr 4-20-5230, millest nähtub A. Roosivälja karistamine NPALS § 151 lg 1 järgi. Järgnevalt avaldas tunnistaja, et xxxx mnt-l A. Roosivälja peatamisel kasutati indikaatorvahendit, mille näit kinnitas alkoholi tarbimist. Eeldab, kuid ei mäleta, et alkoholi osas fikseeriti indikaatorvahendi kasutamine. Seda, kumb juhiukse juurde läks ja kas indikaatorvahendit kasutas tunnistaja või tema paarimees, ei mäleta. Juhiga suheldes ilmnesid ka narkojoobele viitavad tunnused, mis tingisid selle, et juht tuli toimetada tervishoiuteenuse osutaja juurde PERH-i. Millised konkreetsed narkojoobetunnused A. Roosiväljal olid, ei mäleta, kuid kogemuse põhjal viitavad sellele häiritud olek, higistamine ja silmapupillid. Sõiduki salongis oli näha ka tasapinnalist materjali, mille peal olid valge pulbrilise aine jäägid, mis tunnistaja kogemuse põhjal viitavad need inhaleeritava aine kasutamisele ehk ei saa välistada, et selles keskkonnas tarvitatakse keelatud ainet. See indikeeris keelatud aine käitlemise selles sõidukis. Ei mäleta, kas A. Roosiväli selgitas ise 5 4-23-2769 midagi alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamise kohta. Abistas A. Roosivälja autost väljatulemisel. Enne PERH-i suundumist selgus, et samas autos kaasreisijal oli käes narkokahtlast ainet ja kutsuti lisaabi teise patrulli näol, et keegi sellega tegelema hakkaks. Tunnistaja ei mäleta, et A. Roosivälja juurest oleks keelatud ainet leitud, aga kaasreisija juurest leidis ja kaasreisija asus juba õues, sõidukist väljaspool. Eeldab, et A. Roosivälja sõiduk vaadati üle, aga ei mäleta, et kelle poolt. A. Roosiväli oli seal samas, sest tavaline ja seadusjärgne protseduur on ju see, et isik peaks olema läbivaatuse juures, kui ta ei takista seda läbivaatust. Sõiduki läbivaatusel pidas ebatavalisena silmas seda tasapinda, peeglit, millel olid valge pulbrise aine jäägid triibukujuliselt, mis tema arusaama kohaselt viitavad inhaleeritava narkootilise aine tarbimise võimalikkusele. A. Roosiväljaga suunduti PERH-i, kus oli väike ebameeldiv intsident, kuna EMO arstiga suheldes oli aru saada, et olid seal ebasoovitud ajal, sest oli palju tööd. EMO arst ütles, et enne neid on 5 patsienti ja nemad on järjekorras 6ndad, mis terviseseisundi kirjelduse ja isikult bioloogilise vedeliku võtmise seisukohast ei ole aktsepteeritav tegelikult ajalises mõttes. Kui A. Roosiväli sellest kuulis, siis tõstis kaks kätt taeva poole ja väljendas rõõmu, et talle sobib, kui läheb kaua aega. Haiglas tuli järjekorras oodata 1-1,5 tundi. Võimalik, et PERH-is kabineti ukse taga viibides pidi vahepeal ära käima, kuid A. Roosiväljaga kabinetti jõudes viibis kogu aeg kabinetis. Kohale tulnud arst, kes ei olnud sama EMO arst, kirjeldas isiku terviseseisundit, tegi oma toimingud ja seejärel võeti isikult bioloogilist vedelikku. Bioloogilise materjali võtmist tõenäoliselt nägi, sest viibis seal juures, aga ei mäleta, kas tegu oli uriini või verega. Tõenäoliselt nägi, et millisesse anumasse bioloogiline vedelik võeti, aga ei suuda meenutada üksikasju. Tegemist on tavalise protseduuriga ja tunnistaja on pidanud vahel vaatama ja medõdedele meelde tuletama, et kuni vedeliku sulgemiseni nad ruumist ei lahku või et medõde on tahtnud kabinetist lahkuda, aga anum on veel sulgemata kleebisega ja isik on jätnud kleebise allkirjastamata, kuid A. Roosivälja juhtumi raames midagi ebatavalist selles protseduuris ei meenu. Mitu inimest kabinetis sel hetkel oli, ei mäleta ning midagi spetsiifilist/ eriskummalist sellest meelde ei jäänud. Politseiametnikul tuleb allkirjaga kinnitada bioloogilise vedeliku võtmine ning kui tegemist on joobeseisundisaatekirjaga, siis tuleb sinna märkida allkiri, kuupäev ja nimi. Kui protseduurid said tehtud, siis A. Roosiväli avaldas soovi PERH-st lahkuda ja avaldas, et talle tullakse järele. Tunnistaja koos paarilisega liikusid juhtunust ettekannet kirjutama (
  19. septembri
  20. a istungi protokoll).
  21. Tunnistaja M.A (kaasreisija) selgitas kohtus, et sai
  22. mail 2022 enne kella 21 sõbra A. Roosiväljaga kokku tolle maja juures xxxx tänaval tupikteel. Kokku saadi, sest A. Roosiväli oli olnud taastusravil ja pikka aega polnud nähtud, plaan oli käia kuskil kiirendusel ja A. Roosivälja juures pärast natuke napsitada. Autosse xxxx istudes vaatasid, et mingi paberinutsakas ja korjasid selle üles, peale mida hakkasid sõitma. Mõtles, et tegemist on prügiga, kuna prügikasti ei olnud, siis vaatasid, et mis seal on ja tahtsid ära visata. Vaatasid, et mingi kotike valge pulbriga ja see oli lihtsalt tunnistaja käes. Tegi selle huvi pärast lahti, A. Roosiväli tegeles ühe pardatšokis olnud klaasiga, tunnistaja pani seda pulbrit klaasi peale ja nuusutas, et millega on tegu, lõhna ei tundnud ja ei teadnud, millega tegu. Klaas tunnistajale ei kuulunud, klaasidega tegeleb A. Roosiväli. Kaua sõita ei jõutud ja enne xxxx keskust G4S maja juures peeti neid kinni. Märkasid politseid, kui sõitsid suunaga xxxx keskuse poole xxxx tee ristis, politsei seisis foori taga ja oli suunaga xxxx tänava poole. Märkas enne nende kinnipidamist taga vilkureid. 6 4-23-2769 Kui politsei oli neid kinni pidanud, siis ehmatas ära, sest kotike oli tal käes, neid kutsuti mõlemaid välja. Kotike võeti ära ja A. Roosiväli visati ilma ratastoolita kongi. Tunnistaja osas koostati mingi dokument ja kotike konfiskeeriti, hiljem öeldi, et see sisaldas kokaiini. Klaasi peale pani aine tunnistaja ja see jäi temast autosse ning politsei konfiskeeris selle. Narkootilise aine tarvitamiseks abivahendeid kaasas ei olnud. Sõidukisse istudes olid kaasas telefon ja võib olla raha. Tunnistaja läks taksoga koju. Kui A. Roosivälja nägi järgmisel päeval, siis rääkis too, et käis EMO-s, kus ootas pikalt 3,5 tundi järjekorras ja temalt võeti vereproov (
  23. septembri
  24. a istungi protokoll).
  25. Tunnistajate T. L ja V. E ühetaolisi ütlusi vereproovi protseduuri läbiviimise andis ka tunnistaja O. B (PERH õde), kes kinnitas oma ütlustes, et kaebajaga oli tal kokkupuude 1,5 aastat tagasi, kuid sündmusest ei mäleta midagi. Verevõtmise protseduur käib selliselt, et tuuakse politsei poolt vere- või uriiniproovi andjad, neil on kõik vajalikud vahendid - katsutid, turvakott, puhastamisvahend, nõelad ja saatekirjad, mida õde haarab endaga kaasa - juba valmis pandud ning õde läheb vereproovi andja juurde, küsib dokumenti ja seletab protseduuri käiku. Kliendi vaateväljas võtab vereanalüüsid, paneb turvakleepsud, kuhu prooviandja annab oma allkirja ja paneb koos enne täidetud saatekirjaga kotti. Vereproov võetakse veenist, kuid enne seda puhastatakse käsi tööandja poolt väljastatud puhastava aine Octeniseptiga, mis ei sisalda alkoholi. Peale puhastamist ootab ta mõned sekundid kuni teeb nõela lahti ja hakkab võtma veeniverd, mida võetakse katsutisse. Tegemist on spetsiaalsete halli korgiga katsutitega, mis on mõeldud just alkoholisisalduse tuvastamise protseduuride jaoks. Katsutitel on vaakum sees ja kui katsuti on rikutud, siis see ei ime verd sisse. Samas kohas, patsiendi silmade ees paneb kleepsud ja turvakleebiste peale paneb prooviandja oma allkirjas. Kui prooviandja ei ole võimeline allkirjastama või esineb mingi muu põhjus, siis võib kaks allkirja panna proovivõtja, seejärel paneb ta kleebised katsutite peale ja mõlemad katsutid koos saatekirjaga lähevad isiku silmade ees turvakotti. Saatekirjale vereproovi võtmisel keegi tema kolleegidest ega politsei rohkem midagi kirjutama ei pea, täita tuleb isiklikult ainult temal. Turvakoti peale kirjutab samuti, et kuhu see läheb (EKEI-sse), kustkohast (PERH-st) ja kes võttis vereproove, paneb oma ees- ja perekonnanime, allkirja. Paneb samuti selle turvakoti numbrikoodi kirja vihikusse oma allkirjaga ja prooviandja kleebisega. Turvakoti külge paneb veel stepleriga ühe patsiendi kleepsu. Turvakott läheb traumapunkti seifi, kuhu tavaliselt pannakse kõik turvakotid. Seif on lukustatud ja võti asub traumapunktis õe kapis. Võtme võtmine ja koti seifi panemine registreeritakse selliselt, et vihikusse pannakse tempel kellaaja ja prooviandja kleeps, mis tõendab võtme võtmist ja seifi lahti tegemist. Õe ametiks vajalikud oskused ja teadmised omandas Tervishoiu Kõrgkoolis. Verevõtmine on kõige tavapärasem toiming, mis kuulub kliinilise õenduse õppeainesse ja ilma selleta ei saaks tõendit, et on lõpetanud Tervishoiu Kõrgkooli. See, mis selles õppeaines õpitakse, on kirjas Tervishoiu Kõrgkooli saadetud kliinilise õenduse aineprogrammis. Olemas on ka sellekohane juhend bioloogilise vedeliku võtmisest juhuks, kui isiku toob politsei. Haiglas on kasutusel ka teisi alkoholi sisaldavaid puhastusvahendeid. Toimikus olevast turvakotist tehtud foto osas selgitas tunnistaja, et pani kirja, kuhu see kott läheb (EKEI-sse), kellelt (PERH-st), kuupäeva ja enda allkirja. Vihiku alusel saab tõestada, et ta kasutas seda seifi võtit, pani sellele turvakoti numbri, mis on unikaalne. Väärteotoimikus oleval fotol turvakotist tundis ära enda käekirja ja allkirja. Turvakoti peal on ka kleebised patsiendi andmetega, mis saavad sinna samal ajal, kui vormistab 7 4-23-2769 saatekirja. Saatekiri, katsutid, turvakleebised ja see, mis turvakotile markeriga paneb ja kõik kleepsud, toimub proovi andja silmade ees. Hästi õhukesest materjalist turvakleebised pannakse üle katsuti korgi ja kui natuke puudutada, siis võib see katki minna ja seepärast on ta turvakleebis. Neil on ainult kaks turvakleebise varianti. Peenem käib verekatsuti peale ja natuke laiem uriinitopsi peale. Turvakleebistel on ka koodid, kuid neid need ei puuduta, kuskile kirja ei pea panema ja eraldi tähelepanu pöörama. Turvkleebisele annab juhendi järgi allkirja klient, kuid kui ta ei ole võimeline, siis võib allkirja panna proovivõtja. Sellises olukorras seda erandit kuskil ei fikseerita. Toimikus olevalt katsutitest tehtud fotolt katsutite kleebistel allkirja ära ei tunne, kuid katsutid näevad välja samad, millest rääkis (
  26. oktoobri
  27. a istungi protokoll).
  28. Menetlusalune isik A. Roosiväli andis kohtuistungil ütluseid, et jõi hommikul taastusravilt välja kirjutades otse pudelist Jägermeistrit, aga ei oska öelda kui palju. Peale seda tuli talle sõber järgi, kellega tuli xxxx. Toimetas kodus ja sai kokku sõbra M.A ga, võttis ta peale ja sõitsid xxxx. xxxx mnt-l nägi kaugelt tulevaid vilkureid ja ütles M.A le, et kedagi peetakse tõenäoliselt kinni. Mingil hetkel xxxx mnt keskel, kus paremat kätt on üks teeäärne söögikoht, oli patrull tema kõrval ja vehkis läbi akna, et ta seisma jääks, kuid ta ei saanud aru, et mis põhjusel, sest polnud midagi teinud. Sõitis rahulikult mööda xxxx mnt-d, kus oli hästi palju autosid. Sõitis kõikide autodega ühes kolonnis, kui politsei aknast vehkis. Algselt oli ainult politseibuss, kes tema kinni pidas ja kõrvale surus, sest politseinik lasi enda akna alla ja talle hüüti, et: „Sõida kõrvale!“. Kui punaseid-siniseid vilkureid nägi, siis oli tema taga veel üks auto, nägi vilkureid üle teise auto. Ta ei saanud üldse aru, et need vilkurid talle oleks. Keeras esimesse teeotsa, kuhu oli võimalus. Mäletab, et pandi indikaatorvahendisse puhuma. Arvab, et rohkem toiminguid seal ei tehtud. Tema juuresolekul sõiduki vaatlus ei tehtud, ta ei mäleta ja ei näinud enda auto läbiotsimist. Protokolli, mille järgi tema sõiduki kindalaekast on leitud klaastahvel valge pulbrilise ainega ja fooliumpakendid, milles oli valge pulbriline aine, allkirjastamise osas märkis, et olukord oli nii agressiivne, et võib olla ta ei vaadanudki, et kuhu allkirja pani. Talle tundus, et politseiametnikul oli tema vastu midagi isiklikku. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse allkirjastas tõenäoliselt politseiautos. Teda aeti kohe autost välja, võeti ratasrool, istus ratastooli ja siis öeldi, et ta viiakse kohe EMO-sse, kuhu ta viidigi. Ta ei tea, et mida tegi sel ajal kaasreisija M.A , kui politsei teda kinni pidas. Kui neid kinni võeti, siis tema arust kamandati M.A autost välja ja teda võeti autost välja. Ta ei näinud, et mis M.A ga tehti, sest neil puudus kontakt, M.A oli tema vaateväljast eemal. See käis päris kiiresti ja olukord oli suhteliselt agressiivne, millest ta ei saanud isegi aru, et miks. Kuulis, kuidas M.A ga midagi õiendati ja teda pandi ratastoolita politseibussi kongi. Kuna ta ei saa suvalises kohas ratasroolita istuda, siis visati teda bussi kongi põrandale ja uksed pandi kinni. Kinnipidamise juures oli pruuni värvi riietega politseiametnikke väga palju, nägi seal kahte politseiautot. Olukord toimus kiiresti ja järgmisena oli juba EMO-s. EMO-s olles sai aru, et kellaaeg on selline, kus kõigil oli kiire. Kuulis, kui öeldi, et sellel mehel tuleb võtta vereanalüüs ja arst ütles, et meil on siin nii kiire, miks siia tulite. Arsti ja politseiametnike vahel oli tohutu sõnelus. Arst ütles, et võtta tuleb järjekorranumber ja keegi pidi maksma selle eest tasu, oli teema, et kes maksab. Tasu maksis vist politseiametnik ja teda pandi EMO järjekorda, kus tuli oodata tohutult pikka aega, mis tundus terve igavik. Mingi aeg läks temalt verevõtmiseks. Seda tehti suures kabinetis ja talle tundus, et terve kabinet oli täis voodeid, õdesid, arste, politseinikke. Ta oli oma ratastoolis. Verevõtmise protseduuri ei mäleta, et kuidas see käis. Mäletab, et oli jube segadus. Oli sõnelus, et kuidas verd võtta või kus kohas võtta. Seal olid desoained ja ta ei saanud aru, et kes seal vereproovi võttis ja kes piirituslapiga kätt puhastas. Arvab, et kätt puhastati piirituslapiga, sest 8 4-23-2769 tundis piirituse lõhna. Esimese korraga verd veenist kätte ei saadud, siis prooviti mõlemat kätt. Ampull anti tema arust kellegi kätte edasi. Talle tundus, et äkki üks õde ei suutnud võtta ja siis vist tuli teine õde. Milline õde või kes selle vere lõpuks talt veenist võttis, ei saa ta öelda, sest rahvast oli nii palju. Vere võtmise hetke loomulikult mäletab, sest see on valus protseduur tema jaoks, kui nõel pannakse veeni. Jälgis ja nägi süstalt ja seda kui talle süstal veeni pandi, ka verd pidi tulema. Ei mäleta, kas nõelale torgati otsa katsuti. Näkku ta ju ei vaata, et kes proovi võtab. Silmade ees topsikusse vere minemist ei ole. Ta ei näinud, et kuhu veri läks, sest seal tema ümber oli palju inimesi. Vere võtmise ajal oli temast vasakul politseiametnik, paremal pool ei saanud olla, sest seal oli voodisein. Temast ees oli laud ja laua juures oli veel politsei. Verevõtmisel tema suhtes sundi ei rakendatud ja andis vereanalüüsi vabatahtlikult. PERH-s muid toiminguid peale verevõtmise tema suhtes ei teostatud. Tema autost leitud väikeses koguses narkootiliste ainete osas ei ole õrna aimugi, et kuidas said need seal olla, kuid need ei ole tema omad. Keegi teine peale tema seda sõidukit ei kasuta. Ainuke loogiline seletus, et need ained võiksid olla autos kõrval istunud M.A omad, sest kedagi teist rohkem autos ei olnud. Sõidu ajal ei jälginud, et mis M.A kõrval teeb ja kas katsus kindalaegast, sest sõitis ja jälgis teed, peegleid ja mis toimub tema ümber (
  29. septembri
  30. a istungi protokoll).
  31. Seega kinnitavad menetlusaluse isiku ütlused, et ta tarvitas
  32. mail 2022 otse pudelist teadmata koguses alkohoolset jooki Jägermeister. A. Roosivälja ütlustega haakuvalt kinnitavad M.A ütlused, et nad said
  33. mail 2022 enne kella 21 kokku ja plaanisid minna sõidukite kiirendusele. Koos hakati liikuma A. Roosivälja juhtud sõiduautoga xxxx. Nii M.A kui ka A. Roosiväli märkasid tiheda liiklusega xxxx mnt-l politseisõidukit. Nägid enne nende kinnipidamist enda sõidukist tagapool politseisõidukil põlevaid vilkureid. Politsei poolt peeti nad peatumismärguandega enne xxxx keskust xxxx mnt-l kinni, mida kinnitavad ka tunnistajate M.A , V. E ja T. L ütlused.
  34. Tunnistajate T. L ja V. E ütlused kinnitavad seda, et juhi isikut kontrolliti ja selleks osutus A. Roosiväli, kellel olid joobetunnused.
  35. Nagu nähtub tunnistajate ütlustest, siis kinnipidamisel kontrolliti sõidukit juhtinud A. Roosivälja joovet indikaatorvahendiga. Menetlusaluse isiku poolt allkirjastatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt mõõdeti alkoholisisaldust väljahingatavas õhus mõõteseadmega AlcoQuant 6020 plus nr A427291, järgmine indikaatorvahendi kontrollimise kuupäev
  36. oktoober
  37. Mõõtmist teostas politseiametnik T. L. Mõõtmist teostati kell 21.05 A. Roosivälja suhtes ja mõõtetulemuseks saadi 0,64 mg/l kohta. Nimetatu viitab, et A. Roosiväli oli tarvitanud alkoholi.
  38. Sel põhjusel kõrvaldati A. Roosiväli
  39. mail 2022 xxxx aadressil xxxx sõiduki xxxx (regnr xxxx) juhtimiselt

§ 91lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kuni juhtimiselt kõrvaldamise alusel äralangemiseni.

Sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsuse kättesaamist kinnitas A. Roosiväli enda allkirjaga.

  1. A. Roosiväli paigutati politseibussi. Peale seda teostati vallasasja läbivaatuse protokolli kohaselt
  2. mail 2022 kell 21.40-21.51 A. Roosivälja sõiduki salongis xxxx KorS § 49 alusel valdaja nõusolekuta läbivaatus, kuna oli alust arvata, et selles on asju, mida võib seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida (KorS § 49 lg 1 p 4) s.o isikul olid narkojoobele viitavad tunnused, mille tõttu oli alust arvata, et tema valduses on keelatud aineid, millega eelnevalt endale joobe tekitas. Kaebuse esitaja on avaldanud, et ta ei mäleta ja ei näinud enda auto 9 4-23-2769 läbiotsimist. Sellise väite lükkavad ümber tunnistajate V. E ja T. L ütlused, millest nähtub, et politseibuss oli paigutatud selliselt, et A. Roosiväli näeks sõiduki läbivaatuse toimingut. A. Roosivälja viibimist sõiduki läbivaatuse juures kinnitab ka
  3. mai 2022 vallasasja läbivaatuse protokollil olev A. Roosivälja allkiri. Läbivaatuse tulemusena leiti sõiduki kindalaekast klaastahvel valge pulbrilise ainega ja fooliumpakend, milles oli valge pulbriline aine. Ekspertiisiga leidis kinnitust, et sõiduki kindalaekast leitud ja torujupil ning klaasplaadil leitud narkootiline aine sisaldab kokaiini: kokaiini sisaldunud pulbri kogumass oli 0,26 gr.
  4. NPALS § 3 lg 1 sätestab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Käitlemise all mõistetakse muu hulgas ka valdamist. NPALS § 2 p 3 kohaselt mõistetakse käitlemise all narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamist (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule.
  5. Kaitsja on siin viidanud, et kokaiini omamise väide on ümber lükatud sellega, et menetlusaluse isikuga koos samas autos kaasreisijana viibinud M.A t karistati narkootilise aine valdamise eest kriminaalasjas nr 1-23-
  6. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et tal pole aimugi, kuidas narkoaine ainult tema kasutuses olevasse autosse sai ja leiab, et see võis kuuluda sõbrale M.A le. Seejuures nähtub tunnistaja M.A kohtus antud ütlustest, et kogu narkootiline aine, mis oli tema käes võeti aga politsei poolt ära. Tunnistaja M.A ütlusi kinnitab ka M.A poolt allkirjastatud
  7. mai 2022 isiku läbivaatuse protokoll, mille kohaselt teostati M.A suhtes xxxx mnt-l läbivaatus, kuna oli alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või eset, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata võik konfiskeerida (KorS § 48 lg 1 p 1). Protokolli kohaselt teostati läbivaatus, sest isik hoidis käes (parema käe rusikas) valget värvi pulbrit, mis oli pakendatud läbipaistvasse kilekotikesse, käitus käes oleva koti osas närviliselt, andmata vastuseid, et millega täpsemalt tegu. Läbivaatuse tulemusena võeti M.A parema käe rusikast füüsilise jõu rakendamise tulemusena ära mh läbipaistev kilekotike valget värvi pulbriga. Seda, et M.A t karistati just antud narkootilise aine valdamise eest, kinnitab ka kaitsja viidatud süüdistus kriminaalasjas nr 1-23-1972, sest isiku läbivaatusega leiti ja võeti tema rusikas käest ära soonsulguriga kilekott valge pulbriga. A. Roosivälja sõiduki kindalaekast leiti hoopis teised esemed - klaastahvel valge pulbrilise ainega ja fooliumpakend, milles oli valge pulbriline aine. Nagu märgitud, autost leitud valge pulber massiga 0,26 gr sisaldab EKEI ekspertiisi akti nr xxxx järgi kokaiini, mille mass ei ületa suure koguse piirmäära, ning torujupp ja klaasplaat kokaiinijälgedega.
  8. Menetlusalune isik on asunud aktiivsele kaitsele, mille kohaselt tema sõidukist leitud narkootiline aine ei kuulu talle.
  9. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks 10 4-23-2769 tõlgendada süüdistatava kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. detsembri
  11. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III 2000, 2, 20; 24 oktoobri
  12. a otsus nr 3-1-1-104-05 - RT III 2005, 36, 350).
  13. Riigikohus on oma lahendites (nt 3-1-1-8-10) märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab asjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (3-1-1-77-15). Kohtu hinnangul kohalduvad nimetatud põhimõtted ka väärteomenetluses menetlusalusele isikule. (VtMS § 2).
  14. Kaebuses viidatud kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-23-1972 tõendab vaid seda, et M.A tunnistati süüdi tema käes asunud, sealt leitud ja ära võetud kokaiini valdamise eest. M.A t ei ole süüdistatud, süüdi mõistetud ega karistatud sõidukist leitud narkootilise aine valdamises, omamises. M.A ei ole kunagi avaldanud, et sõidukist leitud kokaiini sisaldanud pulber oleks kuulnud temale või ta oleks selle kaebaja sõidukisse pannud. Seega puuduvad igasugused tõendid, mis seoks M.A t sõidukist leitud ja ära võetud kokaiini sisaldanud valge pulbriga. Lisaks kinnitas kaebaja kohtuistungil, et sõiduk, millest narkootilist ainet leiti, on koguaeg olnud tema valduses ja keegi kõrvaline isik seda kasutanud ei ole. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja kohtu ette toonud tõendeid, millest nähtuks, et tema valduses olevast autost leitud narkootiline aine (kokaiin) ei kuulu temale, kuid just seda nõuab aktiivse kaitseõiguse realiseerimine. Juhindudes Riigikohtu praktikast, on praeguses olukorras ainetu rääkida kõrvaldamata kahtlusest, mida tuleks tõlgendada kaebuse esitaja kasuks. A. Roosiväli ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber kohtule esitatud tõendid isiku ainukasutuses olevast sõidukis narkootiliste ainete valdamisest, samuti ei ole A. Roosiväli esitanud ühtegi muud tõendit, mis tema kaitseversiooni kinnitaks ning tema väited jäävad paljasõnaliseks.
  15. Subjektiivset külge kinnitab asjaolu, et antud kokaiini sisaldunud pulber massiga 0,26 gr ja narkootilise aine tarvitamiseks vajalikud abivahendid (kokaiinijälgedega torujupp ja klaasplaat) leiti kaebuse esitaja valduses olevast sõiduautost. Kohus leiab, et menetlusalune isik on NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud tahtluse intensiivseimas vormis, kuna isik valdas narkootilist ainet, see oli pakendatud, asus tema sõidukis ning isik oli teadlik antud aine olemasolust ning aine valdamise ja omamise õiguslikust keelatusest. Seega rikkus A. Roosiväli NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  16. Kuna peale A. Roosiväljaga suhtlemist oli alust arvata, et A. Roosivälja organismis võib lisaks alkoholile olla ka keelatud aineid ehk narkootilisi aineid, siis viidi ta vereproovi tegemiseks PERH-i. 11 4-23-2769
  17. Tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega haakuvalt nähtub joobeseisundi tuvastamise saatekirjast, et
  18. mail 2022 kell 23.30 võeti A. Roosiväljalt vereproov etanoolisisalduse ja narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse tuvastamiseks. Vereproovi võttis PERH-i õde tunnistaja O. B. EKEI uuringuakti nr xxxx ja lisa 2 kohaselt tuvastati A. Roosivälja verest etanooli sisaldus 0,98+/- 0,05mg/g ja kokaiin.
  19. Tunnistaja O. B ütlustega haakuvad EKEI poolt
  20. mail 2023 PPA-le edastatud fotod turvakotist ja katsutitest. Turvakotile on märgitud, et bioloogiline materjal on edastatud
  21. mail 2022 SA PERH-lt EKEI-le. Tunnistaja O. B tundis turvakotil ära enda allkirja. Vereproovi katsutite välimus ühtib tunnistaja O. B ütlustega st katsutitel on hallid korgid ja üle korgi on turvakleeps. Turvakleeps on allkirjastatud, enda käekirja ega allkirja O. B turvakleepsudelt ära ei tunne. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kohtuvaidlustes viidatule, et väärteotoimikus on ka terviseseisundi kirjeldamise saatekiri, mis on koostatud
  22. mail 2022, kui kell 23.35 teostati A. Roosiväljale tema terviseseisundi kirjeldamine. Selles protokollis on A. Roosivälja allkiri, mis on sarnane fotodel oleva katsuti turvakleebisel oleva allkirjaga.
  23. Kaitsja versioon on ka see, et kuna politseinik A.T leidis M. A narkoainet ja puutus sellega kokku, siis ei saa välistada, et vereproov saastus narkoainega. Menetlusaluse isiku ega ühegi tunnistaja ütlustest ei nähtu, et politseinik A.T oleks viibinud PERH-s vereproovi andmisel. Ka ei ole eluliselt usutav kaitsja verisoon vereproovi saastumisest narkoainega. Kohus juhib tähelepanu juba eelnevalt viidatule, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Käesoleval juhul on menetlusaluse isiku kaitsja tõstatanud üles küsimuse, et vereproov võis saastuda narkoainega läbi politseiniku, kes M. A narkoainet leidis. Samas mingeid tõendeid selle kohta, et millele tuginedes või kuidas see võis juhtuda, kaitsja kohtule ei ole esitanud.
  24. Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra (edaspidi kord) § 3 lg 1 p 2 ütleb, et vereproovi võtmiseks kasutatakse alkoholivaba desinfitseerimisvahendit. Kaitsja on väitnud, et ei saa välistada, et vereproovi võtmisele eelnenud desinfitseerimisel kasutati alkoholi sisaldavat vahendit. Kaitsja taolise väite lükkab ümber PERH oma
  25. septembri 2023 vastuses märkides A. Roosiväljalt vereproovi võtmisel, et desinfitseerimiseks kasutati Octenisept 1 mg/20 mg/ml nahalahust, mis ei sisalda etanooli. Seega tuleb kohtu hinnangul A. Roosivälja kohtus antud ütlused ses osas, et ta käsi puhastati enne veenist vere võtmist piirituselapiga ja tundis piirituse lõhna, jätta tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed. Eeltoodud järeldust kinnitab ka tunnistaja O. B ütlustest nähtuv, et veenist vere võtmisel puhastatakse käsi tööandja poolt väljastatud puhastava aine Octeniseptiga, mis ei sisalda alkoholi.
  26. Korra § 5 lg 2 järgi vereproovi võtab volitatud isik. Kaebuses seatakse kahtluse alla, et kas A. Roosiväljalt vereproovi võtnud O. B ka tegelikult oskab ja teab nõudeid, mis on vajalikud vereproovi võtmiseks ja ekspertiisiasutusse saatmiseks. Toimikus on PERH-i
  27. juuli 2023 vastus nr 2.1-28/5655-2 PPA päringule, kus märgitakse, et SA PERH-i erakorralise meditsiini osakonna õde O. B on volitatud isik, kellel on õigus võtta analüüsimiseks vere- või uriiniproovi või osaleda selleks vajalike toimingute tegemises. O. B on õe diplomit omav isik. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (edaspidi TTK)
  28. septembri 2023 vastuse kohaselt õe õppekavas õpitakse veenivere võtmist jm veenisiseseid sekkumisi teise kursuse esimesel semestril 12 4-23-2769 õendussekkumiste õppeaines. Patsiendil saavad üliõpilased selles aines õpitut rakendada kohe pärast aine lõppu algaval kliinilise õenduse praktikal. Nõnda nähtub ka TTK edastatud kliiniliste õendussekkumiste aineprogrammist, et läbitud on vereanalüüsi võtmine vaakumkatsutisse, veenisisene injektsioon, veregrupi määramine. Ka tunnistaja O. B kohtus antud ütlustest nähtub, et õe ametiks vajalikud oskused ja teadmised omandas TTK-s ja verevõtmine on kõige tavapärasem toiming, mis kuulub kliinilise õenduse õppeainesse ja ilma selleta ei saaks tõendit kooli lõpetamisest. Samuti kinnitas tunnistaja, et PERH-s on olemas ka sellekohane juhend bioloogilise vedeliku võtmisest juhuks, kui isiku toob proovi andma politsei. Järelikult on A. Roosiväljalt analüüsiks tellitud uuringuks vereproovi võtnud PERH-i õde O. B saanud vastava väljaõppe ja on volitatud isikuks korra § 5 lg 2 mõttes.
  29. Korra § 5 lg 3 järgi katsut peab vereproovi võtmisest kuni turvapakendisse sulgemiseni olema prooviandjale nähtav. Menetlusalune isik jälgis ja nägi süstalt ja seda kui talle süstal veeni pandi, kuid ei jälginud, et kes oli verevõtjaks. A. Roosiväli ei ole kordagi väljendanud, et tal puudus võimalus katsutit näha, kuna sellega oleks mindud teise ruumi või tema eest varjatud. Kui isik ei soovinud katsutit jälgida, on tegemist tema enda valikuga. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et vereproov võeti A. Roosiväljalt joobeseisundi tuvastamise saatekirja järgi
  30. mail 2022 kell 23.
  31. A. Roosivälja poolt allkirjastatud terviseseisundi kirjeldamise vorm on täidetud
  32. mail 2022 kell 23.35, seal ei ole A. Roosiväli kui terviseisesundi kirjeldamise allutatud isik esitanud ühtegi taotlust, et katsuti ei ole olnud talle vereproovi võtmisest kuni turvapakendisse sulgemiseni nähtav. Politseiametnikest tunnistajate ütluste kohaselt olid nad kogu verevõtmise protseduuri aja koos A. Roosiväljaga kabinetis ja midagi eriskummalist ega ebatavalist verevõtmise protseduuri juures ei toimunud. Ka O. B kirjeldus verevõtmise protseduurist vastab korrast tulenevatele nõuetele. See tugevdab veelgi kohtu veendumust selles, et ekspertiisiasutusse jõudis just A. Roosivälja vereproov.
  33. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et on tuvastatud, et A. Roosiväli juhtis sõidukit isikuna, kelle alkoholi sisaldus veres oli 0,98+/- 0,05mg/g ja ta oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet kokaiin, ilma arsti ettekirjutuseta.
  34. Subjektiivsest küljest on kohtu hinnangul tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik toime teo kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. A. Roosiväljal mõõdetud alkoholisisaldus ühes grammis veres ületas

§ 224

lg-s 1 sätestatu ja ka

§ 224

lg-s 2 sätestatud nn alammäära.

§ 224lg 2 kontekstis oli tegemist keskmise näitajaga.

Tegemist on olekuga, mille puhul isik pidi pidama võimalikuks ja möönma, et ta ei tohiks mootorsõidukit juhtida. Tahtlusele viitab kohtu arvates ka tõik, et menetlusalune isik ei peatunud, kui politseiametnikud vilkureid ja peatumismärguannet kasutasid, vaid jätkas mõnda aega sõitmist. See nähtub nii tunnistaja T. L ütlustest kui ka A. Roosivälja enda ütlustest, kui ta selgitas, politsei pidi teda peatumiseks kõrvale suruma ja akna alla laskma peatumiskohustuse hüüdmiseks. See aga viitab, et tal oli alust arvata, et ta viibib seisundis, milles mootorsõidukit juhtida ei tohiks. 38. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. A. Roosiväli pani toime

§ 224lgs 2 sätestatud väärteo.

Seega puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 13 4-23-2769 alusel, nagu taotleb kaebaja. Vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti otsus on ses osas seaduslik ja põhjendatud. 39. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et A. Roosiväli on täitnud

§ 224lg 2 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Õiguslik hinnang ja karistus

  1. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.
  2. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik A. Roosiväli on toime pannud kaks eraldiseisvat väärtegu KarS § 63 lg 3 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 3, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Seega tuleb A. Roosivälile kohaldada karistust nii

§ 224

lg-s 2 sätestatud väärteo kui ka NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest. 42. Kohus nõustub menetlejaga selles, et A. Roosivälja puhul puuduvad nii

§ 224

lg-s 2 kui ka NPALS § 151 lg-s 1 järgi kvalifitseeritavates tegudes karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. 43.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 33

lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud juhtida sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis.

  1. A. Roosiväli, juhtides mootorsõidukit xxxx (reg-nr xxxx)
  2. mail 2022 kell 21.04 xxxx, kui tema ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,93 mg kohta, rikkus

§ 69

lg-t 3,

§ 33

lg 11 p 2 ja pani toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

45.

§ 224

lõige 2 sätete kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut s.o 1200 eurot, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 46. Kohtuväline menetleja määras A. Roosiväljale karistuseks rahatrahvi 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga määratud karistuse osas. Kohus hindab A. Roosivälja süüd väärteo toimepanemisel keskmise lähedaseks. Tema väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus jääb

§ 224

lg-s 2 sätestatud määra arvestades (0,50–1,49) veidi alla keskmise, kuid ületab alumist piiri. Tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, mis viitab suuremale süüle. (Väärteona võib olla karistatav ka ettevaatamatu tegu, vt KarS 15 lg 3). Ta 14 4-23-2769 juhtis sõidukit õhtusel ajal, samas tegi ta seda asulasisesel teel, kus liikus ka teisi sõidukeid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 47. Karistuse hindamisel on oluline arvesse võtta, et A. Roosiväljal on üks kehtiv väärteokaristus liiklusväärteo eest. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 21. mai 2022 otsusega

§ 227

lg 2 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis) alusel rahatrahviga 120 eurot. Süüteo toimepanemise kuupäev oli

  1. mai
  2. Sõltumata sellest jätkas A. Roosiväli liiklusrikkumistega ja nii juhtis A. Roosiväli juba 5 päeva hiljem
  3. mail 2022 mootorsõidukit keelatud seisundis. Seega ei avaldanud eelnev väärteokaristus s.o väiksemas määras rahatrahv kaebajale soovitud mõju.
  4. Kohus leiab, et arvestades A. Roosiväljale süüks arvatava teo sisu, vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Seega pole kohtuväline menetleja A. Roosiväljale karistuse määramisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Eeltoodust tulenevalt jääb karistus muutmata.
  5. Kohtu hinnangul ei ole alust kohtuvälise menetleja otsusega NPALS § 151 lg 1 alusel mõistetud karistuse muutmiseks.
  6. NPALS § 151 lg 1 sätete kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopsete aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses rahatrahviga kuni 300 trahviühikut s.o 1200 eurot või arestiga.
  7. Kohtuväline menetleja on menetlusele isikule karistuse mõistnud alla sanktsiooni keskmise määra, kohtu hinnangul vastab mõistetud karistus isiku süüle. Ka NPALS § 151 lg 1 alusel määratud karistuse puhul leiab kohus, et A. Roosiväljale karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja määratud karistus kohtu hinnangul põhjendatud ja kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga.
  8. Kuna kohus jätab vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusus muutmata ja tühistamata, siis tuleb A. Roosiväljal vaidlustatud otsusega mõistetud rahatrahvid kokku 200 trahviühikut, s.o summas 800 eurot, tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri
  9. Kohus selgitab tuginedes VTMS § 204 lg-le 3, et juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahalisi kohustusi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Asitõendid
  10. Väärteoasjas on asitõendiks sõiduki kindalaekast leitud klaastahvel ja torujupp, mis tagastada kohtuotsuse jõustumisel A. Roosiväljale, ekspertiisist tagastatud pakend hävitada kohtuotsuse jõustumisel ning ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine, mis on jäeti hoiule EKEI keemiaosakonda, konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja KarS § 191 alusel ning jätta see NPALS 15 4-23-2769 § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Menetluskulud
  11. Kohtuväline menetleja otsus ei kuulu muutmisele ka menetluskulude osas. Menetlusaluselt isikult tuleb VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise uuringute tegemisel tekkinud kulud 136 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi tegemisega seotud kulud 252 eurot. Menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb jätta menetlusaluse isiku kanda. Ekspertiisi tegemisega seotud kulud kogusummas 388 eurot tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  13. A. Roosivälja kaitsja esitas maakohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale väärteomenetluses makstud kulud. Kuna kohus jätab A. Roosivälja kaitsja kaebuse rahuldamata, sh taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks rahuldamata, siis jääb menetluses tekkinud õigusabikulu VTMS § 2 ja § 38 lg 1 ning KrMS § 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 1 ning KrMS § 180 lg 1 alusel A. Roosivälja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.