← Eesti

2-22-8423/43

Obsah (8)§ 423§ 230§ 386§ 162§ 176§ 175§ 174§ 177

Tsiviilasi nr 2-22-8423 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-8423 Tsiviilasi Sooj

) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. Tartu Maakohtu

  1. augusti
  2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-9901 kuulutati välja kostja II pankrot
  3. augustil 2023 kell 14.00 ja algatati kostja II kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on alanud enne kostja II pankroti väljakuulutamist. Kohtumenetluse esemeks on varaline nõue kostja II vastu. Kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas otsust teinud, jätab kohus hagi kostja II vastu kahju hüvitamiseks

§ 423lg 3 ja Pankr

S § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 järgi pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõuded võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab hageja esitada oma nõude kostja II vastu pankrotiseaduses sätestatud korras. Kohus selgitab, et kohus taastab hageja avalduse alusel menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu (PankrS § 43 lg 3).

  1. Kohus leiab, et hagi kostja I vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks ja kostja III vastu kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud Paromreimek OÜ ettevõtte üleminekut kostjale I. Seega kostja I ei vastuta Soojusekspert OÜ (peatöövõtja) ja OÜ Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) vahel sõlmitud alltõõvõtulepingu rikkumisega põhjustatud kahju eest. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja III põhjustas Soojusekspert OÜ-le kahju pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmise või heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
  2. Vaidlust ei ole selles, et Harju Maakohtu
  3. jaanuari 2022 tagaseljaotsusega (I kd tl 23-24) tsiviilasjas nr 2-21-13307 on Tartu Katusekeskus OÜ-lt (praegune Paromreimek OÜ) Soojusekspert OÜ kasuks välja mõistetud kahjuhüvitis 12 555,98 eurot, menetluskulud 3050 eurot ning viivis kahjuhüvitiselt ja menetluskuludelt. Nõue tuleneb Soojusekspert OÜ ja Tartu Katusekeskus OÜ vahel
  4. veebruaril 2021 sõlmitud alltöövõtulepingust. Leping oli sõlmitud Tartus Turu 17 asuva korterelamu katusetööde teostamiseks. Soojusekspert OÜ andis eelnimetatud nõude, koosseisus ja ulatuses, milles see on Harju Maakohtu
  5. jaanuari 2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21-13307 välja mõistetud,
  6. mail 2022 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga üle hagejale (I kd tl 10-11). Pooled vaidlevad selle üle, kas võlgniku ettevõte on kostjale I üle läinud. Kui ettevõte on kostjale I üle läinud, võib kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 183 kohaselt vastutada võlgnikuga solidaarselt võlgnikul enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest. VÕS § 183 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab ettevõtte üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga enne ettevõtte 7 üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut.
  7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 järgi ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte tehingulist üleminekut reguleerivad VÕS § 180 jj. Ettevõtte ülemineku regulatsiooni seadusesse lisamise eesmärkidena on nähtud ettevõttena käsitatava õiguste ja kohustuste kogumi üleandmise lihtsuse tagamist. Samuti võlausaldajate kaitsmist olukorra vastu, kus ettevõtja võõrandaks vähesoodsatel või kahjulikel tingimustel ulatusliku osa ettevõttesse kuuluvatest õigustest, tekitades seeläbi suutmatuse täita ettevõttesse kuuluvaid kohustusi (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 180 komm 4.1; samuti Riigikohtu
  8. mai
  9. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-54-04, p 16, enne
  10. juulit 2002 kehtinud äriseadustiku § 5 lg 2 (kui praegu kehtiva VÕS § 182 lg-ga 2 sarnase sätte) eesmärgi kohta). Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad VÕS § 182 lg 2 esimese lause järgi omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, mh töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate vastu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik ning kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (vt Riigikohtu
  11. juuni
  12. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5282, p 9).

§ 230lg 1 järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud.

Riigikohus on osutanud ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel ka Euroopa Liidu Nõukogu

  1. märtsi
  2. a direktiivile 2001/23/EÜ „Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta“. Selle direktiivi art 1 mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on selgitanud, et direktiivi 2001/23/EÜ kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab pärast tööandja vahetumist oma identiteedi. Selleks, et tuvastada, kas majandusüksus on säilitanud oma identiteedi, tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sh eelkõige ettevõtja või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut tehtud tegevuse sarnasust ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Siiski on need tingimused vaid kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid ning seega ei saa neid hinnata eraldi (vt Euroopa Kohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus kohtuasjas nr C-463/09 CLECE SA vs. M. S. M. V. ja A. C. , p-d 33 ja 34 ja seal viidatud kohtupraktika). Selleks, et Euroopa Liidu direktiiv 2001/23/EÜ kohalduks, peab üleminek puudutama stabiilset majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. Üksus tähendab seega inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab viia ellu konkreetse eesmärgiga majandustegevust (vt Euroopa Kohtu
  5. juuli
  6. a otsus kohtuasjas nr C-151/09 Federación de Servicios Públicos de la UGT (UGT-FSP) vs. Ayuntamiento de La Línea de la Concepción, María del Rosario Vecino Uribe, Ministerio Fiscal, p 26). Riigikohus on selgitanud, et kuigi viidatud direktiiv ja kohtupraktika käsitlevad ettevõtte üleminekut eelkõige töötajate õiguste kaitsmise aspektist lähtudes, on seal esitatud ettevõtte üleminekut iseloomustavate elementide kontrollimine asjakohane kõikides ettevõtte üleminekut puudutavates kohtuasjades. Samas ettevõtte ülemineku jaatamiseks ei pea korraga olemas olema 8 kõik eespool väljatoodud elemendid (vt Riigikohtu
  7. juuni
  8. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908, p-d 12-13).
  9. Äriregistri andmetest nähtub, et Soojusekspert OÜ-ga alltöövõtulepingu sõlmimise ja selle täitmise ajal oli Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) osanik (
  10. oktoobrist 2020 kuni
  11. juunini 2021) ja juhatuse liige (
  12. november 2020 kuni
  13. juuli 2021) T. S. . (R. S. tegutses Tartu Katusekeskus OÜ esindajana volikirja alusel, I kd tl 21) R. S. sai Tartu Katusekeskus OÜ osanik
  14. juunil 2021 ja juhatuse liige
  15. juulil
  16. R. S. tegutses juhatuse liikmena kuni
  17. jaanuarini 2022, mil juhatuse liikmeks sai Lauri Hansberg. (R. S. on uuesti juhatuse liige alates
  18. septembrist 2023). Tartu Katusekeskus OÜ-st sai
  19. jaanuaril 2022 Paromreimek OÜ. Peedumaa OÜ (praegune T-Katusekeskus OÜ) kanti registrisse
  20. veebruaril
  21. Peedumaa OÜ osanik ja juhatuse liige on algusest peale T. S. . Peedumaa OÜ-st sai
  22. juulil 2021 T-Katusekeskus OÜ. Samal ajal ärinime vahetamisega kanti äriregistrisse ka e-posti aadress info@tkatusekeskus.ee, mis oli
  23. aprillist 2021 kuni
  24. septembrini 2021 äriregistrisse kantud ka Tartu Katusekeskus OÜ eposti aadressina. Peedumaa OÜ kasutas algusest peale sidevahendina mobiiltelefoni numbrit +372 5212 155, mida kasutas ka Tartu Katusekeskus OÜ kuni
  25. juulini
  26. Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) põhitegevusala oli kuni
  27. oktoobrini 2020 elamute ja mitteeluhoonete ehitus, sealt alates katusetööd. Peedumaa OÜ (praegune T-Katusekeskus OÜ) põhitegevusala on algusest peale elamute ja mitteeluhoonete ehitus. (I kd tl 26-30) Hagiavalduse kohaselt Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) käive oli
  28. a I-II kvartalis oli ca 150 000 eurot,
  29. a III kvartalis 4850 eurot ja
  30. a IV kvartalis 0 eurot. R. S. sõnul kuni augustini veel käis tegevus (II kd tl 23 pöördel). Vaidlust ei ole selles, et Peedumaa OÜ ei olnud kuni
  31. juulini 2021 käibemaksukohustuslane. Kostjad on esitanud väljavõtte Teatmik.ees avaldatud andmetest, millest nähtub, et
  32. a I ja II kvartalis Peedumaa OÜ-l maksustatav käive puudus, samas Peedumaa OÜ tasus
  33. a II kvartalis riiklikke makse 1898,87 eurot ja tööjõumakse 2089,79 eurot (II kd tl 6), mida on rohkem kui pärast väidetavat ettevõtte üleminekut. Seega on tõendamata on hageja väide, et Peedumaa OÜ alustas reaalset äritegevust alles juulis
  34. Väljavõttest nähtub ka, et
  35. a III kvartalis oli maksustatav käive 14 340,86 eurot,
  36. a IV kvartalis 23 708,49 eurot,
  37. a I kvartalis 18 932,84 eurot,
  38. a II kvartalis 33 123,29 eurot,
  39. a III kvartalis 15 369,84 eurot. Kostjate sõnul T-Katusekeskus OÜ (varasem Peedumaa OÜ) tegeles peamiselt ehitusmaterjalide e-kaubandusega. T. S. vande all antud ütluste kohaselt Peedumaa OÜ võttis üle personalitöö. Peedumaa tegi kõiki toiminguid, mis pidi töövõtjatega tegelema. Registreerima, palku tegema, riskianalüüse tegema. Peedumaa osutas Tartu Katusekeskusele teenust. Peedumaa tegeles Turu 17 töölistega. Pärast seda hakkas Peedumaa tegelema katusepleki müümisega. T-Katusekeskus on teinud ka üksikuid ehitustöid. Töötajaid ei ole olnud. T. S. ei mäletanud, miks Peedumaa OÜ ärinime vahetati. (II kd tl 24 pöördel, tl 25, tl 25 pöördel) Kostjad on selgitanud, et Tartu Katusekeskus OÜ lõpetas mobiiltelefoni numbri +372 5212 155 kasutamise pärast kostja III juhatusest tagasikutsumist, kuna see oli kostja III mobiiltelefoni number. Kostja on kinnitanud, et see oli tema isiklik number (II kd tl 25 pöördel). Kohus möönab, et nõude aluseks oleva alltöövõtulepingu ülesütlemine, Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) osa võõrandamine ja senise juhatuse liikme tagasikutsumine ning tegevuse lõppemine, Peedumaa OÜ ärinime ja e-posti aadressi vahetamine langevad ajaliselt kokku. Kohtu hinnangul ei ole eelnev aga ettevõtte ülemineku tõendmaiseks piisav. Asjaoludest nähtuvalt ärinime ja e-posti aadressi vahetamine võib olla seletatav sellega, et personalitöö asemel hakati tegelema katusepleki müügiga. Eelistungil on kostja III selgitanud ka, et taheti raha kokku hoida, ei tahetud uut domeeni osta (domeen ei läinud üle) (II kd tl 8 pöördel) Kohtu hinnangul ei olnud äriühingute tegevusalad sedavõrd sarnased, et see viitaks ettevõtte üleminekule. Hagejad ei ole väitnud, et ka Tartu Katusekeskus OÜ tegeles ehitusmaterjalide (katusepleki) müügiga. 9 Hageja ei ole tõendanud, et Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) oleks TKatusekeskus OÜ-le mingit vara, töötajaid või lepinguid üle andnud. Hageja on väitnud, et siiamaani liiguvad Tartu tänavatel sõidukid, millel on OÜ Tartu Katusekeskus logo. Hageja on esitanud kohtule sõidukeid kujutava foto (I kd tl 39). See hageja väide ei ole tõendatud. Kostjate väitel on hagile lisatud foto võetud kunagiselt Tartu Katusekeskus OÜ kodulehelt; selliste logodega sõidukeid ei liigu liikluses enam ammu. Kostja II sõnul on need fotod tehtud 2020 detsembris või 2021 jaanuaris, vahetult enne Soojuseksperdiga lepingu algust (protokollis II kd tl 25 pöördel valesti, et 2021 detsembris või 2022 jaanuaris, helisalvestis alates 1:40). Hageja esindaja sõnul kuvatõmmised on tehtud
  40. juunil 2022 (protokollis valesti, et
  41. juunil 2020) T-Katusekeskus OÜ veebilehelt. Tõendatud ei ole, et foto oli T-Katusekeskus OÜ veebilehel. Kostja II sõnul peale renditehnika ei olnud varasid, oli üks sõiduk, mis on tänaseni Tartu Katusekeskuse oma (II kd tl 23 pöördel). Hagiavalduse kohaselt T-Katusekeskus veebilehel on äriühing märgitud kui Weckman toodete Tartu esindus. Kontaktide all on kostja II märgitud meeskonna liikmeks – müüja. Kostjad on selgitanud, et kostja II oli Weckman toodete müügiesindaja. Hageja ei ole arusaadavalt põhjendanud, kuidas eeltoodud asjaolud kinnitavad just ettevõtte üleminekut. Tartu Katusekeskus OÜ ärinimi muudeti Paromreimek OÜ-ks ja juhatuse liikmeks valiti Lauri Hansberg pärast seda, kui Tartu Katusekeskus OÜ tegevus oli lõppenud. Selleks ajaks oli hageja põhjenduste kohaselt ettevõte juba üle läinud. Ettevõtte ülemineku hindamisel see tähtsust ei oma. Tõendamata on ka hageja väited, et kostja II oli T-Katusekeskus OÜ faktiliseks juhiks. Sama kontakttelefoni kasutamine ettevõtte üleminekule ei viita, arvestades et tegemist oli kostja III isikliku mobiiltelefoni numbriga. Tartu Katusekeskus OÜ lõpetas selle kasutamise pärast kostja III juhatusest tagasikutsumist.
  42. Hageja tugineb sellele, et on omandanud nõude kostja III vastu Soojusekspert OÜ-ga
  43. juulil 2022 sõlmitud lisalepinguga
  44. mail 2022 sõlmitud nõude loovutamise lepingu juurde (I kd tl 102). Lisalepingu p 2 kohaselt lepingu punkti 2.1 lisati võlgnikena kostjad II ja III. Nõude loovutamise lepingu kohaselt omandas hageja seega nõuded kostjate vastu koosseisus ja ulatuses, milles need on
  45. jaanuari 2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21-13307 välja mõistetud. Samas on lisalepingu põhjendustes (p-d 1.3 ja 1.4) viidatud kostja III juhatuse hoolsuskohustuse rikkumisele ning kostja II tahtlikule käitumisele alltöövõtulepingu täitmisel, millest tulenevalt on leitud, et nad vastutavad kohtuotsusega välja mõistetud kahju eest äriühinguga solidaarselt. Samuti on lisalepingu p-s 1.5 viidatud käesolevale tsiviilasjale ja märgitud, et nõude loovutamise lepingu lisa on aluseks kõikide isikute suhtes, kelle vastu loovutajal on nõue. Seega leiab kohus, et hageja on omandanud sh käesolevas asjas kostjate II ja III vastu esitatud nõude.
  46. Kostja III oli Paromreimek OÜ (endine Tartu Katusekeskus OÜ) juhatuse liige ajavahemikul
  47. november 2020 kuni
  48. juuli
  49. Sellesse ajavahemikku jäi ka Soojusekspert OÜ-ga alltöövõtulepingu sõlmimine ja täitmine, mille rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist kostjalt III hagis sisuliselt nõutakse. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed ei vastuta juriidilise isiku kohustuste täitmise eest juriidilise isiku võlausaldaja ees (vt Riigikohtu
  50. juuni
  51. a otsus tsiviilasjas nr 2- 17-16889, p 15). Samuti on kohus hagejale selgitanud, et VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel võib juriidilise isiku juhtorgani liige vastutada enda põhjustatud kahju eest. Sellest ei tulene aga, et juriidilise isiku juhtorgani liige vastutab juriidilise isiku võlausaldaja ees juriidilise isikuga solidaarselt juriidilise isiku poolt lepingu rikkumisega põhjustatud kahju eest. (Tartu Maakohtu
  52. juuni 2022 ja
  53. juuni 2022 määrused) Hageja ei ole eristanud juriidilise isiku ja kostja III põhjustatud kahju, hageja põhjenduste kohaselt vastutavad kostjad I ja III solidaarselt sama kahju eest. Hageja on korduvalt viidanud, et kostja III on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kohus märgib, et võimaliku juhatuse liikme hoolsus- või lojaalsuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest vastutab juhatuse liige äriühingu, mitte selle võlausaldajate ees (vt nt Riigikohtu
  54. mai 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-16071, p 12).Kohtupraktikas on Riigikohus 10 selgitanud, et äriühingu juhtorgani liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada deliktiõiguse sätete alusel juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Selliseks kohustuseks saab olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus. Sellisel juhul võib äriühingu juhtorgani liige vastutada võlausaldaja ees VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Samuti võib kõne alla võib tulla ka juhtorgani liikme vastutus VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel, kui võlausaldajatele tekitati kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega (vt nt Riigikohtu
  55. juuni
  56. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-50307, p-d 16.2 ja 16.4 ja seal viidatud kohtupraktika).
  57. ÄS § 180 lg 51 esimese lause (kuni
  58. juunini 2022 kehtinud redaktsioon) kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Väites et Tartu Katusekeskus OÜ-l olid ilmsed makseraskused juba
  59. a lõpul, viitab hageja võlapäringule Maksu ja Tolliametist. Võlapäringu tulemusest nähtub, et Paromreimek OÜ-l on
  60. juuni 2022 seisuga võlgnevused riiklike maksete ja maksude tasumisel kokku 46 837,40 eurot. Võla alguskuupäevaks on märgitud
  61. detsember
  62. (I kd tl 68) Samuti on esitanud hageja kuvatõmmised veebilehelt Ametlikud Teadaanded, millest nähtub, et Paromreimek OÜ suhtes on 2021 ja 2022 algatatud erinevaid kohtuasju (I kd tl 69-83). Hageja ei ole selgelt esile toonud, millal Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) tema arvates püsivalt maksejõuetuks muutus. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatu põhjal võimalik lugeda tõendatuks, et Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) oli püsivalt maksejõuetu juba
  63. veebruaril 2021 alltöövõtulepingu sõlmimise ajal või muutus püsivalt maksejõuetuks kostja III juhatuse liikmeks oleku ajal (st enne
  64. juulit 2020). Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju suuruse hindamiseks tuleb tuvastada, millal muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks ning tekkis juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus. Seejärel saab kohus hinnata, kui suures ulatuses oleks võlausaldaja sel ajal olemas olnud nõuded olnud võimalik rahuldada pankrotimenetluses, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud, võrreldes tegeliku olukorraga. See tähendab, et kindlaks tuleb teha vahe hageja nõuete hüpoteetilise ja tegeliku rahuldamise määra vahel (vt Riigikohtu
  65. veebruari
  66. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 16). Isegi kui kostja III rikkus pankrotiavalduse esitamise kohustust, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, kui suures ulatuses oleks hageja nõuded olnud võimalik rahuldada, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud.
  67. Kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Samas piisab teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju. Käitumise õigusvastasuse mõistmine tähendab seda, et isik saab aru oma käitumise heade kommete vastasusest. See omakorda eeldab, et isik on teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (vt nt Riigikohtu
  68. juuni
  69. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14655, p 13.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud asjaolusid, mille tõttu saaks kostja III tegevust kostjale II volikirja väljastamisel pidada heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks. Tõendamata on hageja väide, mille kohaselt kostja III jättis majandusaasta aruande esitamata, eesmärgiga mitte anda äriregistrile ja partneritele ainu äriühingu püsivast maksejõuetusest. Kui hageja väidab, et Tartu Katusekeskus OÜ-l (praegune Paromreimek OÜ) oli alltöövõtulepingu sõlmimise ajal 11 maksuvõlg ning majandusaasta aruanne esitamata, siis need asjaolud pidid teada olema ka Soojusekspert OÜ-le. Hageja on kosja III heade kommete vastast tahtlikku käitumist sisustanud ka kostja III tegevusega seoses ettevõtte üleminekuga. Kohus ei ole ettevõtte üleminekut tuvastanud. Kui ettevõtte üleminek oleks aset leidnud, siis vastutaks alltöövõtulepingu rikkumisega põhjustatud kahju eest kostja I. Hagi tagamise tühistamine
  70. Kui hagi jääb rahuldamata, tühistab kohus

§ 386lg 4 järgi hagi tagamise kohtuotsusega.

Kohus tühistab

  1. juuni 2022 määrusega tehtud hagi tagamise, millega hagi tagamise korras arestiti T-Katusekeskus OÜ arvelduskontolt nr EE972200221076171726 Swedbank OÜ-s rahalised vahendid 2500 euro ulatuses. Menetluskulud
  2. Kohus leiab, et menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda

§ 162lg-st 1 ja Pankr

S § 431 lg-st 3.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pankr

S § 431 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Kostjatel oli menetluses sama esindaja ja nad esitasid oma seisukohad ühiselt. Kuigi kohus jätab hagi kostja II vastu kahju hüvitamiseks PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata, oli ka kostja II vastu esitatud hagi põhjendamatu (osaliselt samadel põhjustel kui hagi kostja III vastu). Seega peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda.

  1. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt kostjad on kandnud menetluskulusid solidaarselt koos käibemaksuga kokku 6182,40 euro suuruses summas. Kostjate menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Lepinguline esindaja osutas kostjatele õigusteenust kokku 32 tundi ja 12 minutit tunnihinnaga 160 eurot (lisandub käibemaks). Hageja vaidleb kostjate menetluskuludele osaliselt vastu, kuna leiab, et vähemalt osaliselt ei ole lepingulise esindaja osutatud õigusabikulud põhjendatud. Hageja leiab, et kostjate menetluskulude nimekirjas esitatud lepingulise esindaja tehtud toimingute koosseis on äärmiselt ebaülevaatlik ja üldsõnaline. Menetluskulude nimekirjast ei ole võimalik eristada erinevate toimingute ajakulu, mistõttu tunniarvestus ja esindaja osutatud toimingud ei ole kontrollitavad. Nt toimingute puhul seoses hagiavalduse vastuse koostamisega (ajakulu 19 tundi) ei ole eristatav, kui suur osa on kulunud hagiavaldusele vastuse koostamisele, hagimaterjalide läbitöötamisele, tõendite kogumisele jmt. Toimingute puhul seoses hageja
  2. oktoobri 2022 arvamusele seisukoha koostamisega (ajakulu 5 tundi) jääb selgusetuks erinevatele toimingutele kulunud esindaja tööaeg. Hageja leiab, et kostjate menetluskulude nimekirja põhjal ei saa määrata rahaliselt kindlaks menetluskulude suurust nendele toimingutele. Ülejäänud osas jätab hageja kostjate menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohtu hinnata ja otsustada.
  3. Kohus ei nõustu hageja etteheidetega kostjate menetluskulude nimekirjale. Menetluskulude nimekirjas on näidatud kulude koosseis piisava detailsusega (

§ 176lg 1).

Ei ole nõutav, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu puhul oleks menetluskulude nimekirjas eristatud ajakulu vastaspoole esitatuga tutvumisele ja selle läbi töötamisele, õiguslikule analüüsile, tõendite kogumisele ja nõupidamisele ning menetlusdokumendi koostamisele. Kohus mõistab kostja lepingulise esindaja kulud hagejalt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa tavapärast sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seega põhjendatud. Arvestades asja segast olemust, poolte esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjas toimunud kohtuistungeid, leiab kohus, et kostjate lepingulise esindaja ajakulu 32 tundi ja 12 minutit on põhjendatud ja vajalik. Kostjad on kinnitanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega kuuluvad lepingulise esindaja kulud 12 hüvitamisele koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt välja solidaarselt kostjate kasuks menetluskulud 6182,40 eurot. 23. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus kostjate taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.