Obsah (4)

§ 76§ 199§ 65§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. novembril 2023, Jõhvis Kohtuasja number 1-23-1931 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla mate

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, kohus MÄÄRAS: Jätta Nikolai Sadivski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi Kaido Kooga taotlus Nikolai Sadivskile osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 86,40 eurot (sh 36 eurot materjalidega tutvumine, 36 eurot kohtuistungil osalemine, 14,40 eurot käibemaks). Välja mõista Nikolai Sadivskilt kriminaalmenetluse kulud summas 86,40 eurot (kaheksakümmend kuus eurot ja 40 senti), s.o kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Nikolai Sadivskil tasuda kaitsjatasu ositi 6-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700035104 ning selgitusse märkida „Nikolai Sadivski 1-23-1931 menetluskulud“. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, kaitsjale, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. 1/8 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 9.11.2023 Viru Vangla materjalid kinnipeetava Nikolai Sadivski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Harju Maakohtu 19.04.2023 otsusega tunnistati Nikolai Sadivski süüdi

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti lühimenetluse sätteid kohaldades karistuseks 6 kuud vangistust. Seejärel moodustati liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel 6.10.2021 Harju Maakohtu otsusega nr 1-21-5383 mõistetud ja 27.01.2023 Pärnu Maakohtu poolt täitmisele pööratud ärakandmata karistuse, s.o 9 kuu 17 päeva (seisuga 18.04.2023) vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 15 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev 19.04.

1. Maakohtu süüdimõistev kohtuotsus jõustus 27.04.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avaneb 11.12.
3. Võimalus vabaneda elektroonilise valve alla avanes 23.09.
4. Vanglale esitatud materjalide hulgas on kinnipeetava nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud
5. korral, nendest arhiveeritud on 8 ja vanglakaristust kannab
6. korda. Varasemalt on karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine; vargused; üliraskete kehavigastuste tekitamine (ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm); mootorsõiduki ärandamine, röövimine, omastamine, avaliku korra raske rikkumine (vägivallaga); kehaline väärkohtlemine. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava täitmise ning vangistuses käitumise kohta on iseloomustuses märgitud järgmist: alates 13.06.2023 töötab vanglas; 29.08.2023-16.10.2023 läbis sotsiaalprogrammi " Eluviisitreening". Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses puuduvad. Rahvastikuregistri andmetel Nikolai Sadivskil kehtiv sissekirjutus puudub. Isiklik elamispind puudub. Vabanemisel saab elama asuda aadressile xxx. Võimalik on asuda elama ühiselamusse aadressiga xxx. Ühiselamus on olemas kõik eluks vajalik ja elukoht on sobilik elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Süüdimõistetul on omandanud põhihariduse. Töötamise käigus on omandanud elektergaasikeevitaja tööoskused ning eelnevate vangistuste käigus on omandanud õmbleja eriala. Tööandja garantii vabanemise korral tööle asumiseks puudub. Töötamise registris puuduvad sissekanded isiku töötamise kohta. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval 8.11.2023 seisuga võlgnevusi 31 789,76 eurot, ja vabanemisfondis on 50,04 eurot. Kinnipeetava päritoluperekonnast suhted nelja õega. Lapsega suhtleb õe kaudu. Alkoholi tarvitamises vangla näeb riski ja ohtlikkust. Narkootikumides vangla riski ja ohtlikkust ei näe, tarvitas narkootikume 1-2 korda kuus. Nikolai Sadivski on ametnikega suheldes viisakas, heade suhtlemisoskustega. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, ei toeta vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. 2/8 Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul kui kohus peab otstarbekaks Nikolai Sadivski vangistuses tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Nikolai Sadivskile katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni 3.08.
7. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Nikolai Sadivskile järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi; otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul vabanemisest; osalema sotsiaalprogrammis, mis on suunatud kuriteoga seonduvate riskide maandamisele; alluma elektroonilisele valvele 1 kuu. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus süüdimõistetule osalemise kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis "Õige hetk". Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Nikolai Sadivski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Nikolai Sadivski ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Nikolai Sadivski selgitas kohtuistungil, et ta on nõus elama Kohtla-Järvel sotsiaalmajas ja käia tööl Narvas, tal on eelnes kokkulepe tööandjaga olemas. Ida.Virumaaga ei seosta ta miski, lähedased on tal mujal. Ta soovib vabaneda enne tähtaega. Kaitsja toetas süüdimõistetu seisukohta ning märkis täiendavalt, et isikul on olemas potentsiaalne elukoht ja töökoht Narvas, seega vabaduses oleks ta hõivatud kasuliku tegevusega ja sissetulekud oleksid tagatud. Isik on motiveeritud enne tähtaega vabaneda. Tatlus ennetähtaegase vabastamise kohta elektroonilise valvega on põhjendatud. Jalavõru tagab veelgi, et isik ei pane toime uusi kuritegusid ja ta on kontrolli all. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Nikolai Sadivski tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Nikolai Sadivski kannab karistust Harju Maakohtu 19.04.2023 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

Talle mõisteti liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel Harju Maakohtu 6.10.2021 otsusega mõistetud ja Pärnu Maakohtu poolt täitmisele pööratud 27.01.2023 määrusega. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 15 päeva vangistust. Harju Maakohtu 6.10.2021 otsusega oli Nikolai Sadivski süüdi tunnistatud

§ 121lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 9, § 201 lg 2 p 1 järgi.

Seega kannab Nikolai Sadivski karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad

§ 76

lg-st 1.

§ 76

lg 1 sätestab, et teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtumääruse koostamise seisuga on Nikolai Sadivski kandnud rohkem kui kolmandiku temale mõistetud karistusest 1 aasta 3 kuud 15 päeva pikkusest vangistust. See on ühtlasi rohkem, kui 4 3/8 kuud. Kohtule on kinnipidamisasutuse poolt edastatud Nikolai Sadivski nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on kohtule esitatud iseloomustuse lisa, millest nähtuvalt kontrollis kriminaalhooldusametnik 11.10.2023 xxx asuvat elukohta ühiselamus ning ametniku hinnangul vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks ning X OÜ volitatud esindaja andis nõusoleku Nikolai Sadivski elama asumiseks antud aadressil. Seega on täidetud formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Vangistuses käitumise kohta on vangla iseloomustuses toodud välja mitmeid positiivseid aspekte. Vangistuses viibimise ajal on kinnipeetav täitnud töökohustusi erinevatel ametikohtadel. Süüdimõistetu on motiveeritud töötama. Kinnipeetav on läbinud temale individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotisaalprogrammi „Eluviisitreening“. Sotsiaalprogrammi läbiviija hinnangul kinnipeetav omandas programmi jooksul rohkem oskusi ja teadmisi, kuidas alkoholi tarvitamist kontrollida ning millist mõju võib see avaldada. Suhted on säilinud õdedega. Eesti keeles suhtleb vabalt, kuid on motiveeritud omandama riigikeele C1 taset. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi isikul vangistuses ei ole. Kohtu hinnangul väärivad süüdimõistetu pingutused vanglas käitumise osas tunnustust ning õiguskuulekas käitumine vanglas ning individuaalse täitmiskava täitmine annab tõepoolest olulist kaalu isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt planeeritakse süüdimõistetu paigutamist avavanglasse 5.02.2023 Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p-s 3 sätestatud tingimuste täitmisel 11.12.2023 ja karistusajast tulenevalt 19.04.

1. Nagu nähtub materjalidest, samuti süüdimõistetu on seda kinnitanud, avavanglasse paigutamist ei ole kohaldatud. Kuna käesolevalt ei ole kinnipeetavat avavanglasse paigutatud, ei saa kohus anda hinnangut avavanglas kantud karistuse edukusele. Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu vabaneda Kohtla-Järvel Põhja allee 9 asuvasse ühiselamusse. Kohtu hinnangul, tulenevalt vangla iseloomustuses kajastatud andmetest, isiku enda arusaamisest ja karistusandmetest, teeb kohus järelduse, et Nikolai Sadivskil on puudulik probleemilahendamise oskus ja impulsiivne käitumine. Isiku käitumisharjumustest ja 4/8 toimepandud kuriteoliigist tulenevalt soovikohane elukoht ühiselamus ei soosi kinnipeetava karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Elukoht peab isikul olema kriminaalhoolduse määramise puhul piisavalt kindel ja usaldusväärne. See ei tohi olla formaalne, kuhu isik ennast ainult registreerib, kuid tegelikult ei teki isikul selle kohaga mingit reaalset seost (välja arvatud, et ta on sisse registreeritud ja on kohustatud elukoha eest maksma). Nähtub ju iseloomustusestki, et kinnipeetaval on võimalus asuda elama ka õe korterisse XXX, kuid seda elukohta ei ole kontrollitud, kas on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohus leiab, et isikut ei seosta XXX sotsiaalmajaga miski ja tegemist on formaalse registreerimiselukohaga. Ei saa jätta tähelepanuta, et nimetatud sotsiaalmaja puhul on tegemist sotsiaalelamispinnaga, kuhu määratakse elamiseks sotsiaalses mõttes kehvas olukorras isikuid – vanglast vabanenud, raskes majanduslikus seisundis olevad isikud vms. Sellisse keskkonda sattumine mitte et vähendab, vaid hoopis suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Elutingimusi vabaduses ei hinda kohus heaks. Seega Nikolai Sadivski toimepandud kuritegude iseloom koosmõjus vabanemisjärgsete elutingimustega ei toeta tema ennetähtaegset tingimisi karistuse kandmiselt vabastamist. Nikolai Sadivskil vabanemise korraks töökohagarantii puudub, kuigi isik selgitas kohtuistungil, et ta on kokkulepe tööandjaga Narvas ja ta oleks nõus käima tööl Kohtla-Järvelt Narvasse ja seda olles elektroonilise valve all. Seejuures ei kujunda kohus seisukohta pelgalt fakti pinnalt on või ei ole olemas töökohagarantii. Kokus suhtub kriitiliselt olukorda, kui isik, kellel puuduvad Virumaaga mingeid seoseid ( välja arvatud viibimine Viru Vanglas), suudaks nüüd resotsialiseeruda, elades kehva kontingendiga sotsiaalmajas Kohtla-Järvel ja käies tööl Narvas, olles veel elektroonilise järelevalve all. Kohus märgib, et see nõuaks isikult kõrgemat distsipliini tunnetust, mida isikul kohtu arvates käesoleval ei ole. Ta ei olnud võimeline katkestama oma kuritegelikku tegevust ja kohus ei näe neid asjaolusid, miks tal nüüd see peaks õnnestuma. Nikolai Sadivski on isik, kes vajab vaba aja sisutihedat kasutamist, sest tegemist on isikuga kellel on kalduvus toime panna varavastaseid kuritegusid majandusliku surutise ja harjumuspärase elukorralduse foonil. Seega on oluline töökohagarantii olemasolu vabanemise korraks, et asuda täitma töökohustusti. Nikolai Sadivski on töövõimeline isi ja tema tervislik seisund võimaldab töökohustusi täita. Vanglas töökohustusi Nikolai Sadivski täidabki vastavalt individuaalsele täitmiskavale. Varasem elukäik aga näitab, et töötamise registri andmetel Nikolai Sadivski töökohti omanud ei ole, s.o puuduvad legaalsed andmed vabaduses töötamise kohta. Seega legaalselt Nikolai Sadivski töökohustusi täitnud ei ole, vaid selle asemel on Nikolai Sadivski oma rahalisi vajadusi rahuldanud kuritegelikul teel saadud tulu arvelt, s.o on toime pannud varavastaseid kuritegusid. Korrates järjepidevalt oma varasemaid vigu ja omamata seejuures töökoha garantiid, mis tagab vaba aja mõtestatud tegevusega täitmisega ja tagab legaalse sissetulekuallika esmavajaduste rahuldamiseks, on oht rohke vaba aja tingimustes tagasilanguseks. Märkimist vääriv on Nikolai Sadivski võlakohustuste suurus summas 31 789,76 eurot. Võlakohustuste tasumiseks Nikolai Sadivskil motivatsioon puudub. Töö tegemiseks on motiveeritud, kuid tööle on nõus minema keskmise töötasu korral. Nikolai Sadivski avaldatud soov täita töökohustusi Narvas registreeritud ettevõttes ja samas motivatsioon mitte täita võlakohustusi näitab, et isikul puudub motivatsioon asuda töökohustusi täitma legaalselt. Seda kinnitab ka tõsiasi, et töökohagarantiid kinnipeetav hankinud ei ole. Töö ja majanduslik toimetulek on nii riskiks kui ohuks uute kuritegude, sh varavastaste kuritegude toimepanemisele. Nikolai Sadivskil on lähedased päritoluperekonnast. Suhtlus toimub õdedega. Arvestades iseloomustuses toodut ja kohtuotsustest nähtuvat, on Nikolai Sadivski suhtlusringkonnaks kriminaalse taustaga isikud. Isiku varasemast elukäigust lähtuvana puudub kohtul Nikolai Sadivski suhtes selline usalduskriteerium, et kantud karistusaeg on olnud sellise pikkusega, mis on avaldanud sellist pikaajalist mõju kinnipeetava käitumisele, et vabastada isik karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Lähedased on Nikolai Sadivskil olnud ka enne 5/8 karistuse kandmisele asumist, kuid nende olemasolu ja toetus ei ole motiveerinud isikut seaduskuulekaks käitumiseks. Kahtlusteta on positiivne, et vangistuses on süüdimõistetu tegelenud alkoholi tarbimise probleemile lahenduste otsimisega – programmi jooksul analüüsis enda tarvitamise häid ja halbu külgi. Teadmised on suuremad kui enne. Samas on isik korduvalt toime pannud alkoholi vargusega seotud süütegusid. Nikolai Sadivski on varasemate kuritegude puhul olnud vägivaldne. Tema impulsiivsus avaldus juba alkoholi tarvitades, on kuritegusid toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi tarbides ta ei mõtle tagajärgedele, ei tunneta ega ole teadlik oma probleemidest. Vangistuses viibides ei ole Nikolai Sadivskil olnud võimalust alkoholi tarbida range järelevalve tõttu. Vangistuses Nikolai Sadivski ei ole avaldanud motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobuda. Nikolai Sadivskil puudub ka kogemus kuidas peale sotsiaalprogrammi läbimist vabanemise korral toime tulla olukorras, kus alkohol on vabalt kättesaadav. Alkoholi tarbimisest tuleneb risk uute kuritegude toimepanemisele. Seda kinnitab ka kriminaalhooldusametniku seisukoht, et Nikolai Sadivski vajab sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimist. Programm on kohtu seisukoha järgi tõesti kohane, sest seal käsitletakse süüdimõistetu õigusrikkumiste seost tema hoiakute, mõtlemise ja tunnetega; arendatakse suhtlemis- ja konfliktide lahendamise oskusi, empaatiat; kaardistatakse suhtlusringkond ja selle mõju isikule; õpitakse seadma eesmärke; vesteldakse sõltuvusainete tarvitamisest, eluasemest, haridusest, tööst ja majanduslikust toimetulekust. Programmi rakendatakse pigem kriminaalhoolduses ja enne vanglast vabanemist, kuna isik peaks saama teoreetilisi teadmisi ja lahendusstrateegiaid iseseisvalt praktikasse rakendada. Kohus leiab, et kantud karistusaeg ja individuaalse täitmiskava läbimise järgselt käitumiskontrolli nõuded ei ole süüdimõistetu puhul veel piisavalt mõjuvad, ta ei suuda sellises vormis kontrollile alluda ning oht uusi kuritegusid toime panna on süüdimõistetu puhul endiselt kõrge. Kohtu hinnangul on vaatamata vanglas eeskujulikule käitumisele vajalik arvestada asjaoluga, et isik on narkootikumide tarvitaja. Kuigi vangla narkootikumides riski ei näe, siis varasemale kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginedes näitab kohtupraktika, et seos narkootikumidega on uute kuritegude toimepanemise riski suurendav faktor. Nikolai Sadivski on varasemalt vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 16.05.2017 määrusega nr 1-16-
2. 9.05.2017 toimunud kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ei näe probleeme alkoholis ja narkootikumide tarbimises, olemas olid lähedased ja kindel elukoht. Vaatamata tookordsele esmakordselt vanglas viibimise kogemusele ja isiku karistuse kandmiselt ennetähtaegselt tingimisi vabastamisele on nüüdseks Nikolai Sadivski kandnud karistust vangistuse tingimustes korduvalt. Varasemalt isiku jaoks oluliseks peetud asjaolud on samad mis käesolevalgi juhul. Ajalugu aga näitab, et positiivsed asjaolud ei ole motiveerinud isikut seaduskuulekaks eluks. Varasem karistuse kandmise kogemus ning kohtu usaldus isiku karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel ei pälvinud Nikolai Sadivski piisavat tähelepanu ning ta jätkas harjumuspärase elulaadiga. Isiku käitumist ei mõjutanud varasem karistatus, karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegne vabastamine, kindel elukoht, elukaaslane ja lähedased. Pärnu Maakohus on 26.01.2023 arutanud kriminaalasjas nr 1-15-6458 Nikolai Sadivski kohta esitatud erakorralist ettekannet seoses registreerimiskohustuse rikkumisega ja üldkasuliku töö tegemata jätmisega. Pärnu Maakohus on 27.01.2023 arutanud kriminaalasjas nr 1-21-5383 Nikolai Sadivski kohta esitatud erakorralist ettekannet seoses registreerimiskohustuse rikkumisega. Menetluste käigus selgitati välja, et sügisel 2022 ei saanud ka Nikolai Sadivski lähedased temaga kontakti. Erakorraliste ettekannete arutamisel kohtus Nikolai Sadivski ei pidanud vajalikuks ilmuda kohtuistungile ning 9.11.2022 määrusega nr 1-15-6458 kuulutati isik tagaotsitavaks ning tema suhtes määrati kohaldada tõkendit vahistamine. Kohtud tuvastasid, et toimepandud rikkumised olid tahtlikud. Kohus asus seisukohale, et Nikolai Sadivski hoidub tahtlikult kõrvale 6/8 süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest. Järeldub vaid üks – mõistetud karistuse täitmisele pööramise teadmine ei ole selline argument, mis hoiab Nikolai Sadivskit eemal uute kuritegude toimepanemisest. Nõuded, mida Nikolai Sadivskile varasemalt tingimisi mõistetud karistuse kandmisel ja üldkasuliku töö määramisel kohaldati on samad, mis sisalduvad käesoleval juhul kriminaalhooldaja tehtud ettepanekutes. Erinevus on mh selles, et nüüdseks elukoht on varasemast erinevas piirkonnas ja seejuures ühiselamus ning puudub ka elukaaslase tugi. Kohus on seisukohal et vabanemisjärgsed elutingimused ja -korraldus ei ole mingilgi määral paremad varasemast ning mille pinnalt ei saa asuda seisukohale, et isiku võib vabastada karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt. Vastav usalduslimiit kohtul puudub. Kohtul puudub usk, et Nikolai Sadivski kantud karistuse osa on sellise pikkusega, mis on mõjunud süüdimõistetu käitumisele viisil, mille pinnalt saab teha tõsikindla järelduse – Nikolai Sadivski enam uusi rikkumisi ja süütegusid toime ei pane. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud, et kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et Nikolai Sadivski puhul ei saa jõuda järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivsed asjaolud nagu rikkumisteta allumine vangla režiimile, st distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuses, individuaalse täitmiskava täitmine ei kaalu üles kinnipeetava varasemast elukäigust ning alkoholi tarvitamise riskist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Süüdimõistetul on välja kujunenud elustiil ja ka kriminaalne käitumismuster ning eelmiste kantud vangistuse andmete ja varasemast tuttava kriminaalse ringkonna põhjal on piisavalt alust karta, et leebema kontrolli puhul on süüdimõistetu motivatsioonis tagasilangus. Nikolai Sadivski peab jätkama karistuse kandmist vangistuse tingimustes. Nikolai Sadivski kohtuistungil avaldatud seisukohtadest kohus järeldab, et kinnipeetav ei ole veel valmis karistuse kandmiselt vabanemiseks. Nikolai Sadivskil on olemas vaid väline valmisolek. Kinnipeetav vajab veel aega, et kinnistada programmides omandatud teadmised ja oskused ning sügavuti teadvustada enda vabanemisjärgne elukorraldus, mis tõepoolest võib tagada tema edaspidise seaduskuuleka elu. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Käesolevalt ei ole kohtul veendumust, et vabaduse tingimustes säilib süüdimõistetul motivatsioon hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest ning seeläbi uute kuritegude toimepanemisest. Samuti puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu suudab alluda kriminaalhoolduse nõuetele vabaduse tingimustes, olukorras kus süüdimõistetu on lähiaastal enne karistuse kandmisele asumist rikkunud üht olulist nõuet – Nikolai Sadivski pani toime uue tahtliku kuriteo. Kokkuvõtvalt ei näe kohus hetkel vangla iseloomustusest ja isiku enda selgitustest kohtuistungil selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on praeguseks vangistuse aja jooksul nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteod on viimati olnud seotud varavastaste kuritegudega, mida ei saa elektrooniline valve takistada. Elektrooniline valve annab ametnikule teavet süüdimõistetu asukoha kohta ning annab signaali, kui süüdimõistetu kaldub kõrvale temale ette 7/8 nähtud liikumisrežiimist, kuid ei näita, millega tegeleb ega takista seda, mistõttu ei ole elektrooniline valve piisavalt tõhus meede arvestades süüdimõistetu ohuprognoosi. Kohus leiab, et kuna süüdimõistetu varasem elukäik ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud, tuleb tal jätkata karistuse kandmist vanglas. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Nikolai Sadivski temale Harju Maakohtu 19.04.2023 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulu peab kandma süüdimõistetu (Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2023 määrus kriminaalasjas nr 1-078640, p. 21). Summa ei ole ebaproportsionaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerumist. Kohtu arvates on põhjendatud lubada tasuda menetluskulu ositi 6 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8/8