1-23-7324/6

(23730000238)Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. novembri
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X esindaja advokaat Rein Laid, kaebus RESOLUTSIOON
3. Riigiprokuratuuri määrus, millega jäeti rahuldamata X esindaja Rein Laidi kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale, jätta muutmata.
4. Esindaja kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. oktoobril 2023 registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris X esindaja advokaat Rein Laidi kuriteoteade, mille kohaselt on politseiametnikud kasutanud X suhtes ebaseaduslikult füüsilist jõudu ja erivahendeid ning tekitanud sellega ebaproportsionaalset kahju.
8. oktoobri 2023 teatisega jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse nr 23730000238 kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata.
10. oktoobril 2023 registreeriti Riigiprokuratuuris X esindaja advokaat Rein Laidi kaebus, milles ei nõustuta Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises märgitud seisukohaga ning taotletakse politseiametnike suhtes asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetluse alustamist KarS § 291 lg 1 tunnustel. Riigiprokuratuuri määrus
11. Riigiprokuratuur jättis
12. novembri 2023 määrusega X esindaja kaebuse rahuldamata, nõustudes kriminaalmenetluse nr 23730000238 alustamata jätmise teatises esitatud põhjalike selgituste ja järeldustega, miks kriminaalmenetlus nr 23730000238 KrMS § 199 lg 1 p 1 ei alustata. Riigiprokuratuuri abiprokurör lisas täiendavalt vastuseks kaebuses märgitule, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli ekslik, järgmist: Materjalidele lisatud vormikaamerate salvestustelt on näha, et X ei allu politseiametnike korduvatele korraldustele tulla politseiga kaasa, vehib kätega ja peale seda kui ta on pikali pandud hoiab oma käsi 1

(4)enda all ja vaatamata korduvatele korraldustele ta käsi selja taha ei pane vaid asub jälle politseiametnikega vaidlema. Samuti ei lähe videosalvestustelt nähtuga kokku kaebaja väide, et ta oli ise võimeline vaevaliselt liikuma. Salvestustelt on näha, et kaebaja lonkab, kuid vaatamata sellele saab ta ringi liikuda. Ka kaebaja väide politseiametnike poolt tema löömise ja tugeva tõukamise kohta on vastuolus vormikaamera salvestistel nähtuga – salvestiselt ei nähtu kaebaja poolt väidetud löömist ja samuti ei saa rääkida tugevast tõukamisest vaid ainult kergest puutest eesmärgiga suunata korraldustele mitte alluvat kaebajat õiges suunas liikuma. Abiprokurör möönis, et olukorras, kus kaebaja osutas politseile vastupanu ja ei lasknud endale paigaldada käeraudu, võisid kaebajale tekkida ka mingid vigastused, kuid kuna politseiametnike poolt vahetu sunni kasutamine oli tingitud kaebaja enda tegevusest ja oli kooskõlas KorS-i sätetega, siis nende vigastuste tekitamine ei ole kuidagi etteheidetav politseiametnikele. Abiprokurör nõustus kokkuvõtlikult ringkonnaprokuratuuri seisukohaga, et esitatud materjalide põhjal puudub kirjeldatud sündmustes KarS § 291 lg 1 või mõne muu karistusseadustiku eriosas kirjeldatud kuriteo koosseis. Seega on kriminaalmenetluse jäetud põhjendatult alustamata. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele

1. Ringkonnakohtule esitas kaebuse Riigiprokuratuuri
2. novembri 2023 määrusele X esindaja Rein Laid, kes palub Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja kohustamist alustada kriminaalmenetlust politseiametnike Y, Q ja C tegevuse osas kriminaalmenetlus KarS § 291 lg 1 tunnustel X kinnipidamisel. 5.1 Kaebaja esindaja leiab, et käesolevas asjas esineb kriminaalmenetluse alustamiseks nii alus kui ajend ning tulenevalt KrMS §-st 6 on seega kriminaalmenetluse alustamine kohustuslik. Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrusest nähtub, et kaebust lahendav prokurör on jätnud tähelepanuta Riigikohtu lahendis nr 4-21-3478 (p.27, 28) väljendatud seisukoha, et kuriteoteate (KrMS § 195) alusel kriminaalmenetluse alustamisel või alustamata jätmisel tuleb menetlejal lähtuda esmajoones kuriteoteates kirjeldatud asjaoludest, eeldades üldjuhul nende õigsust. Esindaja leiab, et ringkonnaprokuratuur ei oleks tohtinud tugineda kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsust tehes kriminaalmenetlusega nr 23231552982 seotud dokumentidele. Ka Riigiprokuratuur tutvunud mitte ainult Riigiprokuratuurile esitatud X esindaja kaebusega, 20.10.2023 kriminaalmenetluse nr 23730000238 alustamata jätmise teatisega ja X esindaja esitatud kuriteoteatega Põhja Ringkonnaprokuratuurile, vaid ka asjas olevate teiste materjalidega, seejuures ka vormikaamerate salvestustega ja asunud neid omakorda kriminaalmenetluse väliselt hindama. 5.2 Kaebuse esitaja leiab, et alusetult on jäetud tegemata ka menetlustoiminguid. Nimelt leiab kaebaja, et kontrollimata on jäetud, kas Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinikud Y ja C omasid üldse õigust osaleda kriminaalmenetluses uurimisasutuse pädevuse piires ja kas neile oli antud õigus kriminaalmenetluses osalemiseks KrMS § 31 lg 5 sätestatu kohaselt, millest tuleneks ja nähtuks ka nimetatud patrullpolitseinike õigus kriminaalmenetluse alustamiseks ja kriminaalmenetlustoimingute teostamiseks. Põhja Ringkonnaprokuratuur ega ka Riigiprokuratuur ei ole tähelepanu pööranud sellele, et isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli punktist 10, (kriminaalasja nr. 23231552982 toimik lk.4149), mis on koostatud 12.09.2023 patrullpolitseinik C poolt, nähtub, et X suhtes on 12.09.2023.a. ajavahemikul kella 08:57- 09:15 kasutatud käeraudu ja teleskoopnuia, kuid Xle kohaldatud meetmete protokolli ärakirja ei antud ega nimetatud protokolli ei ole lisatud ka kriminaalasja nr 23231552982 materjalidele. Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisest kui ka Riigiprokuratuuri määrusest jääb ebaselgeks
3. septembri 2023 patrullpolitseinike poolt vahetu sunni kasutamise vastavus seadustes sätestatud regulatsioonile. 2

(4)Prokuratuurid, on sisustanud vahetu sunni kohaldamise lubatavuse X suhtes mitte KorS § 76 lg 1 sätestatud nõuete ja proportsionaalsusega, vaid sellega, et patrullpolitseinike vormikaamerate salvestistelt nähtuvat, et X olevat olnud politseiametnike suhtes agressiivselt meelestatud, ei kuula, mida temale räägitakse, segab pidevalt politseinike jutule vahele ning kõneleb nendega ebaviisakalt, ei olevat täitnud politsei palvet/antud korraldust istuda politseiautosse, vaid hakkab politseiametnikega vaidlema, mismoodi tema auto politseiparklasse jõuab. 5.3 Kaebaja leiab, et kriminaalasja nr 23231552982 juurde võetud videod on poolikud, puuduvad Transpordiameti videosalvestised kuni X kinnipidamiseni sündmuskohal ja politsei rinnakaameratest X sündmuskohal kinnipidamiseni ja äraviimiseni. Vajalik oleks nimetatud sündmust kajastavad täielikud videofailid nõuda välja Transpordiametilt ja Politsei- ja Piirivalveametilt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja ringkonnakohtule edastatud materjalid (sh politseiametnike vormikaamerate salvestised), leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel menetlejate poolt kaalutud tähtsust omavaid asjaolusid ning selle käigus on jõutud põhjendatult järeldusele, et puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses. Uusi asjaolusid, mida menetleja ja Riigiprokuratuuri abiprokurör ei oleks kriminaalmenetluse alustamata jätmisel ja kaebuse rahuldamata jätmisel analüüsinud, ringkonnakohtule kaebuses ei ole esitatud. Ringkonnakohus nõustub kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendustega kuriteokaebuses kirjeldatud sündmuse pinnalt KarS § 291 aluse puudumisega ning ei pea vajalikuks võimuliialdamise koosseisu täiendavalt analüüsida, märkides ringkonnakohtule esitatud kaebuse argumentidele vastuseks järgmist.
3. Kriminaalmenetluse alustamata jätmisel on põhjalikult analüüsitud KarS § 291 võimuliialduse koosseisu tuginevalt korrakaitseseaduse (KorS) sätetele, mis annavad politseiametnikele õiguse vahetu sunni kohaldamiseks, sh § 76 lg 1, 2, § 79 sätestatut. Ringkonnakohus, tutvunud nende selgitustega ning sündmusega seonduvate asjaoludega, sh politseiametnike vormikaamerate salvestistega, nõustub, et X verbaalne käitumine politseiametnikega, kätega vehkimine, mis viitab vägivalla ohule kui ka tema agressiivne käitumine politseiametnike suhtes politseiautosse juhatamisel andis piisava aluse politseiametnikele rakendada isiku kinnipidamiseks vahetut sundi ning kasutada selleks erivahendeid. Antud juhul oli politseiametnike poolt kasutatud meede kohane ja ka vajalik ning seetõttu puudub alus ette heita võimuliialdust.
4. Ringkonnakohus möönab, et KrMS § 6 sätestatu nõuab kriminaalmenetluse alustamise vaagimisel lähtuda põhimõttest, et iga kuriteokahtlus tuleb tõlgendada kriminaalmenetluse alustamise kasuks, kuid tähele tuleb panna seda, et juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse põhjendamatult stigmatiseerida isikuid. Seetõttu tuleb taunida kriminaalmenetlust olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline (RKKKo nr 3-1-1-60-10). Samuti tuleb arvestada, et liiga kergekäeline menetluse alustamine koormab liigselt õigussüsteemi ja võib kujutada endast kuriteos väidetavalt kahtlustatava isiku mitmete põhiõiguste intensiivset riivet. Käesoleval juhul leiabki ringkonnakohus, et kuigi kuriteoteatest võib sedastada selliseid väiteid, mis viitavad kuriteotunnustega teo toimepanemisele, ei ole ringkonnakohtule edastatud muust teabest lähtuvalt veenev, et X ja tema esindaja versioon toimunust tegelikult sellisel kujul nagu väidetavalt kuriteokaebuses aset leidis. Esmalt seetõttu, et tõele ei vasta väited selle kohta, et X allus koheselt politseiametnike korraldusele liikuda politseiautosse ja panna käed selja taha käeraudade paigaldamiseks. Salvestiselt on selgelt näha, et Xle antakse korduvalt korraldus liikuda 3

(4)politseiautosse, mida ta ignoreerib väites küll kõvahäälselt, et ta läheb, samas mitte liikudes politseiauto poole. Samuti eirab ta politseiametnike korraldust panna käed seljale käeraudade paigaldamiseks. Salvestistelt ei nähtu, et politseiametnikud oleksid X peksnud nagu väidab kaebaja. Liikudes politseiauto poole nähtub politsei poolt tema kerge tõukamine, et ta edasi liiguks ning maas lamades ja käeraudu paigaldades üritavad politseiametnikud tema kätt teleskoopnuiaga kätte saada, kuna ta ei allu korraldusele seda vabatahtlikult teha. Neid politseiametniku poolt füüsilise jõu kasutamisi ei saa aga käsitleda löökide või peksmisena. Küll aga oli X enda verbaalne käitumine politseiametnikega agressiivne ning korraldustele allumatu. Seega on eksitav kaebaja poolt mulje jätmine, et ta allus kõikidele politseiametnike korraldustele koheselt vaidlusaluse sündmuse toimumise ajal. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja selgitused ei ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega ning salvestistelt nähtuv ei kinnita kahtlusi, et politseiametnikud oleks kasutanud X suhtes ebaseaduslikult füüsilist jõudu ja erivahendeid ning tekitanud sellega talle ebaproportsionaalset kahju.

1. Kaebuse esitaja etteheited kriminaalmenetluse alustamisel politseiametnike vormikaamerate salvestistele tuginemise osas, on ainetud. Tähele tuleb panna, et kriminaalmenetluse alustamisele eelneb menetlejapoolne otsustamisprotsess, mille käigus hinnatakse, kas kriminaalmenetluse läbiviimiseks on olemas vajalik ajend ja alus. Selleks ei tohi kasutada seadustikus ettenähtud uurimisvõi menetlustoiminguid, kuid menetlejal on õigus vajadusel koguda otsustamiseks täiendavat teavet. Samuti tohib menetluse alustamise küsimuse otsustamisel aluseks võtta juba menetleja käsutuses olemasolevat teavet. Seega oli prokuratuuridel võimalik ja ka õigus kasutada asjaga seonduva menetluse nr 23231552982 materjale (politseiametnike vormikaamera salvestisi), et hinnata kriminaalmenetluse alustamiseks ettenähtud kuriteotunnuste olemasolu ehk aluse esinemist.
2. Kaebuse esitaja etteheited menetlustoimingute tegemata jätmises ja täiendavate menetlustoimingute tegemise vajalikkuses on kriminaalmenetluse alustamise etapis asjakohatud ega anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust alustatakse üksnes selleks aluse ja ajendi esinemisel, mitte menetlustoimingutega aluse otsimiseks. Nagu ringkonnakohus juba eelmises punktis märkis, ei ole lubatud teha seadustikust tulenevaid menetlustoiminguid kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel. See, et kriminaalmenetluse nr 23231552982 menetluses on kaebaja hinnangul mingid toimingud jäetud tegemata või tõendid on ebapiisavad, ei ole käsiloleva asja alustamata jätmisega puutumuses ega tingi seetõttu prokuratuuri põhjendatud otsustuse tühistamist.
3. Ringkonnakohus nõustub eeltoodust tulenevalt kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, seonduvalt politseiametnike poolt KarS § 291 sätestatud ebaseaduslikult erivahendi või füüsilise jõu kasutamisega, kuna võimuliialdust X kinnipidamisel ei esinenud.
4. Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ja § 385 p-st 11, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
5. novembri
6. a määruse muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4