TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2830 Määruse kuupäev 11.12.2023 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja – Maivo Kärt RESOLUTS

) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Maivo Kärt esitas 11.12.2023 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. M. Kärt palub määrata talle riigi õigusabi korras esindaja haldusasja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osalemiseks. Taotleja soovib esitada Tartu Vanglale kahjunõude seoses taotleja tervise ohtu seadmisega ning kannatuste tekitamisega, lähtudes vangistusseaduse § 41 lg-st 1, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-st 1 ja RVastS § 7 lg-st
2. KOHTU SEISUKOHT
3. Taotleja palub talle esindaja määramist tema esindamiseks Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamisel ja hiljem kaebuse koostamisel kohtule.

§ 10

lg-te 1 ja 31 kohaselt on sellise riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. 3.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 7

lg 1 p 1 sätestab aga, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad

§ 7

lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

1. Kohus leiab, et M. Kärt on ise võimeline kaitsma oma õigusi, mistõttu tuleb jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2. Taotleja on koostanud kohtule arusaadava riigi õigusabi taotluse, milles on märkinud, miks ta soovib vangla tegevust vaidlustada. Samamoodi on taotleja kohtu hinnangul ise võimeline oma õigusi kaitsma nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses hüvitamisnõude esitamisel. 3-23-2830 Haldusmenetluses ei ole esmatähtis, et isikul oleksid juriidilised teadmised. Piisab kahjunõude alus(t)e väljatoomisest ehk kaebuse asjaolude ja oma seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Tulenevalt uurimisprintsiibist on vanglal kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kohustus koguda selleks tõendeid oma algatusel. Seega, kohustuslikus kohtueelses menetluses osalemine ei eelda õigusalaste teadmiste olemasolu. Eelduslikult suudab taotleja isiklikult kõige paremini kirjeldada talle tekkinud võimalikku mittevaralist kahju, kuivõrd tegemist on pigem tunnetusliku kahjuga. Eelnevat arvestades ei vaja taotleja kohtu hinnangul vanglale esitatavas kahjunõudes ega hiljem kohtumenetluses kaebuse esitamiseks riigi õigusabi korras esindajat.
3. Lisaks arvestab kohus taotleja varasemat halduskohtusse pöördumise kogemust. Taotlejal on ulatuslik haldus- ja halduskohtumenetlustes osalemise kogemus ning ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt erinevaid avaldusi Tartu Vanglale ja Tartu Halduskohtule esitada (vt nt haldusasjad nr 3-23-2398, 3-23-2128, 3-23-2134, 3-23-1891, 3-23-1543, 3-22-2609, 322-2254, 3-22-1782, 3-22-1434, , 3-19-1884, 3-19-1462, 3-17-1366 jt). Seega ei ole taotleja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga.
4. Kohus märgib lisaks, et mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole

§ 7lg 1 p 6 alusel riigi õigusabi andmine reeglina üldse lubatud.

Miski taotluses ei viita sellele, et praeguses asjas võiks esineda erandlikult seda võimaldav tungiv avalik huvi. 8. Arvestades eeltoodut ja lähtudes

§ 7lg 1 p-st 1, jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 2