← Eesti

1-22-113/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-22-113 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. novembri
  3. a määrus Raido Tominga (Toming; isikukood: 38705162738) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Raido Tominga määruskaebus Menetluse vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. novembri
  5. a määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on määruskaebe korras vaidlustatav. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdimõistetu advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
  6. Tartu Maakohtu
  7. veebruari
  8. a otsusega tunnistati Raido Toming süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-de 4 ja 7, § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi, § 121 lg 2 p 3 ning § 136 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Raido Tominga karistusaeg algas
  9. septembril 2021 ning lõppeb
  10. septembril
  12. Tartu Vangla esitas
  13. septembril 2023 Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks kinnipeetava Raido Tominga ennetähtaegse vabastamise üle elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuratuur ja vangla tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Maakohtu määrus
  14. Tartu Maakohtu
  15. novembri
  16. a määrusega jäeti Raido Toming tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruses esitatud põhjendused olid lühidalt sellised. 3.
  17. Täidetud on formaalsed eeldused Raido Tominga ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 3.
  18. Vabanemise korral plaanib Raido Toming minna elama abikaasa ja lapse juurde, kes elavad üürikorteris. Samas ei ole selge, kas süüdimõistetul on õigus sinna asuda ning kas selleks on olemas eluaseme omaniku kirjalik nõusolek. Vabaduses mõjutas Raido Tominga majanduslikku toimetulekut uimastite tarvitamine. Süüdimõistetu on väljendanud, et vabanemisel on tema eesmärk alustada oma ettevõttega uuesti tööd, kuid esialgu plaanib ta töötuna arvele võtta. Kinnipeetava lähedasteks on ema, isa, õde ja vend. Nende omavahelised suhted on head ja toetavad. Alates
  19. juulist 2017 on kinnipeetav abielus. 3.
  20. Raido Toming kannab kolmandat reaalset vangistust. Varem on teda karistatud nii tapmise kui õigusemõistmises osaleja vastu vägivalla kasutamise eest, samuti on ta sooritanud erinevaid varavastaseid süütegusid. Raido Tomingat iseloomustab vägivaldne käitumine, mida on soodustanud uimastite kasutamine. Agressiivne võib ta olla ka kainelt. Tema sõltuvusprobleemid on pikaaegsed – varem oli tal alkoholisõltuvus, nüüd vaevab teda uimastisõltuvus. Süüdimõistetu on tarvitanud kokaiini ja amfetamiini, proovinud kanepit ja ecstasyt.
  21. detsembril 2020 pöördus ta statsionaarsele ravile, mille abil suutis ta kaheksa kuu jooksul kaine püsida. Viimati tarvitas ta amfetamiini päev enne kinnipidamist. 3.
  22. Raido Toming on vangistuse jooksul periooditi töötanud ja võtnud aktiivselt osa taasühiskonnastavatest tegevustest. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ ning osaleb programmis „Eluviisitreening“. Kuigi eelnev iseloomustab süüdimõistetu käitumist vangistuses positiivsena, ei kinnita seda tema käitumine: Raido Tomingal on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis määrati
  23. veebruaril
  24. Pikaajalise kokkusaamise ruumist leiti ravimeid ja sigarette, mis kuulusid süüdimõistetule. Ravimid oli Raido Toming varasemalt kõrvale pannud, sigaretid tõi talle vanglasse abikaasa. Toodu näitab, et süüdimõistetu pole suuteline kehtestatud reeglitest kinni pidama. Vangla iseloomustusest nähtub teinegi distsiplinaarkaristus, mis määrati süüdimõistetule
  25. märtsil 2023 ravimite manustamise eeskirjade rikkumise eest. 3.
  26. Kirjeldatud asjaoludel pole Raido Tominga ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Vangla reegleid eirav käitumine ei anna alust uskuda, et süüdimõistetu on teinud vangistusest enda jaoks vajalikud järeldused. Raido Tominga vabastamist ei toeta ka tema varasem elukäik: korduvad isikuvastased kuriteod (tapmine, röövimised, kehaline väärkohtlemine, seadusliku aluseta vabaduse võtmine) osutavad väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele. Varasemad karistused ei ole süüdimõistetu käitumist muutnud ning ta on jätkanud kuritegude sooritamist. Välistatud pole ka võimalus, et Raido Toming naaseb endise tarvitamiskäitumise juurde. Määruskaebus
  28. novembril 2023 esitas Raido Toming Tartu Maakohtu
  29. novembri
  30. a määrusele kaebuse, milles ta väljendab soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu tahab pärast vabanemist naasta vanemate juurde, kes saavad talle pakkuda eluaset. Ühtlasi on vanemad nõus elukohas elektroonilise valve jaoks tarvilike seadmete paigaldamisega – sellekohane nõusolek on lisatud määruskaebusele. Raido Toming märgib, et ta on varemgi jalavõruga vanemate juurde vabanenud ning siis pole ta ühtegi rikkumist sooritanud. Vanematekodus on süüdimõistetule kuuluva ettevõtte tarbeks ehitatud keevitusruum. Seega saab ta tööd teha kodust lahkumatagi. Süüdimõistetu palub kohtult anda talle võimalus ennast tõestada. Ta on käinud igakuiselt psühhiaatri juures ning tarvitab 2 ravimeid. Uusi kuritegusid pole ta toime pannud. Ühel distsiplinaarrikkumisel ei saa olla nõnda suurt kaalu, et see tingiks tema vabastamata jätmise. Ringkonnakohtu seisukoht
  31. Kohtukolleegium leiab, et määruskaebuses esitatu ei anna alust asuda maakohtust teistsugusele seisukohale Raido Tominga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
  32. Esimese astme kohtul on süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma üksnes juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tagajärjel võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  33. oktoobri
  34. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 8). Kirjeldatud viisil kaalutlusviga maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud ei ole.
  35. Raido Tominga puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmanegi eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Tal on kehtiv distsiplinaarkaristus ravimite ebakorrektse manustamise eest. Kuigi tegemist pole kuigivõrd raske rikkumisega, leidub kinnipeetava iseloomustuses teisigi viiteid süüdimõistetu normikuulekuse defitsiidile: tänavu jaanuaris leidsid vanglaametnikud Raido Tominga kasutatavast ruumist kile sisse pakitud sigarette ja tablette. Taolisel viisil keelatud ainete varumine ning abikaasa toel sigarettide vanglasse smuugeldamine näitab, et Raido Toming on oma tahtmise saamiseks võimeline isegi range järelevalve tingimustes reegleid rikkuma. Kui süüdimõistetu ei suuda vanglaski kehtestatud korrale alluda, tõusetub paratamatult kahtlus, kas ta on selleks võimeline vabaduses.
  36. Raido Toming märgib oma kaebuses, et ainuüksi ühe distsiplinaarkaristuse olemasolu ei saa õigustada tema vabastamata jätmist. Nii see ei olegi. Ringkonnakohtu meelest tingib süüdimõistetu vabastamata jätmise ennekõike tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos. Esiti kõneleb Raido Tominga vabastamise vastu see, et ta kannab vangistust juba kolmandat korda – ainuüksi sellest saab välja lugeda, et varasemad vangistused on tema puhul osutunud uute kuritegude ennetamise aspektist viljatuks. Ka Raido Tominga poolt sooritatud kuriteod näitavad, et tema impulsiivne ja ohtlik käitumine pole aja jooksul raugenud. Tartu Maakohtu
  37. oktoobri
  38. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-08-8618) tunnistati Raido Toming süüdi katseajal toime pandud tahtlikus tapmises ja tunnistaja ähvardamises: kohtuotsusest selgub, et süüdimõistetu tappis noahoobiga teise inimese ning lubas mõni kuu hiljem sündmust pealt näinud tunnistaja (vanglast välja saades) maha lüüa.
  39. novembri
  40. a määrusega vabastas Tartu Maakohus Raido Tominga tingimisi enne tähtaega vangistusest. Juba siis (st ennetähtaegse vabastamise menetluses toimunud kohtuistungil) toonitas Raido Toming kohtule, et tema poolt sooritatud kuritegu oli üsna jõhker ning lubas selliseid tegusid enam mitte toime panna. Tartu Maakohtu
  41. veebruari
  42. a kokkuleppemenetluse otsusest ning süüdistusaktist ilmneb, et juba
  43. aasta sügisel murdis Raido Toming oma sõna ning jätkas võrdlemisi rafineeritud viisil vägivallakuritegude sooritamist. Esmalt kutsus ta oma endise abikaasa kokkulepitud kohta ning surus viimase seal pikali, asetas oma jala kannatanu kaelale ning väänas maaslamaja käsi. Pärast vastupanu murdmist, võttis Raido Toming ohvrilt ära nii sõrmused, nutikella kui mobiiltelefoni ja rahakoti. Seejärel päris süüdimõistetu kannatanult teise inimese kohta. Kuna süüdimõistetu oma küsimusele soovitud vastust ei saanud, käsutas ta 3 ohvri autosse ning sõidutas ta teise kohta. Seal nõudis ta kannatanult uuesti informatsiooni, hoides nuga ohvri kõril. Kirjeldatud vägivallategu ei jäänud ainsaks. Mõni nädal hiljem tungis Raido Toming öisel ajal koos kaasosalistega võõrasse talumajja ning lõi seal voodis magavat kannatanut, nõudes raha ja dokumente. Lisaks sellele jõudis Raido Toming toime panna varguse. Olgu öeldud, et varguseid ja röövimisi on süüdimõistetu toime pannud varemgi – Tartu Maakohtu
  44. veebruari
  45. a otsusega tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 5 ja 200 lg 2 p 8 järgi, Tartu Maakohtu
  46. oktoobri
  47. a otsusega aga KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi. Toodu ilmestab, et Raido Toming kaldub lisaks varavastaste kuritegude sooritamisele kasutama ka võrdlemisi kergekäeliselt jõhkrat vägivalda. Seega peab tema retsidiivsusrisk võimalikuks ennetähtaegseks vabastamiseks olema eriti väike, kuna potentsiaalsed kuriteod võivad olla iseäranis rasked.
  48. Kirjeldatud asjaoludele tuginevat retsidiivsusprognoosi ei vähenda ka see, et Raido Toming lubab käituda õiguskuulekalt. Ehkki süüdimõistetu väidab, et tal pole vanematekodus elades elektroonilisele järelevalvele allumisega probleeme tekkinud, on ta elu jooksul sooritanud järjepanu eriliigilisi kuritegusid. Nagu välja toodud, pani ta raskeima kuriteo – s.o teise inimese tahtliku tapmise – toime katseajal. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et Raido Toming on kriminaalhooldusel viibinud kolmel korral (ajavahemikul
  49. veebruarist 2004 kuni
  50. veebruarini 2007,
  51. juulist 2007 kuni
  52. juulini 2008, ja
  53. detsembrist 2019 kuni
  54. maini 2021), neist kaks esimest ebaõnnestusid. Ehkki viimasel korral suutis Raido Toming kuritegudest hoiduda, sooritas ta vaid mõni kuu pärast katseaja lõppemist (
  55. mail 2021) mitu uut ja vägivaldset kuritegu. Seega pole varasemad karistused ega kriminaalhooldusel viibimine suutnud teda õiguskuulekusele suunata, mistõttu tuleb kinnipeetavast lähtuvat ohtu pidada reaalseks tänaselgi päeval. Niisugust seisukohta ei muuda ka maakohtu poolt tuvastatud positiivsed asjaolud, sest uute kuritegude risk jääb püsima neist hoolimata.
  56. Kuna luhtunud on ka Raido Tominga senised katsed seljatada sõltuvus narkootilistest ainetest, suurendab seegi uute kuritegude toimepanemise riski. Seniste tagasilanguste taustal on kõigiti võimalik, et Raido Toming jätkab vabaduses narkootikumide tarvitamist. Selle tulemusena avalduvad tema käitumises suure tõenäosusega taas vägivaldsed jooned, mis võivad omakorda kulmineeruda uue kuriteoga.
  57. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  58. novembri
  59. a määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.