← Eesti

2-23-11660/7

Obsah (12)§ 187§ 3111§ 3141§ 444§ 407§ 162§ 138§ 139§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 15.11.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-11660 Tsi

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused Kohus võttis 29.08.2023 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjatele vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjad ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kohus edastas dokumendid Sirana Kinnisvara OÜ-le äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil siranakv@gmail.com 29.08.2023, ja luges need kättetoimetatuks 06.09.2023 (

§ 3111lg 51).

Hagile vastamise tähtpäev saabus 26.09.2023. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus edastas dokumendid Yle menetluses avaldatud e-posti aadressile (dtl 81) 04.10.2023 ja luges need kätte toimetatuks 10.10.2023 (

§ 3141lg 2).

Hagile vastamise tähtpäev saabus 30.10.2023. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus edastas dokumendid Xle menetluses avaldatud e-posti aadressile (dtl 83) 04.10.2023 ja luges need kätte toimetatuks 10.10.2023 (

§ 3141lg 2).

Hagile vastamise tähtpäev saabus 30.10.2023. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu 27.04.2022 sõlmitud lepingud: Sirana Kinnisvara OÜ-ga kapitalirendi tüüpi liisinguleping PL220427-2, Xga käendusleping KPL220427-2 ja Yga käendusleping KPL220427-2/1. Lepingutest tulenevad kohustused on kostjad jätnud kohaselt täitamata. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu loovutas nõude 11.05.2023 hagejale. 2

(2)2-23-11660 Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summa 4000,96 euroga, et käesoleva otsusega väljamõistetav viivis ei ületaks põhivõlga, 9554,66 eurot.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuludena 1830 eurot, sh riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulu 720 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1050 eurot.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabiteenust on osutatud tunnihinnaga 120 eurot ja õigusabile on kulunud 6 tundi (dtl 13). Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud nõue õiguslikult keerukas. Hagiavalduses on hulgaliselt refereeritud erinevaid seaduse sätteid, mis kasvatavad hagiavalduse sisu, kuid ei ole asja lahendamiseks vajalikud, sest kohus lahendab asja esitatud nõuete ja tõenditega seotud asjaolude pinnalt andes ise asjaoludele õigusliku hinnangu. Hagiavalduses on hulgaliselt refereeritud ka erinevaid kokkuleppe punkte, mida ei ole konkreetselt seostatud hagi alusega ning mis seetõttu ei ole vajalik. Eelnevat arvestades, leiab kohus, et hagiavalduse koostamiseks, tõendite komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks vajalik ja põhjendatud aeg on kokku 4 tundi. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 480 eurot (4*120). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1530 (1050+480) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1530 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik 3

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.