Obsah (6)

§ 100§ 101§ 113§ 42§ 41§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-130039 Tsiviilasi

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja 24.10.2023 menetlusdokumendist nähtub, et kostjal on põhiosa võlgnevus vastavalt kostja tehtud tehingutest tulenevalt järgnevalt: kostja on broneerinud kontolt XXXXXXXXXXX Bulgaaria autorendi ettevõttele Moto-Pfohe Varna

1. märtsil 2023 summas 309,85 eurot,
2. märtsil 2023 summas 208,46 eurot ning
3. märtsil 2023 summas 309,85 eurot. Kui Moto-Pfohe Varna realiseeris
4. märtsil 2023 broneeringud, puudusid kostja kontol selleks vahendid. Kostja on teostanud 3 autoriseeringut tehingutele, millest on üles jäänud
5. märtsi 2023 tehingust summa 226,43 eurot;
6. märtsi 2023 tehingust summa 208,46 eurot ning
7. märtsi 2023 tehingust summa 309,85 eurot, s.o kokku 744,74 eurot. Tehingu kinnitused on saadetud kaupmehe poolt kõikidele tehingutele
8. märtsil
9. Nimetatud summad sisaldavad ka konverteerimistasu vastavalt 3,07 eurot, 2,06 eurot ning 3,07 eurot. Kuivõrd kostja enam oma kontodele vahendeid ei kandnud, saatis hageja kostjale
10. mail 2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles selgitas, et kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on 752,74 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, ütles AS LHV Pank lepingu üles 27.05.
11. Kostja ei ole põhinõude suurust ega arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja deebetkaardi lepingust (deebetkaardi konto nr XXXXXXXXXXX) tuleneva põhivõla summas 744,74 eurot. 7.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 101

lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 744,74 eurot, võlgnevuse tekkimisest 28.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 24.10.2023 viivisemääras 0,1% päevas tulenevalt hageja hinnakirjale (viivis kehtib klientidele, kelle kontol on võlgnevus ja kes ei ole aktsepteerinud laenu ja võimendusega tehingute eritingimusi ja kellel pole aktiivset arvelduskrediidi lepingut). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 157,14 eurot. Nimetatud perioodis on 211 päeva (744,74*0,1/100*211=157,14 eurot). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 25.10.2023 viivisemääras 0,1% päevas. Riigikohus on leidud, et eelduslikult tuleks hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise 4 2-23-130039 nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

§ 113

lg 1 II lause kohaselt loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas.

§ 113

lg 1 III lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusest ei nähtu, et lepingus oleks kokku lepitud intressimäär, seetõttu

§ 113lg 1 III lause praegusel juhul ei kohaldu.

Lepingute sõlmimise ajal (2022 aastal) oli

§ 113lg 1 II lauses sätestatud viivisemäär 8% aastas.

Seega ületas lepingus sätestatud viivisemäär (0,1% päevas ehk 36,5% aastas (0,1% päevas *365 päeva)) kolmekordset seadusjärgset määra (24% aastas (8% aastas * 3)) ning tuleb hinnata

§ 42

lg-te 1 ja 3 p 5 alusel tühiseks.

§ 41alusel tuleb kohaldada seaduses sätestatud viivisemäära.

Arvestades eeltoodut ja hageja nõuet, tuleb kostjal tasuda viivist

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 0,022% päevas.

Kohus märgib, et

§ 113

lg 1 II lauses sätestatud viivisemäär oli lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas 8% (0,022% päevas) ja on alates 01.01.2023 aastas 10,5%. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepingus kokku lepitud viivisemäär on tühine, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud viivise nõudmine määras 0,1% päevas (36,5% aastas) ning kohaldada tuleb

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määra, ehk viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Perioodi 28.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 24.10.2023 kujuneb viivis summas 48,75 eurot (10,5% kuni 30.06.2023 ja 12% alates 01.07.2023). Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude osaliselt summas 48,75 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 25.10.2023 viivise põhivõlalt

§ 113lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla täitmiseni.

1. Hageja nõuab deebetkaartide kuutasu 1 eurot kuus vastavalt hageja hinnakirjale iga deebetkaardi eest. Kaardi (..6768) eest on jäänud tasumata märtsi ja aprilli 2023 kuutasud kokku summas 2 eurot, kaardi (..3383) eest on jäänud tasumata märtsi ja aprilli 2023 kuutasud kokku summas 2 eurot, kaardi (..3455) eest on jäänud tasumata märtsi ja aprilli 2023 kuutasud kokku summas 2 eurot, kaardi (..7723) eest on jäänud tasumata märtsi ja aprilli 2023 kuutasud kokku summas 2 eurot, s.o kokku 8 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja deebetkaartide kuutasu võlgnevuse 8 eurot.
2. Vastavalt hageja hinnakirjale tuleb tasuda võlgnevuse eest kokku 5 eurot võlamenetlustasu, kui peale korduvaid meeldetuletusi pole võlg jätkuvalt tasutud.

§ 1132

lg 2 p 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud kostjale

1. mail 2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles selgitas, et kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on 752,74 eurot, mistõttu on kostja pangakaart võlgnevuse tõttu blokeeritud ning tema arvelduskontolt on debiteerinud võlamenetlustasu 5 eurot. Kuivõrd kostja
2. maiks 2023 oma võlgnevust ei tasunud, edastas hageja kostjale
3. juunil 2023 maksenõude, milles selgitas, et kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt
4. juuliks 2023, loovutab hageja võlanõude sissenõudmiseks inkassofirmale või pöördub kohtusse. Vastavalt hageja hinnakirjale nõuab hageja kostjalt võlamenetlustasu 5 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlamenetlustasu 5 eurot. Menetluskulud 5 2-23-130039
5. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
6. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluv riigilõiv kostja kanda; jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluvat riigilõivu ületav riigilõiv hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
7. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust (hagihind 1187,45 eurot; hagihind rahuldamise ulatusest lähtudes 895,86 eurot) ja et riigilõivu suurus esitatud ja rahuldatud nõudeid arvestades on erinev ja hagi osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud kostja vastuväitega. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 280 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja ka menetluskuludelt viivise.
8. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 1187,45 eurot riigilõivu 280 eurot ja hagilt hinnaga 895,86 eurot riigilõivu 245 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 245 eurot. Kohus jätab riigilõivust tasutud 35 eurot hageja kanda.
9. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 6