KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1388 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskes

) § 25 lg 2 alusel. Taotluse asjaolud, mis on välja toodud ka PPA 20.06.2023 Tartu Halduskohtule esitatud taotluses, on järgmised: 1.

1. Puudutatud isik vabanes 22.06.2023 Viru Vanglast. Tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Tema tähtajaline elamisluba tunnistati 25.05.2022 otsusega kehtetuks, sama otsusega tehti talle ettekirjutus Eestist lahkumiseks (sundtäidetav alates 22.06.2023) ja kohaldati 3-aastast sissesõidukeeldu. 1.
2. Tartu Halduskohus andis 22.06.2023 loa pidada isikut kinni kuni 2 kuud, luba pikendati Tallinna Halduskohtu 17.08.2023 määrusega kuni 4 kuuks. Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema dokumenteerimiseks ning väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks, kuna isiku reisidokumendi taotlemine on pooleli. 1.
3. PPA esitas 07.07.2023 tagasivõtupalve Venemaa Föderatsioonile puudutatud isiku osas. 18.10.2023 vastuse kohaselt lükkas Venemaa Föderatsioon tagasivõtutaotluse tagasi, kuna 3-23-1388 puudus tõendus, et isikul pole Eestis viibimisalust. PPA suhtluses Välisministeeriumiga on selgunud, et Venemaa Föderatsiooni kodanike tagasivõtutaotluste menetlemisel on liikmesriikidel sarnased mured – isikute dokumenteerimine on raskendatud ja seetõttu võtavad dokumenteerimise protsessid tavapärasest oluliselt rohkem aega. PPA jätkab siiski isiku dokumenteerimist ja edastas 04.12.2023 korduva tagasivõtutaotluse puudutatud isiku osas. Hetkel ootab PPA vastust tagasivõtu osas. 1.
4. Esineb põgenemisoht. Vaidlus puudub, et isik on kriminaalkorras karistatud reaalse vangistusega (

§ 68p 4).

Isiku varasemad karistused näitavad isiku negatiivset suhtumist õiguskorda. 1.5. Põgenemisoht esineb ka tulenevalt

§ 68p-st 6.

Isik ei ole nõus esitama taotlust tagasipöördumistunnistuse saamiseks. Vastavalt avaldusele, mille isik on PPA-le edastanud 30.05.2023, ei ole ta nõus endale tagasipöördumist lubavat dokumenti vormistama ning Venemaa Föderatsiooni iseseisvalt pöörduma. Põhjenduseks tõi isik välja, et teda ei seo Venemaa Föderatsiooniga midagi ning kõik tema sugulased elavad Eesti Vabariigis. Samuti on isik 22.06.2023 läbi viidud küsitluses selgesõnaliselt keeldunud ennast dokumenteerimast ja Venemaale lahkumast. Isiku käitumine annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi ta iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima. 1.

1. Isikul puudub kehtiv reisidokument. Ta ei ole kinnipidamiskeskuses enda dokumenteerimisega tegelema hakanud ja keeldub koostööst PPA-ga. PPA pakkus isikule võimaluse minna taotlema endale tagasipöördumistunnistust, kuid isik keeldus ning on tänase päevani keeldunud enda dokumenteerimisest. Koostöös isikuga võtaks dokumenteerimine aega umbes pool aastat, ent Vene Föderatsioonile tagasivõtmiseks esitatud taotluste lahendamine on aeganõudvam ja võib võtta üle 1,5 a. Kui isik ise dokumenti taotleks, saaks seda ajakulu vältida.
2. PPA jäi 12.12.2023 kohtuistungil taotluse juurde. Täiendavalt selgitas PPA, et korduvale tagasivõtutaotlusele vastuse saamisega võib aega minna vähemalt 2 kuud. Raskendatud koostöö tõttu Venemaaga ei pruugi tagasivõtumenetlus 1,5 aastaga lõppeda. Samas isiku koostöö abil oleks pärast Venemaa Föderatsioonilt taotluse saamist võimalik isikule kiiresti saatkonnast dokumendid saada. Korduvate tagasivõtutaotlustega on PPA-l ka positiivseid kogemusi, viimati 7 kuud tagasi. Isikule on pakutud võimalusi minna dokumente taotlema, kuid ta on sellest keeldunud.
3. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et tal on kinnipidamiskeskuses viibimisest ükskõik. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1).

§ 25

lg 2 alusel pikendab halduskohus pärast 6 kuu möödumist väljasaadetava välismaalase kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa, kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või kui tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine viibib, kuid kõige kauem 18 kuuks.

1. Puudutatud isik on menetluses andnud ütlusi, et ta on Vene Föderatsiooni kodanik. Tal ei ole Eestis viibimiseks õiguslikku alust. PPA tunnistas tema tähtajalise elamisloa 25.05.2022 otsusega nr 15.3-3.4/342-1 kehtetuks, tegi lahkumisettekirjutuse (sundtäidetav alates 22.06.2023) ning kohaldas sissesõidukeeldu 3 aastaks. Seega on puudutatud isik väljasaadetava staatuses.
2. PPA taotlusest nähtuvalt on isiku jätkuva kinnipidamise eesmärgiks tema dokumenteerimine ja väljasaatmismenetluse lõpuni viimine. Isikut ei ole praegu võimalik Vene 2

§ 23lg 1 p-dele 1, 2 ja 3.

Need võimaldavad välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht, kui ta ei täida kaasaaitamiskohustust või kui tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid/nende hankimine viibib. 8. Põgenemisohu sisustamisel tugineb PPA

§ 68p-dele 4 ja 6.

Nende kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus ning juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või see järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisohu kindlakstegemiseks hinnatakse lisaks ka muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel. 9. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikut on kuritegude toimepanemise eest kolm korda karistatud ning talle on määratud karistuseks vangistus. Lisaks isiku karistatuse faktile saab arvestada isikuga seotud asjaolusid kogumis. PPA on ka varasemates taotlustes tuginenud asjaolule, et isik ei ole varem järginud kriminaalhoolduse nõudeid ja on pannud katseajal toime uue kuriteo. Kohus nõustub, et saab pidada tõenäoliseks, et isik ei pruugi vabaduses viibides püsida PPA-le väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks kättesaadav ja võib asuda ennast varjama või enda väljasaatmist takistama. PPA taotluses toodud asjaoludest nähtub, et isikut ei ole varem motiveerinud õiguskuulekale käitumisele reaalse vangistuse oht. Tema varasem käitumine viitab hoolimatule suhtumisele oma kohustustesse või vähemalt suutmatusele oma kohustusi alati nõuetekohaselt järgida. Kuritegude toimepanemine ja käitumiskontrolli nõuete rikkumine viitab sellele, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt. Põhjendatud on seega kahtlus, et isik ei suuda vabaduses viibides järgida talle seatud järelevalve meetmeid ning olla PPA ametnikele kättesaadav. Kohtule ei nähtu, et isikul oleks Eestis tugevaid lähisuhteid ega ka legaalset sissetulekut. Põgenemise oht ei pea tähendama ohtu, et isik põgeneb välisriiki. Põgenemise ohu olemasolu ei eelda ka seda, et isikul reaalsed võimalused end pikemat aega politsei eest varjata. Põgenemine

tähenduses võib tähendada lihtsalt seda, et isik ei ole edasiste väljasaatmistoimingute tegemiseks vajalikul ajal kättesaadav ning hoiab kõrvale koostöö tegemisest enda välja saatmisele kaasa aitamiseks.

1. Samuti on isik menetluses väljendanud, et ei soovi Venemaale minna ega taotleda endale tagasipöördumistunnistust.
2. Lisaks põgenemisohu esinemisele tugineb PPA taotluses ka sellele, et isik ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust ning tema tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast riigist viibib.
3. Kohtupraktikas on leitud, et isiku tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele (

§ 23

lg 1 p 3) võib isiku kinnipidamisel tugineda siis, kui isik ei aita nende dokumentide hankimisele kaasa. See eeldus on praegusel juhul täidetud. PPA on asunud tegema menetlustoiminguid isiku dokumenteerimiseks, esitades Vene Föderatsioonile kaks tagasivõtupalvet.

§ 264

lg 1 p 3 kohaselt on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. PPA on näidanud, et isik on keeldunud endale tagasipöördumistunnistust taotlemast. Seega ei ole ta väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele kaasa aidanud. 13. Kaasaaitamiskohustuse rikkumise osas (

§ 23

lg 1 p 2) märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt peaks kaasaaitamiskohustuse rikkumine seisnema muus kui väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele kaasa aitamata jätmises. PPA taotluses ei ole esitatud põhjendusi, 3

§ 264

p-des 1, 2 või 4 nimetatud kaasaaitamiskohustuste täitmata jätmisega (s.o kohustus anda suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi; esitada tähtsust omavad andmed ja dokumendid; aidata kaasa isiku tuvastamisele ja kontrollimisele). Pelgalt isiku väitest, et ta ei soovi Eestist lahkuda, ei saa kaasaaitamiskohustuse rikkumist järeldada. Seega ei nähtu praegusel juhul, et isik rikuks muus osas kaasaaitamiskohustust.

1. Leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu suure tõenäosuse tõttu tõhusad. Isiku varasemast käitumismustrist nähtub, et ta ei järgi kohtulahendist tulenevaid kohustusi, ka tema korduv kuritegude toime panemine ja soov Eestist mitte lahkuda viitavad sellele, et vabaduses viibides ei ole tal motivatsiooni enda Eestist lahkumist korraldada ega väljasaatmiseks PPA-ga koostööd teha. On usutav, et ta asub end varjama ja püüab leida võimalusi Eestis ebaseaduslikult viibimise jätkamiseks ega pruugi ilmuda määratud aegadel PPA-sse. Siiani ei ole isik soovinud soostunud aitama kaasa dokumentide hankimisele. Kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, ei saa seda hoiule võtta.
2. Kuna isikut on praeguseks kinni peetud 6 kuud, on tema kinnipidamise pikendamine kuni 4 kuuks

§ 25lg 2 alusel võimalik.

Samuti ei ole ületatud kinnipidamise maksimaalset lubatud pikkust 18 kuud. 16. On usutav, et isiku väljasaatmine on aeganõudev, kui Eesti asutused peavad diplomaatilisi kanaleid kaudu asuma Venemaalt vajalikke dokumente taotlema, ent olemasoleva teabe pinnalt ei saa väita, et puudutatud isiku väljasaatmine oleks muutunud perspektiivituks. PPA selgitustest nähtuvalt on on puudutatud isikul PPA-ga koostööd tehes võimalik vabaneda kinnipidamiskeskusest kiiremini. Pole ka ühtki muud puudutatud isikuga seotud kaalukat asjaolu, mis välistaks tema edasise kinnipidamise. Kohtule ei nähtu, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega. Kinnipidamist välistavateks asjaoludeks ei saa olla soov jääda Eestisse ja elada koos Eestis elavate lähedastega. 17.

§ 25lg 2 kohaselt pikendab halduskohus kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa.

Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, tuleb ta väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata. (allkirjastatud digitaalselt) 4