TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2407 Määruse kuupäev 24. november 2023 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seo
) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Vangla kinnipeetav X esitas
- septembril 2023 Viru Vangla direktorile vaidena pealkirjastatud taotluse (registreeritud
- septembril 2023 nr-ga 6-10/19742-1), milles nõudis tema suhtes koostatud ja
- oktoobril 2022 kinnitatud individuaalse täitmiskava (ITK) muutmist. Taotluse kohaselt on inspektor-kontaktisik kandnud ITK-sse valesid ja kompromiteerivaid andmeid. X palus tunnistada ametniku tegevus õigusvastaseks, eemaldada vale ja kompromiteeriv teave ITK-st ning teha uus riskihindamine.
- Viru Vangla tagastas
- oktoobri
- a vastusega muuhulgas X
- septembri
- a taotluse nr 6-10/19742-1 põhjendusega, et X esitas ajavahemikul
- september 2023 kuni
- oktoober 2023 vanglale 35 pöördumist, millele vastamine takistab vanglaametnikel muude tööülesannete täitmist.
- X esitas
- oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega taotleb, et kohus tuvastaks Viru Vangla inspektor-kontaktisiku tegevuse õigusvastasuse kannete tegemisel tema 3-23-2407 individuaalsesse täitmiskavva. Kaebaja palub menetlusabi tõlkimiseks ning riigilõivu tasumiseks.
- Viru Vangla edastas vastuseks kohtunõudele asjakohased kohtueelse menetluse dokumendid ja
- oktoobril 2022 kinnitatud kinnipeetava ITK. KOHTU SEISUKOHT 5.
§ 121
lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
- Kuigi kaebaja taotleb kaebuses vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, siis kaebaja tegelik tahe võib olla esitada kohtule kohustamiskaebus Viru Vangla vastu eesmärgiga, et tema kohta
- oktoobril 2022 kinnitatud ITK-d muudetaks. Kaebaja väidab, et ITK-s sisalduvad talle määratud kriminaalkaristuste osas valed andmed. Kohus mõistab, et kaebaja ei nõustu seetõttu ITK-s märgitud hinnanguga, et ta on ametnikele ohtlik.
- Kohus leiab, et kaebajal ilmselgelt puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks ning kohus ei suuna kaebajat ka kohustamiskaebuse esitamisele, sest kinnipeetaval puudub ITK-s kajastuva riskihindamise tulemuse vaidlustamiseks kaebeõigus. ITK-s märgitud ohuhinnangul pole regulatiivset toimet ning ITK-s sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub praegusel juhul õiguskaitsevajadus (
§ 44lg 1).
ITK on programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada ITK rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule ITK-s (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-95-09, p 26 ja Riigikohtu 10. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p 13). 8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse
§ 121
lg 2 p 1 alusel.
§ 43
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. Kohus jätab läbi vaatamata ka kaebaja taotluse menetluse tõlkimiseks. Arvestades, et kaebus kohtule on esitatud eesti keeles ning kaebaja ei ole kaebuses märkinud, millisesse keelde tuleks praeguses asjas esitatud menetlusdokumendid ja tehtud kohtulahend tõlkida, siis pole kaebajale menetlusabi andmine põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 2