KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2023, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-23-2903 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti 17

) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni.

1. Taotlusest nähtuvalt saabus Usbekistani Vabariigi kodanik X, sünd XX XX XXXX, viimati Schengeni alale 06.07.2023 Narva piiripunkti kaudu bussiga Venemaalt. Schengeni viisaruumi sisenemiseks kasutas isik oma isikusamasuse tõendamiseks Usbekistani kodaniku passi nr XXXXXXX (kehtivus 11.03.2019 kuni 10.03.2029) ning viibimisaluse tõendamiseks Leedu Vabariigi tähtajalist elamisluba nr 760260384 (kehtivus 20.06.2023-20.06.2025). Saabumise eesmärgiks oli töötamisega seotud dokumentide korda ajamine Leedu Vabariigis ning töö otsimine Eesti Vabariigis. 01.09.2023 korraldasid PPA Põhja prefektuuri PVB järelevalveametnikud kontrollkäigu aadressil Pae
2. Kontrollkäigu raames selgus, et isik osutas Eestis taksoteenust Bolt Operations OÜ rakenduse vahendusel omamata selleks õiguslikku alust. Menetluse käigus selgus, et isikule on ka 17.01.2023 koostatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mille isik täitis 19.01.
3. Isiku ütluste kohaselt lahkus ta Eestist Venemaale. Olles Venemaal, väljastasid Leedu ametivõimud isikule tähtajalise elamisloa töötamiseks perioodil 15.03.2023-15.03.
4. Isiku Leedu elamisloa põhine viibimisalus lõpetati ennetähtaegselt otsusega nr 1304/2023, mistõttu viibis isik Eestis seadusliku aluseta. Isikule koosatati ettekirjutus (nr 1052271685) Eesti Vabariigist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 11.09.
5. Isikule anti võimalus lahkuda Leetu ning isikut hoiatati, et kui ta ei täida ettekirjutust kuulub ettekirjutus sundtäitmisele ja isiku lahkumiskohustus sundtäidetakse tema kodakondsusjärgsesse riiki (Usbekistani). 2.
6. 17.12.2023 läbi viidud küsitluse käigus selgitas X, et lahkus Eestist 12.09.2023 ja läks Leetu. Seal viibis mingi perioodi. X selgitas, et ta saab aru, et ta ei või Eestis viibida, kuid ta omab Leedu tähtajalist elamisluba töötamiseks ja tal on õigus viibida Leedu elamisloaga 3 kuud ning ta leidis, et 04.09.2023 ettekirjutus on tehtud õigusvastaselt. Teda mõjutati psühholoogiliselt. X ei aktsepteeri 04.09.2023 tehtud ettekirjutust

§ 28

lg 32 kohaselt peab PPA Eestis viibiva välismaalase, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, kinni ning korraldab viivitamata tema Eestist väljasaatmise. 04.09.2023 koostatud ettekirjutuses nr 1052271685 on märgitud, et isiku lahkumiskohustus sundtäidetakse Usbekistani. Lähtuvalt eelnevast sundtäidetakse isiku lahkumiskohustus Usbekistani. 4. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb

§ 23lg 1 p 1 nimetatud kinnipidamise alus.

PPA hinnangul on

§ 28

lg 32 puhul tegemist imperatiivse normiga, mistõttu puudub kaalutlusõigus isiku kinnipidamise osas ja järelevalvemeetmete kohaldamiseks. 5. X puhul on põgenemisoht

§ 6

⁸ p 7 kohaselt, kuna välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul ning

§ 68

p 6 kohane põgenemisoht, kuna PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X kinnitas, et sai aru, et temal on kehtiv sissesõidukeeld Eestisse, kuid eiras kehtestatud sissesõidukeeldu, kuna tema hinnanul oli tegemist õigusvastase otsusega. Eestisse tagasi tulemisega pani isik toime väärteo, mille eest määrati isikule rahatrahv. Lisaks pani isik toime ka teise väärteo, kui ületas kiirust ning osutas ebaseaduslikult taksoteenust. PPA hinnanul näitab selline isiku käitumine äärmist lugupidamatust ja ükskõikset suhtumist Eesti Vabariigi seadustesse. Sellest lähtuvalt leiab PPA isik ei ole usaldusväärne ega asuks vabaduses viibides PPAga koostööle oma lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks. 6. PPA hinnangul väärkasutab X Leedu elamisloast tulenevaid hüvesid. Kuna PPA leidis, et X on oma käitumisega ohuks avalikule korrale ja tema suhtes on vajalik kohaldada Schengeni sissesõidukeeldu, siis algatas PPA Leeduga konsultatsioonimenetluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2018/1861 art 28 alusel Leedu elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. 7. PPA hinnangul ei ole võimalik

§ 10

lg 2 sätestatud järelevalvemeetmeid kohaldada, kuna

§ 28

lg 32 puhul on tegemist imperatiivse normiga, kuid sellest hoolimata esineb isiku suhtes ka põgenemisoht, mis ei võimalda järelevalvemeetmeid kohaldada. X võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma enda riigisiseselt varjamisega. PPA-le teadaolevalt ei ole X kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Kinnipidamiskeskuses on tagatud vajaduspõhine toitlustus, arstiabi ja vajadusel ka psühholoogiteenus. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Eesti ja Usbekistani vahel puudub otselend, siis ei ole võimalik väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia. 8. PPA taotleb Tallinna Halduskohtult luba Usbekistani kodaniku X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks üheks kuuks

§ 23

lg 1 alusel, sest tema suhtes esinevad

§ 15

lg 1 ja

§ 23lg 1 p 1 sätestatud alused.

Eelnimetatud tähtaja osas tegi taotleja vastavasisulise täpsustuse kohtuistungil.

1. Kohtuistungil selgitas Politsei- ja Piirivalveameti esindaja, et jääb taotluse juurde kindlaks, kuid piisab ühekuulisest tähtajast ning eeldatavalt saab isiku riigist välja saata ajavahemikul 26-30 detsember
3. X kohtuistungil taotluse kui sellise osas sisulisi vastuväiteid ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja vaadanud läbi esitatud materjalid, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 12.

§ 15

lg 1 kohaselt võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus sama seaduse § 23 lg-s 1 sätestatud alusel. 13. Vastavalt

§ 28

lg 3 ei ole välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik sõltumata viibimisaluse omamaisest, kusjuures

§ 28

lg 32 kohaselt peetakse Eestis viibiv välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti poolt kinni ja korraldatakse viivitamata tema Eestist väljasaatmine. Antud juhul nähtub taotluse materjalist, et PPA oli koostanud isikule 04.09.2023 lahkumisettekirjutuse ning kohaldanud siseriiklikku sissesõidukeeldu kaheks aastaks. 14.

§ 23

lg 1 sätestab, et PPA võib taotleda halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, kusjuures see on eelkõige lubatud juhul kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). Antud juhul on PPA asjakohaselt viidanud

§ 23lg 1 punktile 1 ning sellega võib nõustuda.

Vaidlust ei saa olla ka selles, et isiku väljasaatmist ei oleks võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul, sest vastavad toimingud võtavad aega. 15.

§ 23

lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 16. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA seisukoht selles, et järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kohaldada, sest esineb põgenemise oht.

§ 6

⁸ p 6 kohaselt esineb põgenemise oht kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning

§ 68

p 7 kohaselt esineb põgenemisoht ka siis kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Antud juhul siseneski isik riiki sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. PPA on isiku hoiakuid ja põgenemisohtu piisavalt hinnanud ning võttes arvesse taotluses välja toodud asjaolusid, ei ole antud juhul põhjust nendega mitte nõustuda.

1. Kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näib perspektiivitu või kui kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiõigustesse. Käesoleval juhul ei nähtu haldusasja materjalist, et selliseid põhjuseid võiks esineda. Haldusasja materjalist ei nähtu ka seda, et turvakaalutlustel oleks välistatud isiku paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse. Ühtlasi ei esine kohtule teadaolevalt puudutatud isikul taolist terviseseisundit, mis välistaks paigutamise PPA kinnipidamiskeskusesse. Isik ei osundanud kohtuistungil millelegi sellisele, mis viitaks probleemidele seoses tervisliku seisundiga.
2. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1, annab kohus

§ 23

lg 11 alusel loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid esialgu mitte kauemaks kui 18.01.2024. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest koheselt vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik