Obsah (4)

§ 143§ 142§ 396§ 145

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-2816 Ko

).

§ 143

lg 1 kohaselt sõlmisid kostja II ja hageja sõlminud tarbijakäenduslepingu.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub kostja II vastutama hageja ees kostja I kohustuse täitmise eest ning kostja II vastutus on tulenevalt käenduslepingu p-ist 1.2 ja

§ 142lg-st 3 piiratud 500 000 euroga.

Käenduslepingu p-de 1.1-1.2 ja

§-i 145 kohaselt vastutab kostja II koos kostjaga I hageja ees solidaarselt. Hageja andis käenduslepingu p-de 1.5-1.8 kohaselt kostjale II kümme päeva kohustuse täitmiseks, kuid kostja II ei täitnud selle aja jooksul kohustust. Kostja II on p-s 1.3 sätestatu alusel solidaarselt vastutav laenulepingust tulenevate nõuete täitmise eest. Laenulepingust tulenev nõue ületab praegusel juhul käenduslepingus sätestatud maksimaalset summat 500 000 eurot. Seega on kostja II

§ 142

lg 1 kohaselt laenu- ja käenduslepingu alusel kohustatud hagejale tasuma 500 000 eurot. 3 2-21-2816 1.6. Vastuseks kostjate vastuväidetele leidis hageja, et töövõtulepingust tulenev väidetav nõue ei ole praeguse vaidluse esemeks ning kostjate püüd on muuta õigussuhe ebaselgeks. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenuleping on eraldiseisev lepinguline võlasuhe ning seda tuleb eristada ehituse töövõtulepingust tulenevast vaidlusest SIA SI Property (Läti registrikood 40103998165) ja hageja vahel. Põhjendamatu on seostada Eesti kohtule alluvat laenulepingust tulenevat nõuet ehitusvaidlusega, millele kohaldub Läti õigus ning mis allub Läti kohtule. Kostjad ei ole varem sellisele käsitlusele ja nn näilikkusele kordagi tuginenud. Kui kostjate uus teooria laenusuhte näilikkusest vastaks tõele, oleks sellele viidatud kohe algusest peale, kui hageja püüdis enne kohtusse pöördumist saada selgust mittemaksmise põhjuste kohta. Hageja leiab, et laenuleping ei ole näilik. Laenusumma on kostjale I reaalselt välja makstud. Kostjad ei vaidle vastu asjaolule, et vastav summa on hageja poolt üle antud (seda tõendavad muuhulgas ka hagile lisatud ülekandekorraldused). Samuti ei vaidle kostjad vastu, et laenatud summalt tasutakse laenulepingus sätestatud intressi. Kuigi kostjad ei soovi võlasuhet laenusuhtena kvalifitseerida, on täidetud

§ 396sätestatud laenusuhte tingimused.

1. Harju Maakohus saatis asja 29.03.
2. a määrusega kohtualluvuse alusel lahendamiseks Pärnu Maakohtule. Kostjate vastuväited
3. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjate vastuväited on kokkuvõttes järgmised: 1) Kostja I ja hageja ei sõlminud laenulepingut. Pooltevahelised laenulepingud on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 mõttes näilikud. Pooled sõlmisid ehitustöövõtulepingu. Lepingu tegelik eesmärk oli valmistada ette mõne kommertspanga kaasamine investorina, et näidata ehitusprojekti maksumuse omafinantseeringut tegelikkusest suuremana. 2) Hageja on Lätis tegutsev ehitusfirma. Kostja II äriühing SIA „SI property“ tellis hagejalt
4. a Riia kesklinnas, aadressiga Anninmuižas bulvari/Seces iela suure kortermaja arenduse. Poolte vahel sõlmitud ehitustöövõtu lepingu kogumaksumus oli 4 000 000 eurot. Projekt pidi valmima
5. a lõpuks. Projekti finantseeris osaliselt kostja II talle kuuluvate ning temaga seotud äriühingute, sh kostja I ning SIA „SI property“ kaudu. Esimese etapi finantseerimiseks sõlmiti 420 000 euro ulatuses kokkulepe ka Estateguru tagatisagent OÜ-ga. 3) SIA „SI property“ tasus esimeste ehitustööde eest omavahenditest. Kuna projekt oli mahukas ning rahaliselt kulukas, pidi arendaja SIA „SI property“ kaasama täiendavat kapitali mõnest suurest kommertspangast. Seetõttu pidi SIA „SI property“ näitama laenu saamiseks oluliselt suuremat omafinantseeringut, kui see, mida SIA „SI property“ oli tol ajahetkel valmis ise kandma. Kui tekkis vajadus laenuraha kaasamiseks, jäi ehitus seisma, kuna tekkis vajadus muuta ehitusmahtu ning planeeringut. SIA „SI property“ sai raha kaasamise nõusoleku Estateguru tagatisagent OÜ-lt. Kuna koostöö hageja ehk ehitajaga oli hea, tehti koostööd ka pangast laenu saamiseks ning suurema omaosaluse näitamiseks. Selleks mõeldi välja selline lahendus, et SIA „SI property“ maksab hagejale raha välja „tehtud tööde eest“, hageja laenab selle raha kostjaga II seotud äriühingule, praegusel juhul kostjale I, kostja I annab seejärel raha uuesti SIA’le „SI property“ ning maksab hiljem SIA „SI property“ „laenu“ tagasi juba reaalselt tehtud töö ning ehitamise eest. Sellega pidid pooled nn „laenusuhte“ ehitamise käigus ära klaarima. 4)
6. a poolte suhted halvenesid, ehitus jäi seisma ning hageja ei teostanud kokkulepitud ehitustöid. Hageja sattus koroonapandeemia ajal finantsraskustesse. 4 2-21-2816 Hageja otsustas nõuda ehitustegevuse jätkamise asemel kostjatelt „laenulepingust“ tuleneva võla tasumist. 5) Kuna poolte vahel ei ole laenulepingut, siis puuduvad kostjal I hageja ees laenulepingust tulenevad kohustused ning kostjal II ei ole hageja ees käenduslepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ei laenanud kostjale I raha, vaid kandis kostjale I üle SIA „SI property“ raha. Maakohtu otsus ja põhjendused
7. Harju Maakohus rahuldas
8. juuni
9. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja põhivõla 425 000 eurot, intressi 10 590,41 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 187 000 eurot ning edasiulatuva viivise 0,1% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kostjalt II mõistis maakohus solidaarselt välja 500 000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjatelt koos seadusjärgses määras viivisega hageja kasuks välja menetluskulud 9630,77 eurot. 4.
10. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 kohaselt järgmised asjaolud: - hageja ja kostja I sõlmisid 08.07.2019 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale I 425 000 eurot laenu; - laenusumma kanti kostjale I üle 6 osamaksega. Laenulepingu p 2 kohaselt tuli laen tagastada 5 kuu möödumisel alates laenulepingu sõlmimisest, st hiljemalt 08.12.
11. a. Laenulepingu p 3 kohaselt on kostja kohustatud tasuma väljastatult laenusummalt intressi 6% aastas ning p 6 kohaselt viivist 0,1% päevas tasumata summalt; - laenu ei ole tagastatud; - laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja II 08.07.
12. a käenduslepingu. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt on kostja II maksimaalseks vastutuse ulatuseks 500 000 eurot; - käenduslepingu alusel makseid tehtud ei ole; - laenulepingus leppisid lepingupooled kokku Läti õiguse kohaldamises. Käenduslepingus leppisid lepingupooled kokku Eesti õiguse kohaldamises. - 29.10.2018 sõlmisid hageja ja SIA SI Property (esindaja X) 02.05.2018 sõlmitud peatöövõtulepingu uuenduslepingu korterelamu ehitamiseks Anninmuižas bulvaris tööde maksumusega 4 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). 4.
13. Maakohus leidis, et tõendatud ei ole kostjate väide, et laenuleping oli näilik, sest sisuliselt laenas hageja kostja II ettevõttele kostja II raha. 4.
14. Kohus tuvastas, et pärast laenusumma kätte saamist kandis kostja I ajavahemikul 08.07.2019–26.07.2019 SIA SI Property kontole 423 150 eurot. SIA SI Property ja Estateguru tagatisagent OÜ sõlmisid 20.03.2018 laenulepingu 320 000 euro laenamiseks sildlaenuna elamuarenduse ettevalmistamiseks ning maatükkide ostuperioodiks ning 09.09.2019 laenulepingu 100 000 euro laenamiseks
15. etapi arendamiseks. Laenud on tagatud hüpoteegiga, mis on seatud kinnistule asukohaga Anninmuižas bulvaril. Puuduvad tõendid, et nimetatud summa oleks ülekantud hagejale nn raha pööritamise eesmärgil. 4.
16. Maakohus leidis, et hageja on teinud tööd töövõtulepingu alusel ning SIA SI Property on töö eest osaliselt tasunud. Hageja on tema ja SIA SI Property vahelise töövõtulepingu alusel teinud töid kokku maksumuses 1 094 405,77 eurot ning tööd on vastuvõetud tööde vastuvõtmise aktidega. Arvetest ja tööde vastuvõtmise aktidest nähtub, et hageja on SIA-le SI Property 5 2-21-2816 esitanud Riia kortermaja ehitusel tehtud tööde eest arveid kokku 1 094 405,77 euro eest. Arved esitati jaanuarist juulini 2019 tehtud tööde eest. SIA SI Property filtreeritud konto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 01.07.2018–31.12.2019 on hagejale tehtud ülekandeid kokku 643 499,9 eurot. Kõikide ülekannete selgituseks on arvete numbrid, v.a 17.07.2019 makse 35 000 eurot selgitusega ülekanne. 4.
17. SIA SI Property on tööde eest tasunud osaliselt ning puudujäävas osas on Läti Vabariigi 06.10.2021 kohtulahendiga SIA-lt SI Property hageja kasuks ehitustööde tasu võlg välja mõistetud 426 973,92 eurot. Nimetatud kohtulahendi alusel on algatatud sundtäitmine. Puuduvad tõendid, et SIA SI Property oleks ehitustööde teostamise mahtu, kvaliteeti ega maksumust seni vaidlustanud. Hagejale teadaolevalt on SIA SI Property muutunud maksejõuetuks. 4.
18. Maakohus leidis, et kostjate väited ei ole eluliselt usutavad, sest lisaks laenulepingule sõlmiti ka käendusleping. Kostjad on selgitanud, et näilikku laenulepingut oli tarvis näidata pankadele, et parandada laenu saamise perspektiive. Samas ei olnuks ilmselt vajalik näidata pankadele hageja ja kostja II vahelist käenduslepingut. On eluliselt ebausutav, et kostja II võttis isiklikult väga suure riski (andis isikliku käenduse) pelgalt selleks, et tekitada kolmanda isiku jaoks ähmase perspektiiviga õigusnäivus. Maakohus analüüsis ka kostja I 27.02.2020 vastust hagejale ja kostjate esindaja 21.12.2020 vastust ning leidis, et need tõendid ei kinnita kostjate väiteid nn raha pööritamise skeemi kohta. 4.
19. Vastavalt laenulepingu p-le 2 ja Läti tsiviilõiguse §-le 1943 (inglisekeelne Läti tsiviilseadus - https://likumi.lv/ta/en/en/id/225418-the-civil-law; inglisekeelne õigusarvamus laenulepingule kohaldavast Läti õigusest ning osaline eestikeelne tõlge) oli kostja I kohustatud hagejale tagasi maksma laenusumma 425 000 eurot hiljemalt 08.12.
20. Kuna tähtaeg on möödunud, muutus hageja nõue sissenõutavaks. 4.
21. Lähtuvalt laenulepingu p-st 3 ja Läti tsiviilõiguse §-st 1756 ja 1946 on kostja I kohustatud tasuma laenusummalt intressi 6% aastas. Võttes aluseks laenude väljastamise osamaksetena (tl 6), on intressinõue kokku 10 590,41 eurot. 4.
22. Laenulepingu p- 6 ja Läti tsiviilõiguse §-st 1716 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,1% päevas kuni võla täieliku tasumiseni. Seejuures loetakse laenulepingu p 6 kohaselt kostja tagasimaksega hilinenuks, kui maksega on hilinetud rohkem kui 3 päeva. Läti tsiviilõiguse § 1722 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist ulatuses, mis ületab intressiperioodi ehk alates laenulepingus sätestatud lõpptähtajast. Teisisõnu kohaldub Läti õiguses sarnaselt Eesti õigusega põhimõte, et intressi ning viivist ei saa sama perioodi eest korraga nõuda. Seega on kostja I kohustatud seisuga 22.02.2021 tasuma viivist 187 000 eurot. Kokkuvõttes on kostja I kohustatud tasuma hagejale 622 590,41 eurot. Kostjad ei ole intressi ega viivise suurusele ega arvestusele vastuväiteid esitanud. 4.
23. Käenduslepingu p 4.4 kohaselt käenduslepingus osaliselt või täielikult sätestamata osas kohaldatakse Eesti õigust, eelkõige võlaõigusseadust.

§ 143

lg 1 kohaselt sõlmisid kostja II ja hageja tarbijakäenduslepingu.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub kostja II hageja ees vastutama kostja I kohustuse täitmise eest ning kostja II vastutus on tulenevalt käenduslepingu p 1.2 ja

§ 142lõikest 3 piiratud 500 000 euroga.

Käenduslepingu p 1.1-1.2 ja

§ 145kohaselt vastutab kostja II kostjaga I hageja ees solidaarselt.

Vaidlust pole, et kostja I ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Hageja on vastavalt käenduslepingule andnud kostjale II 10 päeva kohustuse täitmiseks, kuid kostja II ei ole selle aja jooksul kohustust täitnud. Kostja II on solidaarselt vastutav laenulepingust tulenevate nõuete täitmise eest, kuid kuna laenulepingust tulenev nõue ületab käenduslepingus sätestatud maksimaalset summat 500 000 eurot, siis on kostja II

§ 142

lg 1 kohaselt laenu- ja käenduslepingu alusel kohustatud hagejale tasuma 500 000 eurot. 6 2-21-2816 4.

1. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt solidaarselt kostjate kanda. Maakohus leidis, et hageja lepinguliste esindajate menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 32 tunni ulatuses. Maakohus pidas hagejate lepinguliste esindajate tunnitasu määra põhjendatuks. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 9630,77 eurot ning mõistis need kulud kostjatelt solidaarselt välja koos seadusjärgses määras viivisega. Apellatsioonkaebused
2. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tervikuna tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi läbivaatamiseks tagasi maakohtule. 5.
3. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme (TsÜS § 84, TsÜS § 89 lg 1 ja TsÜS § 89 lg 2) ja rikkunud menetlusõiguse norme. 5.
4. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et laenuleping ei olnud näilik. Pooltevahelise suhte tegelik sisu oli ehitustöövõtuleping. Laenulepingu taha oli peidetud soov valmistada ette investori, s.o mõne kommertspanga kaasamist ning näidata ehitusprojekti maksumuse omafinantseeringut suuremana, kui see tegelikult oli. Kokkuleppe tegelikule sisule viitab raha liikumine seotud ettevõtete vahel. 5.
5. Hageja pidi ehitama SIA-le SI Property 6 korruselise hoone. Lepingu kogumaksumus oli 4 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Ehituses kehtib põhimõte, et maja karp ilma uste, akende, fassaadi ja katuseta (s.o paljad seinad ja põrandad) maksab ca 20% ehitise kogumaksumusest, antud juhul ca 800 000 eurot. Hageja on valanud ainult betooni, ehitanud 6 korruselise hoone asemel 2 maapealset ja 1 maa-aluse korruse ning esitanud rohkem kui 1 miljoni euro eest arveid, kuigi kogu majakarbi maksumus peaks olema mitte rohkem kui 800 000 eurot. 5.
6. Hageja väitis, et SIA SI Property oli pidevalt hagejale võlgu. Ei ole eluliselt usutav, et hageja, kellele väidetavalt ollakse ehitamise eest võlgu, annab sisuliselt samale võlgnikule (X äriühing) koheselt kogu raha nö laenuna tagasi. 5.
7. Maakohus rikkus menetlusõiguse normi, jättes tunnistajad ja menetlusosalised vande all üle kuulamata. Tehingu eesmärk oli varjamine, seega kostjatel on ainus võimalus tõendada tegelikke kokkuleppeid tunnistajate ütlustega ning menetlusosalise, s.o kostja II enda vande all antud ütlustega. Maakohus rikkus hageja õigust esitada menetluses tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest (TsMS § 199 lg 5). Kuna praegusel juhul puudusid kostjate väidete kohta kirjalikud tõendid, siis oleks maakohus pidanud tunnistajad ning menetlusosalise vande all üle kuulama. 5.
8. Maakohus keelas põhjendamatult ja etteulatuvalt Läti ehitust puudutavate dokumentide esitamise. Kuivõrd kokkulepped arenduse finantseerimiseks ning õigusnäivuse tekitamiseks nö laenusuhte loomisega on sõlmitud Lätis, siis ainus võimalus tõendada tehingu näilikkust on esitada täiendavaid dokumente, mis on seotud hageja ja SIA „SI Property“ vahelise peatöövõtulepingu ja Riias oleva arenduse ning selle ehitamisega.
9. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub muuta maakohtu 20.06.2022 otsust hagejale hüvitatavate menetluskulude osas ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 13 923,27 eurot. 6.
10. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et esimeses kohtuastmes ei olnud esindajate toimingute ajakulu 62,8 tundi põhjendatud. Maakohus läks menetluskulude vähendamisel menetlusdokumendi pikkusest lähtumisel vastuollu kohtumenetluse parima praktika edendamise suuniste punktiga 10.3, mille kohaselt maakohus ei vähenda menetluskulude suurust juhul, kui on esitatud lühike ja konkreetne menetlusdokument. Maakohus jättis 7 2-21-2816 menetluskulude vähendamisel arvestamata kostjate esitatud menetlusdokumentide mahu ja sisu, millele on hageja vastanud. 6.
11. Menetluskulude kindlaksmääramisel on jäetud arvestamata kohtuistungitele kulunud aeg. Pärnu Maakohtu 20.06.2022 otsuse alusel on hageja esindajate menetlusele kulunud põhjendatud aeg kokku 32 h. Maakohus jättis tähelepanuta, et maakohtu menetluses toimus kolm kohtuistungit (23.11.2021, 12.01.2022, 11.05.2022) ning hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastavate istungite ettevalmistuseks ja nendel osalemiseks kulunud kokku 15,7 h (7,5 h + 4,9 h + 3,3 h). Vastustajate seisukohad
12. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
13. Kostjad vaidlevad hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulud 1954 euro ulatuses (ilma käibemaksuta) kindlaks määramata ja välja mõistmata. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kostjate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kostjate apellatsioonkaebuse menetlemise kulud jäävad solidaarselt kostjate kanda. Hageja apellatsioonkaebuse menetlemise kulud jäävad poolte endi kanda.
15. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hagi rahuldamise kohta ega korda neid.
16. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.
17. Kolleegium ei pea veenvaks kostjate selgitust, et fiktiivsete arvete esitamist ehitustöö eest saab järeldada sellest, et kuigi hageja esitas arveid enam kui 1 miljoni euro eest, ehitas ta tegelikult valmis oluliselt vähem kui peaks saama 800 000 euro eest. Kostjad on oma järeldust põhjendanud ehituses kehtiva põhimõttega. Kostja väidetud asjaolu ei saa pidada üldtuntuks TsMS § 231 lg 1 mõttes ning väidetud põhimõtte kohta ei saa usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Oletuslik on hageja väide, et hageja ei soovinud SIA-le SI Property laenu anda, sest viimane oli hagejale ehitustööde eest võlgu. Isegi kui vastab tõele, et SIA SI Property oli hagejale võlgu, oli praegusel juhul hageja laen tagatud kostja II käendusega. 11.
18. Kolleegium leiab, et maakohus jättis põhjendatult 29.03.2022 määrusega kostjate taotlused tunnistajate ja kostja II vande all ülekuulamiseks rahuldamata. Vastavalt TsMS §-le 268 võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Kuna hageja 12.01.2022 toimunud eelistungil ei nõustunud kostja I seadusliku esindaja ja kostja II X vande all ülekuulamisega, siis kohus kostjate vastavat taotlust ei rahuldanud. Kuigi poole enda vande all üle kuulamine kohtu algatusel on TsMS § 268 1 järgi kohtu diskretsioonotsus, ei olnud praegusel juhul maakohtul põhjust seda kaaluda. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et tõendamiskoormust kandvat poolt saab §-st 268 mööda minnes ka vastaspoole nõusolekuta üle kuulata vaid siis, kui tõendamiskoormust kandev pool on omalt poolt teinud kõik, et tõendamiskohustust muude tõendite esitamisega täita (RKTKo 23.05.2011, 3-2-1-39-11, p 13). Praegusel juhul ei taotlenud 8 2-21-2816 kostjad hageja esindaja vande all üle kuulamist, seega ei teinud nad omalt poolt kõik tõendamiskohustuse täitmiseks. 11.
19. Maakohus jättis kostjate taotluse tunnistajate Y, C ja F ülekuulamiseks rahuldamata TsMS § 238 lg 1 p 2 järgi põhjusel, et tõendid ei olnud asjakohased. Kolleegium nõustub, et kostjad ei toonud ei taotluses ega ka hiljem esile vaidluse seisukohast asjakohaseid (TsMS § 238 lg 1) faktiväiteid, mida nad soovisid tunnistajate abil tõendada. Kolleegium ei saa praegusel juhul anda hinnangut sellele, kas maakohus oleks pidanud kostjate taotluse veelkordselt käiguta jätma ning andma võimaluse tunnistajate asjakohasust täiendavalt põhjustada. Sellise hinnangu saaks kolleegium anda üksnes siis, kui kostjad oleksid esitanud taotluse samade tunnistajate üle kuulamiseks hiljemalt apellatsioonkaebuses. Et kostjad sellist taotlust ei esitanud, ei saaks ringkonnakohus menetlusõiguse rikkumise korral teistsugust lahendit teha. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui asjaolu või tõendit ei ole toimikus, ei saa ringkonnakohus seda arvestada, isegi kui maakohtu poolne arvestamata jätmise õigusvastasus peaks olema ilmne. Menetlusosaline peab alati arvestama sellega, et ringkonnakohus võib asjas teha lõpplahendi, ja kui apellatsioonimenetluses asjaolusid või tõendeid esitatud ei ole, ei saa ringkonnakohus neid arvesse võtta (TsMS. Kommenteeritud väljaanne. III osa. § 652 lg 2 kommentaar (d)). 11.
20. Samal põhjusel ei saa kolleegium anda hinnangut, kas maakohtu 29.03.
21. a määrus, millega maakohus määras etteulatuvalt, milliste tõendite vastuvõtmisest kohus edaspidi keeldub, võis olla menetlusnormide rikkumine, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, millised tõendid jäid neil selle väidetava rikkumise tõttu esitamata. Selliste tõendite esitamiseks apellatsioonimenetluses kostjatel takistusi ei olnud. Muuhulgas oli kostjatel teada tõendamiskoormuse jaotus TsMS § 230 lg 1 järgi.
22. Kolleegium rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt. Põhjendatud on hageja etteheide, et maakohus jättis vajalike menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtmata kolm kohtuistungit (23.11.2021, 12.01.2022, 11.05.2022). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on istungite ettevalmistuseks ja nendel osalemiseks kulunud kokku 15,7 h (7,5 h + 4,9 h + 3,3 h). Hagejale on osutanud õigusabi vandeadvokaat Leonid Tolstov tunnihinnaga 200 eurot ja advokaat Eva Arumets tunnihinnaga 145 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on esindajate kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise kulud kokku 1954 eurot (ilma käibemaksuta). 12.
23. Põhjendatud ei ole hageja väide, et maakohus jättis õigusabikulude vajalikkust hinnates arvestamata koostatud menetlusdokumentide sisu ning lähtus üksnes nende pikkusest. Tegelikult on maakohus põhjendanud dokumentide koostamise aja hinnangut nii sisulise osa mahuga kui ka sellega, kas dokument sisaldab kordusi varasematest seisukohtadest. 12.
24. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus oleks pidanud vajaliku menetluskuluna tervikuna arvesse võtma kahe esindaja omavaheliseks nõupidamiseks kulunud aja. Mitme esindaja kasutamine kohtumenetluses peaks olema erandlik ning põhjendatud (RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824, p 13). Maakohtu otsusest nähtuvalt pidas maakohus büroosisest suhtlust põhjendatuks 4 tunni ulatuses. Kolleegiumi hinnangul oleks suuremas ulatuses toimingutele aja kulutamine ebamõistilk. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25. Kostjate apellatsioonkaebuse menetlemisekulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Hageja apellatsioonkaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 178 lg 4 järgi menetlusosaliste endi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Tulenevalt 9 2-21-2816 menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS § de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. 13.
26. Hageja taotles apellatsioonimenetluses 2849 euro hüvitamist, mis on tasu 17,8 tunni õigusteenuse eest. Hagejale on osutanud õigusabi vandeadvokaat Leonid Tolstov tunnihinnaga 200 eurot ja advokaat Eva Arumets tunnihinnaga 145 eurot. Kostjad leidsid, et hageja menetluskulud ei ole taotluses kirjeldatud ulatuses põhjendatud ega ka piisavalt konkreetselt esile toodud. Kostjad palusid hüvitatavaid kulusid vähendada. 13.
27. Kolleegiumi hinnangul on hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 12,7 t. Põhjendamatud on kulud hageja vastuapellatsioonkaebuse koostamisele 2,2 t (354,5 eurot), sest neid ei hüvitata TsMS § 178 lg 4 järgi. Põhjendamatu on kostjate vara ja hagi tagamise analüüs, sest see ei päädinud ühegi menetlusdokumendi koostamisega (1,9 t ja 275,5 eurot). Menetluskulude nimekirja koostamine on põhjendatud 0,2 tundi (34,5 eurot (1,2 tunni ja 201,5 euro asemel)). Põhjendatud ja vajalik ajakulu on seega 12,7 tundi ning selle rahaline suurus on ulatuses 1982 eurot (ilma käibemaksuta). 13.
28. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg le 4 märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 10