1-19-4545/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-4545 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri 2023 määrus Anton Belovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Anton Belov (isikukood 38807032212), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu
5. septembri 2019 otsusega karistati Anton Belovi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 5 aasta vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ning mõisteti A. Belovile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A. Belovi eelvangistuses viibitud aeg
6. jaanuar 2019 –
7. veebruar 2019, s.o 1 kuu 13 päeva, karistusaja hulka ning loeti A. Belovi kandmata karistuseks 3 aastat 2 kuud 17 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A. Belovile mõistetud karistust Tartu Maakohtu
8. detsembri 2018 otsusega asjas nr 1-18-8879 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 23 päeva vangistuse, võrra ning mõisteti A. Belovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat 3 kuud 10 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti
9. september
10. Karistuse kandmise aja lõpp
11. detsember
13. Viru Maakohtu
14. novembri 2023 määrusega jäeti A. Belov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
15. A. Belov on mõistetud karistusest ära kandnud 4 aastat 2 kuud 19 päeva ehk enam kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast ehk formaalne eeldus on täidetud. Maakohtul puudus aga veendumus, et A. Belov on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. 2.
16. A. Belov asuks vabanemisel elama MTÜ Valge Eesti rehabilitatsioonikeskusesse. Esialgne elukoht on olemas. Samas ei saa jätta märkimata, et kinnipeetava katseaeg koos kindlas elukohas elamise kohustusega saab olema märkimisväärselt pikem (kuni 20.12.2025), kui seda võimaldab teenuse osutaja (tegemist on ajutise majutusega maksimaalselt 1-ks aastaks). Edasise võimaliku elukoha kohta andmed puuduvad ja rahvastikuregistri andmetel A. Belovil elukoht puudub. Lisaks antud kohas võivad viibida teised kriminaalse taustaga isikud, mis võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. 2.
17. Maakohus luges positiivseks, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused, ta täidab täitmiskava, viibib alates
18. juuli 2023 avavanglas, on olnud vangistuses tööga hõivatud, on osalenud sõltuvusteemalistel loengutel ning tagasilanguse ennetamise tugigrupis. A. Belov täitis Viha ja kriitika töövihiku, läbis sotsiaalprogrammi „Igapäevane valik“, osales struktureeritud vestlustel majandusliku toimetuleku oskusest ja seda mõjutavatest teguritest, kuritegelike hoiakute muutmiseks, kuritegelikust käitumisest loobumiseks, suhtlusringkonna mõjust elustiilile ja ühiskonnareeglite täitmise vajalikkusest. Vanglas osales A. Belov ka riigikeele B2 taseme kursustel, läbis puidupingitöölise kutse. Alates 12.09.2023 alustas ta õpinguid autokoolis. A. Belovil on samuti toetust pakkuv lähivõrgustik ning garanteeritud töökoht ettevõttes Beltrex OÜ. 2.
19. Praegusel ajal tekitavad kahtlusi A. Belovi õiguskuulekas käitumises eelkõige varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, probleemid sõltuvusainetega ja senine võimetus sellele probleemile kindlat lahendust leida, samuti A. Belovi hoiakud. A. Belovi on kriminaalkorras karistatud kümnel korral ning vangistuses viibib ta kuuendat korda. Toimepandud kuriteod on eriliigilised, s.o nii planeeritud kui ette planeerimata. Käesoleva narkokuriteo toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine ning soodusteguriks grupi mõju, sõltuvusprobleemid, kuritegelikud hoiakud ja halb probleemide lahendamise oskus. Ehk juba varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab põhjuse arvata, et uusi kuritegusid on temalt karta ka tulevikus. On küll positiivne, et A. Belov on valmis sõnas muutuma, kuid tema isik ja varasem käitumine ei anna alust olla veendunud ka nende sõnade paikapidavuses. 2.
20. Ka on A. Belovi kriminaalhooldused varasemalt ebaõnnestunud, kuna ta jätkas kuritegude toimepanemisega, samuti nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega ja rikkus kontrollnõudeid. Ka nähtub varasemast kriminaalhooldusest (Tartu Maakohtu
21. detsembri 2018 kohtumäärusest nr 1-16-4056), et A. Belov ei ole suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest, ta on katkestanud omal tahtel sõltuvusravi, esitati uus süüdistus narkootiliste ainete käitlemises, ta on rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Maakohus analüüsis mõistetud karistusi ja kriminaalhooldusi ning leidis, et kõik see kogumis näitab, et ainuüksi eeskujulik käitumine vangistuses ei ole määrav nentimaks, et A. Belov on tõepoolest paremuse suunas muutunud. Puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. 2.
22. Maakohus luges uute kuritegude riski suurendavaks ka A. Belovi sõltuvusainete tarvitamist, mis on süüdimõistetu käitumist varasemalt mõjutanud. Kuigi A. Belov on sõltuvusprobleemiga tegelenud, puudus kindlus, kas see on piisav, et ära hoida tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Iseloomustuse koheselt on A. Belov tarvitanud nii alkoholi kui ka erinevaid narkootilisi aineid juba väga varajasest noorusest. Alkoholijoobes muutub ta agressiivseks ja ei hinda adekvaatselt enda ümber toimuvat. Ta pani kuriteod toime alkoholi ja narkojoobes. Meditsiiniosakonna andmetel on A. Belovil diagnoositud uimastisõltuvus. Samuti nähtub, et kuigi ta on ka varasemalt üritanud korduvalt erineval moel narkoprobleemiga tegeleda, osalenud muu hulgas ka vangistuses sõltuvusrehabilitatsioonis, Viljandi haiglas oli 2 ravil umbes 1 kuu ja Sillamäel oli 2 kuud, ei ole see pikaajalist tulemust andnud. Lisaks on ta ka ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud Xanaxit. Narkootikumidega seotud probleemide tõttu soovib A. Belov läbida rehabilitatsiooni. Muutus süüdimõistetu hoiakutes iseloomustab kahtlemata teda positiivselt. Ent asjaolude valguses, et A. Belov ei ole narkootiliste ainete tarvitamisest varem suutnud hoiduda, ei ole eriti veenev tema istungil avaldatud soov edaspidi narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda. A. Belov on küll läbinud nii varasema vangistuse kui ka käesoleva vangistuse kandmise ajal sotsiaalprogramme ning osalenud vestlustes ja tugigrupis sõltuvusainete hoidumisest, kuid see ei garanteeri asjaolu, et ta ka vabaduses edaspidi mõnuaineid ei tarvita. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus erinevad mõnuained on lihtsasti kättesaadavad, võib kõik kiiresti muutuda ja A. Belov võib tarvitamise juurde tagasi pöörduda. 2.
23. A. Belovi kuritegeliku käitumise riskiteguriks on ka tema majanduslik olukord, kuna ta pani kuriteod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seda riski ei maanda ka asjaolu, et vabaduses on A. Belovil olemas garanteeritud töökoht Beltrex OÜ-s ning et tal on töökogemused ja oskused. Töötamise registri andmetel on A. Belov töötanud ka varasemalt erinevates äriühingutes ning vahetult enne vangistust olnud töötuna arvel, kuid enamasti on olnud töötamised lühiajalised ning põhjuseks on vanglakaristused ning sõltuvusprobleemid. Tema majandusliku toimetuleku oskus on kehv, kuna suurem osa rahast kulus uimastitele. Toimetulekut on mõjutanud tasumata võlanõuded, uimastisõltuvus, ebakorrapärane sissetulek. 2.
24. Praegusel ajal ei ole alust järeldada, et A. Belovi hoiakud on vangistuse ajal niivõrd muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Kuigi on igati positiivne, et A. Belov on vangistuse jooksul tegelenud oma sõltuvusprobleemidega läbi erinevate tegevuste ja olnud ka tööga hõivatud, ei ole see käesoleval ajal veel piisav, et asuda seisukohale, et varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka varem oma probleemidega tegelenud A. Belovil on seni kantud vangistuse ajal toimunud sellised muutused, mis hoiaksid ta vanglast vabanedes seaduskuulekal teel. Määruskaebus
25. Viru Maakohtu
26. novembri 2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Belov, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt. 3.
27. Süüdimõistetu leiab kokkuvõtlikult, et maakohus on teinud kaalutlusvea. Oluline on süüdimõistetu käitumine vangistuses. Maakohtu määrusest ei nähtu, mis peaks motiveerima süüdimõistetut õiguskuulekalt käituma, kui seda asjaolu ennetähtaegsel vabastamisel ei arvestata ja muud asjaolud kaaluvad selle üle ehk ennetähtaegne vabastamine kaotab oma mõtte. Vabastamata jätmine sõltus kohtuniku isikust, mitte KarS § 76 lg 4 asjaoludest. Kohaldada tuleb KrMS § 14 ehk prokuröri toetust ennetähtaegseks vabastamiseks peaks käsitlema kui prokuröri süüdistusest loobumist, mis võtab kohtult kriminaalasja arutamise kohustuse. Valdav osa kohtutest võtab prokuröri arvamust arvesse. 3.
28. A. Belov toob välja, et ka vabaduses ei ole välistatud kokkupuude kriminaalkorras karistatud isikutega ja need inimesed on ka vangistuses süüdimõistetu ümber, aga ka vangistuses on suutnud A. Belov ennast õiguskuulekalt üleval pidada. Maakohus on teinud vangla seisukohtadest valed järeldused, mis on vastuolus sellega, et vangla toetab vabastamist. 3.
29. A. Belov viibib vangistuses juba pikka aega ning tuleb vastata küsimusele, kas varasem karistatus saab iseloomustada isikut kohtu poolt otsuse tegemise ajal jätkuvalt või on need asjaolud selleks ajaks tähenduse minetanud. A. Belov kordab üle, et on karistuse kandmise ajal olnud õiguskuulekas ning puudub alus väita, et süüdimõistetu käitumine ei ole muutunud. Kui käitumine seni ei ole muutunud, siis järelejäänud vangistuse jooksul see ka ei muutu. Tekib 3 küsimus, kuidas veel karistuse eesmärke saavutada ja miks on vaja pikaajalisi vangistusi mõista. Ka pikaajalisi vangistusi kandvaid isikuid on võimalik vabastada ennetähtaegselt. 3.
30. A. Belov juhib tähelepanu, et maakohus on valesti arvestanud ärakantud karistuse suurust, jättes arvestamata süüdimõistetu vahi all viibimise aja juba enne kohtuotsuse jõustumist 19.11.
31. Sellega tahetakse pisendada süüdimõistetu karistuse suurust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
32. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Belovi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal võimalik ei ole.
33. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et A. Belovi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ega ole eelistanud üht teisele. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud midagi uut, vaid soovitakse kaitsetaktikaliselt sobiva hinnangu andmist juba maakohtu poolt arvestatule. Maakohus ei ole arvestanud erandlikke asjaolusid, sh ei ole arvestanud lubamatult materiaalse eeldustena kuritegude raskust ega mõistetud karistuse pikkust. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
34. Ka jäävad edutuks teised A. Belovi argumendid. Esmalt on ebaõige süüdimõistetu seisukoht selle kohta, et maakohus on valesti tuvastanud formaalsed eeldused. Selles osas ei ole maakohtule midagi ette heita. Karistuse kandmise aja alguseks on kohtuotsusega loetud 10.09.2019 ning kohtuotsus on jõustunud ehk kohtul tuleb ka sellest päevast lähtuda. See, et kohtuotsus jõustus 19.11.2019 ei ole määrav. Eelvangistus on karistuse mõistmisel arvesse võetud. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et määruse tegemise aja seisuga oli A. Belovil kantud karistust 4 aastat 2 kuud 19 päeva. Arvestades määruskaebuses toodud argumente, peab kohus vajalikuks süüdimõistetule meelde tuletada järgmist. Süüdimõistetu ei saa nõuda ennetähtaegset vabastamist, kui tema leiab, et see on põhjendatud. Kuigi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerivate karistusseadustiku üldosa sätete alusel saab süüdimõistetu nõuda seaduses ettenähtud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, ei ole tal nende normide kohaselt subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist (RKKKo asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.1, RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p 18). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. Küll KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 toodud tähtajad väljendavad aga seadusandja abstraktset kriminaalpoliitilist hinnangut sellele, et teatud karistusaja ärakandmise järel on vastuvõetav (ka pikaajalise) vangistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamine. Seega peab kohus pärast KarS § 76 lg-s 1 või 2 ettenähtud tähtaja möödumist sama paragrahvi
35. lõikes nimetatud asjaolude kaalumisel hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p 19). Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus ka märkima, et 4 maakohus ei ole jätnud süüdimõistetut vabastamata seetõttu, et ta on toime pannud raske kuriteo või talle oleks selle eest mõistetud pikk vangistus. Lähtuvalt eelnevast on asjakohatu ka A. Belovi argumentatsioon sellest, et kui prokurör toetab ennetähtaegset vabastamist siis on see võrdsustatav süüdistusest loobumisena ning sisulist menetlust justkui järgima ei peaks. Ennetähtaegne vabastamine on siiski kohtu kaalutlusotsus ning kohus ei ole seotud kellegi subjektiivse arvamusega, kas isik tuleb vabastada või jätta vabastamata. Olulised on argumendid, mis ühte või teist seisukohta toetavad. Käesoleval juhul puuduvad prokuratuuri arvamuses sisulised argumendid, vaid nõustutakse vanglaga. Seega ei ole sellisel arvamusel ka kaalu. Vangla iseloomustuses toodud asjaolusid on kohus arvestanud. Kuriteo toimepanemise asjaolud tõesti kohtupraktika pinnalt ajas vähenevad, aga arvestades süüdimõistetu kuritegelikku aktiivsust, siis ei saa asuda seisukohale, et varasemat karistatust ei saaks justkui arvesse võtta. Maakohus on arvestanud, et süüdimõistetu käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas, st tal puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid nagu maakohus ka märkis, siis kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
36. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). Seega on ebaõige A. Belovi väidetu, et eeskujulik käitumine pika vangistuse vältel peaks olema justkui automaatne vabastamise alus ning süüdimõistetu käitumist vangistuses on maakohus arvestanud. Asjaolusid arvestatakse kogumis. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu
37. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Nii on ka maakohus talitanud ning ringkonnakohtul ei ole maakohtule midagi ette heita. Määruskaebus jääb edutuks.
38. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
39. novembri 2023 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 5 Aarne Sarjas