MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-2518 Haldusasi X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse nr 2-
) § 15 lg 1). Aukohus algatab aukohtumenetluse mh huvitatud isiku algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused (
§ 16lg 2).
Aukohus võib määrata advokatuuri liikmele distsiplinaarkaristuse, kui advokaat eiras advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusakte või kutseeetika nõudeid ning kui distsiplinaarsüütegu ei ole aegunud (
§ 19lg 1).
Kui huvitatud isik ei ole aukohtu otsusega nõus, on tal õigus esitada kaebus halduskohtule (
§ 18lg 1).
Halduskohtumenetluses ei ole vaidluse esemeks advokaadi tegevus, vaid Eesti Advokatuuri tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel. Advokaadi distsiplinaarsüüteo tuvastamise pädevus on aukohtul, mistõttu ei saa halduskohus ise seda õiguslikku küsimust lahendada. Halduskohtusse võib kaebusega pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumine tähendab seda, et kaebuse rahuldamisel kaebaja saaks mõne õiguse, hüve, asja, hüvitise vms; või vabaneks mõnest talle seatud kohustusest, keelust vms. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole kaebajal aukohtu otsuse vaidlustamiseks kaebeõigust. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaebaja õiguste kaitsmine, vaid järelevalve teostamine advokaatide kutsetegevuse üle. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei too kaasa kaebaja õiguste muutmist ega lõpetamist ega oma seetõttu mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele.
§ 16
lg-st 1 ega
§ 18
lg-st 1 ei tulene isikule õigust nõuda aukohtumenetluse läbiviimist advokaadi suhtes ega advokaadi karistamist ega ka karistamise kaalumisest, kui sellest kaebajale n.ö kasu või hüve ei teki. Aukohtul on otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja kas advokaati distsiplinaarkorras karistada. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võib see otsus rikkuda, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud. Halduskohus saab kontrollida üksnes seda, kas aukohus on aukohtumenetluse läbiviimisel järginud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus nr 3-161148, p-d 8–10). Huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2019 määrus nr 3-18-1863, p 7; 05.02.2019 määrus nr 3-18-2282, p 11; 20.04.2017 määrus nr 3-17-559, p 5; 29.12.2015 määrus nr 3-14-51678, p 9; 24.09.2015 otsus nr 3-14-50174, p 10; 07.05.2015 otsus nr 3-14-51414, p 9; 03.12.2014 määrus 3
(5)nr 3-14-52251, p 13; 31.12.2013 määrus nr 3-13-1538, p 6; viimati 03.03.2023 määruses nr 3-222528 ja 13.09.2023 määruses nr 3-23-797). Halduskohtumenetluse esemeks saab seega olla advokatuuri tegevus taotluse lahendamisel, mitte advokaadi tegevus huvitatud isiku suhtes. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda muu hulgas selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata selliselt, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms. 6. Advokatuuri esitatud materjalidest nähtub, et kaebajal on antud võimalus oma algset taotlust täiendada, samuti menetluse kestel oma seisukohta täiendada (täiendav pöördumine 26.06.2023, dtl 136). Advokatuur on kaebaja taotluse läbivaatamist arutanud kokku kolmel istungil (06.04, 01.06 ja 07.09.2023). Seega ei nähtu kohtule, et advokatuur oleks rikkunud kaebaja õigust menetlusreeglite järgimisele. Kaebaja põhjendus seoses ebavõrdse kohtlemisega puudutab karistuse määramist. Kaebajal puudub subjektiivne õigus advokaadi karistamiseks ning ka selleks, et määratav karistus oleks (kaebaja hinnangul) proportsioonis teo raskuse ja teiste analoogsete juhtumitega. Ka puudub kaebajal õigus asjas kaitsta avalikku huvi või advokatuuri ja advokaatide mainet (HKMS § 44 lg 2). Oma maine kaitsmine on ennekõike advokatuuri enda ülesanne. Aukohus on hinnanud tõendeid ning leidnud, et näib, et advokaadibüroo võib olla tegelenud hinnangute mõjutamisega, kuid samas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid advokaadipoolset tahtlikku ebaausat tegevust. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõudmaks, et aukohtu hinnang tõenditele kattuks tema omaga. Aukohus võib sisustada distsiplinaarsüüteo tuvastamiseks vajalikud asjaolud kaebajast teisiti. Samuti võib aukohus jätta hindamata või muul viisil pikemalt käsitlemata asjaolud või väited, mis ei puuduta distsiplinaarmenetluse läbiviimist, sh süüteo tuvastamist. Aukohus on käsitlenud, et üldsusele ei tohi jääda hinnetest muljet, et neid on manipuleeritud. Ka on aukohus hinnanud Google Reviewi eesmärki. Aukohtul on ka kaalumisruum küsimuses, kas jätkata menetlusega ja tuvastada distsiplinaarsüütegu olukorras, kus võimalik väidetav rikkumine on aukohtule nähtuvalt kõrvaldatud. Aukohtu otsusest nähtub ka üldine hukkamõist hinnetega manipuleerimise osas, mistõttu ei olnud tingimata vajalik tuvastada, kas muud bürood sarnaselt toimivad. Muude büroode tegevuse kontrollimine ei ole vajalik ka kaebaja õiguste kaitseks. Aukohus on ka suunanud advokaate edaspidi teisiti toimima (aukohtu otsuse viimane lõik, dtl 152). Millise meetme aukohus advokaatide edasise käitumise suunamiseks valib, on aukohti kaalutlusotsus. Konkreetse advokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisega ei ole võimalik ammendavalt tagada kaebaja õigust valida pädev advokaadibüroo. Kaebaja on 02.03.2023 pöördumises selgitanud, et tema pöördumise aluseks on Google Review hinnangud (dtl 104). Kaebaja on küll kirjeldanud asja kestel ka tsiviilasja nr 2-22-19209, kuid see ei ole kaebaja pöördumise põhiküsimuseks. Sama nähtub nii kaebaja algse pöördumise rõhuasetuses hinnangutele (dtl 77-86) kui ka 02.03.2023 pöördumise lõpust (dtl 106). Tsiviilasi nr 2-22-19209 on ka aukohtu menetluse kestel lõpu saanud. Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei ole aukohtul kohustust kontrollida kõiki väiteid, mis ei ole advokaadile etteheidetava rikkumise – hinnete andmisega – tuvastamisega seotud. Kokkuvõttes ei tulene isikule kaebeõigust sellest, kui aukohus ei ole temaga nõustunud ja/või kaebaja soovitud viisil ja rangusega advokaadi käitumisele hinnangut andnud ja/või käitumist hukka mõistnud. Olukorras, kus aukohus taotluse esitajaga ei nõustu, st lõppjäreldusena karistust ei määra, 4
(5)ei pruugi mistahes põhjendused näida piisavad ja ammendavad. Aukohtul on õigus sedastada, milliseid asjaolusid peab ta distsiplinaarsüüteo tuvastamisel vajalikuks ning jätta ülejäänu sama põhjalikkusega käsitlemata. Kaebaja seisukohti, küll teises sõnastuses või vaatenurga alt on aukohtu otsuses piisavalt käsitletud. 7. Ka juhul, kui leiduks alus sisuliseks menetlemiseks, ei saa pelgalt sellest, et kaebaja aukohtu järeldustega ei nõustu, järeldada kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamiseks. Ka kaebajale edukas aukohtumenetlus ega halduskohtumenetlus ei annaks kaebajale õiguslikke eeliseid juba toimunu vaidlustamise osas ega ka tulevikus võimalike tekkivate vaidluste tarbeks. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 5
(5)