1-16-10336/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10336 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2017 määrus K.U (ik XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuste liik Süüdimõistetu K.U kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1 ja 199
4. Tartu Maakohtu 12.01.2017 otsusega tunnistati K.U süüdi KarS §-de 423 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.04.2016 ja lõpeb 07.11.
6. Viru Vangla esitas 18.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 23.08.2017 määrusega jäeti K.U vabastamata. ennetähtaegselt vangistusest
8. Kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. K.U nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.
9. K.U on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemad kuriteod on valdavalt varavastased. Viimane karistus mõisteti varguste ning süstemaatilise mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Isikut on varasemalt korduvalt karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata mõistetud karistustele isik paranemise teele ei asunud ning varasemalt määratud käitumiskontroll ei olnud edukas.
10. Jätkuv kuritegude toimepanemine viitab sellele, et ta ei ole oma varasematest karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Isikut on kriminaalhooldusele määratud mitmel korral. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et K.U rikkus kontrollnõudeid. Seega võib järeldada, et K.U puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu tema ohtlikkust ühiskonnas ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik alandada.
11. Vangla ega prokurör ei toeta isiku vabastamist. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
12. Maakohus hindab positiivseks, et K.U vangistuse ajal õppis ja osales sotsiaalprogrammides. Samas leiab maakohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist vangistuses, vahetult enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.
13. Arvestades eeltoodut puudub maakohtul kindel veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida rikkumisteta. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, sh elektroonilise valvega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu K.U kaitsja L. Nirgi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
15. Kaitsja leiab, et K.U vabastamata jätmine ei ole põhjendatud, kuna alates 07.04.2017 ei ole K.U enam distsiplinaarrikkumisi ning ta osaleb motivatsioonisüsteemis. Majandusliku olukorra osas on süüdimõistetu ema kinnitanud, et vabanemise korral toetab ta K.U materiaalselt. Isik on teinud varem juhutöid ja on kindel, et leiab töökoha. Maakohus hindas positiivselt, et isik vangistuse ajal õppis ja osales sotsiaalprogrammides.
16. Kaitsja arvates ei ole võimalik maakohtu negatiivsete järeldustega nõustuda tulenevalt kinnipeetava iseloomustusest ja perekondlikest asjaoludest. Isik on teinud vanglas kõik temast oleneva, et kuritegusid enam mitte toime panna. Ta on vanglas töötanud ja osa võtnud sotsiaalprogrammidest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keelu tõttu on ta katseajal kontrollitav ja rikkumise korral tagasi vanglasse paigutatav. Sealjuures on isik avaldanud soovi raviks. Kaitsja arvates kaaluvad positiivsed asjaolud üles mistahes negatiivsed asjaolud.
17. Kaitsja taotleb maakohtu määruses toodud seisukohtade ümberhindamist, kuna need ei ole kooskõlas KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaoludega, mistõttu on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust (KarS § 76 lg 4 ja § 56 lg 1). Kaitsja hinnangul ei saa isikule ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused 2 jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Süüdimõistetut on võimalik ennetähtaegselt vabastada, tema suhtes on võimalik kohaldada käitumiskontrolli nõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata teda seaduskuulekale teele.
18. Ringkonnakohtu 15.09.2017 määrusega anti menetlusosalistele võimalus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 25.09.
20. Oma seisukoha esitas K.U. Ta leiab, et maakohtul olid alused tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ta on asunud paranemise teele. Käesoleval ajal viibib ta rehabilitatsiooni sektoris ja osaleb motivatsiooniprogrammis, milles osalemise üks tingimus ongi eeskujulik käitumine. Ta selgitab, et enamik distsiplinaarrikkumistest tuleneb sellest, et ta on suure osa enda elust vanglas viibinud ja see on rikkunud tema närvisüsteemi. Seetõttu on tal raske vältida konfliktsituatsioone. Ta on viibinud teistest kinnipeetavatest isolatsioonis ja see on aidanud tal analüüsida oma käitumisvigu. Lisaks on ta saanud psüühilist ravi ning teinud koostööd psühhiaatri ja psühholoogiga. Ta soovib tingimisi ennetähtaega vabaneda, see võib olla ka elektroonilise järelevalve alla, sest kriminaalhooldus aitab tal taasühiskonnastuda. Ta soovib leida töökoha ja olla oma perekonnale toeks. Ringkonnakohtu järeldused
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta K.U vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
22. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses ja K.U täiendavas selgituses märgitu ei anna alust väita, et maakohtu määruses esinevad kaebuses toodud kaalutlusvead.
23. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Käesoleval juhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, s.o käesoleva määruskaebemenetluse hetkel omab K.U 17 kehtivat distsiplinaarkaristust. Valdav enamik distsiplinaarrikkumistest on seotud vanglaametnike korralduste eiramise ja nende suhtes solvavate väljendite kasutamisega, mis näitab, et K.U ei ole suuteline ka range järelevalve tingimustes kehtivale korrale alluma. Lisaks korduvatele distsiplinaarrikkumistele on K.U ka väärteokorras karistatud ametniku solvamise eest.
24. K.U on tasumata rahalisi nõudeid 6845 euro ulatuses. Samas puudub isikul töö- ja kutseoskus. Varasemalt on K.U korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mistõttu võib süüdimõistetu majanduslike raskuste ilmnemisel taas varguseid toime panema hakata. Samuti ei saa mööda minna asjaolust, et vaatamata K.U võrdlemisi noorele eale on tal diagnoositud sõltuvus nii alkoholist kui ka narkootilistest ainetest. Viimased kuriteod on süüdimõistetu poolt toime pandud alkoholijoobes. Seega, 3 arvestades süüdimõistetu varasemat alkoholitarvitamise harjumust ning sõltuvust narkootilisest ainest, mis koosmõjus süüdimõistetu impulsiivse käitumise ning omandatud kuritegelike hoiakute ja tõsiasjaga, et K.U on varasemalt kriminaalhooldusel viibides pannud toime uusi kuritegusid, ei tekita kriminaalkolleegiumis piisavat veendumust, et K.U oleks vabaduses suuteline uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.
25. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et K.U isik ja tema elukäiku iseloomustavad andmed toovad käesoleval juhul kaasa süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise. Isiku kriminaalkaristused näitavad, et K.U on üritatud läbi korduvate karistuste õiguskuulekusele suunata, kuid tulutult. Sellest tulenevalt tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et K.U suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
26. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 23.08.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
27. Menetluskulude nõuet ringkonnakohtule ei esitatud. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Aarne Sarjas