2-23-1589/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1589 Tsiviilasi V. J. hagi N. J. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V. J. (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner Kostja: N. J. (isikukood xxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2023 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada V. J. hagi N. J. vastu abielu lahutamiseks.
4. Lahutada V. J. ja N. J. Perekonnaseisuametis. abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxx Tallinna
5. Abielu lahutamise järel jääb V. J. perekonnanimi „xxxxšxxx“.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7. Toimetada otsus pooltele kätte. perekonnanimeks abiellumisel võetud Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD 1
8. V. J. (hageja) esitas
9. jaanuaril 2023 Harju Maakohtule hagi N. J. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielu jätkamine on võimatu, kuna poolte faktiline ja emotsionaalne kooselu on pöördumatult lõppenud. Hageja on korduvalt palunud abielu lahutada perekonnaseisuametis, kuid kostja pole sellega nõustunud. Pooltel ühiseid lapsi ei ole.
10. Harju Maakohus saatis asja
11. märtsi
12. a määrusega kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtule.
13. Kostja ei ole hagile vastanud ega ilmunud
14. septembri
15. a istungile. KOHTU SEISUKOHT
16. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
17. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxx Tallinna Perekonnaseisuametis.
18. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
19. Hageja jäi
20. septembri
21. a istungil abielu lahutamise nõude juurde. Kohus selgitas hagejale istungil abielu lahutamise menetluse peatamise võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja kinnitas, et tal puudub soov abielu säilitamiseks ja leppimiseks. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks käesolevat menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada – ükski inimene ei saa vastu tahtmist abielus olla. Selleks peab olema mõlema poole tahe. Lisaks ei ilmunud kostja
22. septembri
23. a istungile. Kuigi kohus on kostjat proovinud korduvalt ära kuulata, ei ole see õnnestunud. Kostja ei ole ilmunud pärast
24. septembri
25. a istungit kokku lepitud ajal Võru kohtumajja, samuti ei ole olnud võimalik kostjat ära kuulata telefoni teel, kuna ta kõnedele ei vastanud. Samas oli kostja teadlik käesolevast hagimenetlusest ja
26. septembri
27. a istungi toimumisest. Seega oli kostjale tagatud võimalus olla ära kuulatud. Eelmärgitut arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma kooselu ei taasta, mistõttu on abielu lahutamise eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada.
28. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on avaldanud soovi jätta enda perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „xxxxšxxx“. Seetõttu jääb abielu lahutamise järel kostja perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „xxxxšxxx“.
29. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Kohus lisab, et kohtu ette pole toodud asjaolusid, mis õigustaksid jagada kulud TsMS § 164 lg-st 1 erinevalt (TsMS § 164 lg2). (allkirjastatud digitaalselt) 2