Obsah (7)

§ 106§ 108§ 12§ 105§ 109§ 221§ 222

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-21-16532 Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2023, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur

) § 109 lg 4 järgi võib kohus vaidlustatud jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava. Kohtu pädevus jaotuskava vaidlustamisel piirdub jaotuskava koostamise formaalsete nõuete kontrollimisega, seega saab kohus anda hinnangu vaid sellele, kas kohtutäitur on järginud

§ 106-108 sätestatud nõudeid jaotuskava koostamisel.

Sisulise hinnangu täitedokumendi olemasolu või kehtivuse osas saab kohus anda vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude menetluses.

1. 30.01.2017.a sõlmitud laenulepingu kohaselt andis kostja III laenusaajale laenu 2 500 000 USD. Laenulepingu on allkirjastanud kõik tehingu osapooled, sh ka laeva omanik (I kd tl 166 pöördel ja 197). Laenulepingu p 1.1 sätestab, et pantija (laeva omanik) on nõustunud laevale Ocean Spirit esimese järjekoha laevahüpoteegi seadmisega. Seega on laenulepingu pooled (sealhulgas ka laeva omanik) kokku leppinud laenu tagatiseks laevale hüpoteegi seadmises.
2. Laenu tagatisdokumendina on kohtule esitatud hüpoteegi seadmise dokument (islandi keeles Tryggingarbref), mis on ka apostillitud (I kd tl 121-122 ja 123-124). Dokumendi on allkirjastanud laeva omanik ja selles ta teatab esimese järjekoha laevahüpoteegi seadmisest tema laevale Ocean Spirit kostja III kasuks tagamaks 30.01.2017 laenulepingu alusel antud laenu 2 500 000 USD. Pole vaidlust, et hüpoteek on kantud Islandi Vabariigi laevaregistrisse, kuid hageja väitel pole tegemist õiguskindla registriga. Islandi Vabariigi laevaregistri kaardi kohaselt on laev Ocean Spirit koormatud hüpoteegiga kostja III kasuks 4 alates 27.01.2017, kusjuures registrikandes on hüpoteegi alusdokumendiks märgitud 27.01.2017 Tryggingarbref.
3. Kohtu hinnangul ei ole hüpoteegi kehtivuse puhul oluline, kas tegemist on õiguskindla registriga või mitte. Samuti ei ole vajalik anda hinnangut, kas esitatud dokument Tryggingarbref, on oma sisult sarnane kinnistamisavaldusega Eesti õiguse järgi. Kohtul ei ole alust kahelda esitatud tõendite õigsuses, hageja loobus sõnaselgelt dokumendi võltsituse vastuväitest kohtuistungil, ning seega on leidnud kinnitust, et laeva omanik on teinud avalduse Islandi laevaregistrile laevale Ocean Spirit hüpoteegi sissekandmiseks ja see kanne on ka tehtud. Kohtule esitatud panga kinnitustest (II kd tl 10-12) nähtub, et raha on ka tegelikult üle kantud. Kohtu hinnangul on raha ülekandmist võimalik tõendada justnimelt pangaväljavõtetega, see on tavapärane praktika. Asjaolu, kus oli kostja III äriühinguna sel hetkel registreeritud, ei tee olematuks tema poolt tehtud tehinguid, sest igal juhul kostja III äriühinguna eksisteeris, järelikult oli tal olemas ka õigusvõime tehinguid teha. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul ei ole tegemist õigusjärgluse küsimusega, sest Ackerfield Overseas Limited asukohaga Küprosel ja Ackerfield Overseas Limited asukohaga Briti Neitsisaartel on kostja III väitel sama isik. Käesoleval juhul ei ole kostja III tegevust Briti Neitsisaartel lõpetatud, vaid selle tegevus on jätkunud teises jurisdiktsioonis.
4. Kostja III esitas 13.03.2020 avalduse

§ 108alusel koos oma nõude aluseks olevate dokumentidega kohtutäiturile.

Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt ei ole täituril võimalik vaidlustada täitedokumendi olemasolu ega sisulist õigsust, vaid ta peab veenduma üksnes sundtäitmise eelduste olemasolus

§ 12mõttes.

Tulemi jaotamine täitemenetluses toimub

§ 105lg 1 kohaselt pandiõiguse järjekoha järgi.

Laeva pandiõiguste järjekord on reguleeritud LAÕS-s, mille § 92 p 1 kohaselt kuulub hüpoteegiga tagatud nõue rahuldamisele pärast sundmüügi ja merivõlaga tagatud nõudeid. Kohtutäitur on kohtu hinnangul kostja III nõude kvalifitseerinud jaotusettepanekus õigesti, kostjale I on esitatud kostja III poolt kõik sissenõudmiseks vajalikud dokumendid ning seega ei ole kostja I eksinud ka sisuliselt

§ 105lg 1 nimetatud jaotuskava koostamise põhimõtete vastu.

Hageja arestimise nõue on hüpoteegist hilisem, järelikult on kostja III nõue järjekoha mõttes hageja nõudest eespool. Apellatsioonkaebus

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Hageja palus teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta proportsionaalselt kostjate I ja III kanda.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ebaõige maakohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Antud asjas ei ole kostjal III täitedokumenti, mida saaks vaidlustada sundtäitmise lubamatuse nõude kaudu. Samuti ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga muuta jaotuskava.

§ 109

lg 4 ei sea 5 kohtule piirangut jaotuskava vaidlustamisel hinnata jaotuskavas sisalduvaid nõudeid sisuliselt.

§ 109lg 4 kohaselt on kohtul pädevus jaotuskava ise muuta.

Jaotuskava muutmine ei ole võimalik ilma sisuliselt hindamata jaotuskavas kajastatud nõudeid. Aga ka juhul, kui maakohus leidis, et hageja nõuet tuleb kvalifitseerida sundtäitmise lubamatuse nõudena, siis ei olnud kohtul mingit takistust seda nii käsitleda ja lahendada.

1. Laeva sundmüügi jaotuskava küsimuses tuleb analoogia korras lähtuda pankrotimenetluses jaotuskava koostamise ja selle vaidlustamise loogikast, s.t jaotuskavasse esitatakse nõuded, mitte täitedokumendid, ning teistel sissenõudjatel on õigus nõudele vastu vaielda.
2. Kohus ei vastanud hageja poolt välja toodud asjaolule, et laeva omaniku poolt on allkirjastamata laeva hüpoteegileping (Deed Of Covenants), mis on konsitutiivne dokument, millega laev tegelikult panditakse. Maakohus keskendus sellele, nagu väidaks hageja, et laevahüpoteek ei ole registreeritud (seda hageja ei väida), kuid ei vasta sisuliselt argumendile, et kanne mitteõiguskindlas registris pandi kohta on informatiivne ja tegelikke dokumente analüüsides võib selguda, et laeva ei ole koormatud.
3. Maakohtu argumentatsioon on ebaselge laenujäägi tõendamist puudutavas küsimuses. Maksekorralduse koopia, millele hageja vaidleb vastu ja mille suhtes ei ole varasemalt peetud mitte ühtegi kohtu ega vahekohtumenetlust, ei saa olla dokumendiks, mida kohtutäitur arvestab jaotuskavas nii, nagu see oleks täitedokument. Täiendavalt on kostja III esitanud ilma allkirjata panga kirja laenu väljamaksmise kohta, milles on laenusaaja aadressina näidatud riik ja linn, kuhu laenusaaja registreeriti alles ligi kaks aastat hiljem, kui selle kirja kuupäev. Hageja on esitanud selle dokumendi suhtes väite, et sellega ei saa tõendada laenu andmist, kuna on ilmne, et see on koostatud tagantjärgi. Maakohus küsis hagejalt „kas ta esitab võltsimise väite“, mille peale hageja selgitas, et dokumendil puuduvad sellised elemendid, mida võltsida (allkiri, turvaelemendid), seega ei ole siin tegu võltsimisega, mida saaks ekspertiisi kaudu tuvastada. Maakohus andis hiljem öeldule tähenduse nagu võltsimise väitest loobumisega tunnistaks hageja dokumendi ehtsust. See ei vasta tõele.
4. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et kohtutäitur peab veenduma üksnes sundtäitmise eelduste olemasolus

§ 12mõttes.

Selline eeldus ei saa kehtida juhul, kui täitur arvestab jaotuskavasse nõudeid, mille kohta täitedokument puudub.

1. Jaotuskavas hageja nõudega samal järjekohal asuvate nõuete ees omab hageja nõue prioriteeti tulenevalt arestipandiõigusest. Vastus kaebusele
2. Kostja I ja kostja III vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. 6 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus võttis vastu hagist loobumine kostja II suhtes ning jaotas kostja II vastu suunatud nõudega seonduvad menetluskulud. Seda kinnitas hageja ka ringkonnakohtu istungil. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude jaotuskava vaidlustamiseks kostja I nõudeavaldusega seonduvalt, samuti sellega seotud menetluskulude osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1).
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja III kasuks välja menetluskulud 2720 eurot ületavas osas ja menetluskulude 2720 eurot ületavalt osalt viivise. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja p 21). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
5. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja oleks pidanud esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Jaotuskavaga seonduvad vaidlused lahendatakse

§ 108ja § 109 järgi.

Lisaks ei ole hageja võlgnik ega kostja III sissenõudja, mis on

§ 221lg 1 järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eeldusteks.

Samuti ei ole täidetud eeldused

§ 222järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.

Kostja III on esitanud kohtutäiturile avalduse

§ 108

alusel, mis reguleerib sissenõudjaks mitteoleva isiku avaldust oma nõude rahuldamiseks tulemist.

§ 108

lg 1 sätestab, et pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isik võib enne tulemi jaotamist esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist, olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. 26. Kohtutäitur asus ringkonnakohtu istungil seisukohale, et hageja ei saa

§ 109lg 1 järgset hagi esitada.

Hageja oleks pidanud enne tulemi jaotamist teatama kohtutäiturile, et ta vaidleb kostja III avaldusele vastu (

§ l08 lg 6). 27. Kolleegium märgib, et

§ 108

lg 3 järgi edastab kohtutäitur kolmanda isiku avalduse koos õigust tõendavate dokumentidega võlgnikule ja sissenõudjatele.

§ 108

lg 6 sätestab, et kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel arvesse, lähtudes tema õiguse järjekohast. Vastavalt

§ 108

lg-le 7, kui avalduse esitaja nõuet tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel ei arvestata, selgitab kohtutäitur avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jäämisest.

§ 109

lg 1 sätestab, et sissenõudja võib 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse. 7 28. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäitur ei ole tõendanud, et ta oleks

§ 108

lg 3 järgi edastanud kostja III nõuet puudutavad dokumendid enne jaotuskava koostamist hagejale, et viimane saaks esitada

§ 108lg 6 alusel vastuväite.

Hageja on juba hagiavalduses väitnud, et kohtutäitur ei esitanud hagejale dokumente vastuväite esitamiseks. Kohtutäitur ei ole maakohtus esitanud tõendeid, et ta tegi seda. Kuigi ringkonnakohtu istungil viitas kohtutäitur, et ta saatis kostja III avalduse koos lisadega 15.10.2021 sissenõudjale, siis tuleb silmas pidada, et see toimus pärast jaotuskava koostamist. 29. Kuna kohtutäitur ei ole tõendanud, et ta on edastanud kostja III nõuet puudutavad dokumendid enne jaotuskava koostamist hagejale, et viimane saaks esitada

§ 108

lg 6 alusel vastuväite, siis on ringkonnakohtu hinnangul hagejal,

§ 109

lg 1 analoogia alusel, õigus esitada hagi jaotuskava vaidlustamiseks kohtutäituri ja kostja III vastu, hoolimata sellest, et kostja III ei ole sissenõudja.

1. Tsiviilasjast nähtuvalt on 30.01.2017 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt kostja III annab SP/F Neptune’le laenu 2 500 000 USD. Laenulepingu kohaselt on laeva omanik (IMG EHF) nõus pantima laeva laenuandja kasuks, laeva omanik on laenulepingule ka allakirjutanud. Ringkonnakohtu arvates ei anna apellatsioonkaebuse väited alust ümber hinnata maakohtu seisukohta, et raha ülekandmine laenulepingu alusel on tõendatud. Tsiviilasjas on esitatud pangaülekande ärakiri 2 500 000 USD ülekandmise kohta laenusaajale (II kd tl 12). Kostja III on esitanud ka panga 08.02.2017 kinnituse raha ülekandmise kohta (II kd 10-11), mille osas on hageja väitnud, et selles on märgitud aadress, mis ei olnud kinnituse väljastamise ajal kostja III aadress, samuti on kinnitus allkirjastamata. Kolleegiumi arvates ei oma panga kinnitusega seonduv asjas määravat tähtust, kuna raha ülekandmise kohta on esitatud pangaülekande ärakiri. Hageja ei ole esitanud väiteid, mille pinnalt võiks asuda seisukohale, et pangaülekande ärakiri ei tõenda raha ülekandmist.
2. Hageja on seisukohal, et kostja III ei ole tõendanud nõude suurust. Ringkonnakohus märgib, et kostja III on toonud esile nõude arvestuse, mille kohaselt on üksnes põhinõude suurus 1 952 430 USD (jaotuskava järgi on kostjale III jaotatav summa 61 640,57 eurot). Kui hageja on seisukohal, et kostjale III on võlga rohkem tagasi makstud, siis oli hageja ülesanne oma väidet tõendada. 32.

§ 108

lg 4 sätestab, et kohtutäitur võtab pandipidaja või muu eesõigusega isiku nõude arvesse tulemi jagamisel ja jaotuskava koostamisel, lähtudes õiguse järjekohast, kui avalduse esitaja pandiõigus nähtub avalikult usaldatavast registrist või kui pandi või muu eesõiguse aluseks olev leping on notariaalselt tõestatud. Hageja leiab, et tagatiskokkulepet ei ole sõlmitud, kuna lepingul (Deed of Covenant) puudub laeva omaniku allkiri. Kolleegium märgib, et nimetatud leping on allkirjastatud kostja III ja laenusaaja poolt. Samas on laeva omanik allkirjastanud 27.01.2017 dokumendi 8 nimega „Tryggingarbref“, milles on märgitud, et laev koormatakse pandiga (summas 3 250 000 USD) kostja III kasuks SP/F Neptune ja kostja III vahelisest 30.01.2017.a laenulepingust tuleneva nõude tagamiseks. Sellest nähtub laeva omaniku tahteavaldus tagada 30.01.2017.a laenulepingust tulenev kostja III nõue laevale pandi seadmisega. Lisaks on esitatud Islandi laevaregistri väljavõte, mille kohaselt on vaidlusalusele laevale seatud pant summas 3 250 000 USD kostja III kasuks, kusjuures pandi seadmise alusena on viidatud ülalnimetatud dokumendile nimega „Tryggingarbref“. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud laeva omaniku tahteavaldus vaidlusaluse nõude tagamiseks laevale pandi seadmisega ning pandiõigus on ka registrisse kantud. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist ei ole avalikult usaldatava registriga.

1. Eeltoodule tuginedes on kohtutäitur kostja III nõude tulemi jaotamisel põhjendatult arvesse võtnud.
2. Hageja leiab, et tema õigus on kostja III õigusest eespool. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Hageja esitatu kohaselt arestis kohus hageja taotluse alusel laeva 10.04.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-
3. Laevale seati pant kostja III kasuks aga 2017.a jaanuaris, s.o enne hageja arestpandiõiguse tekkimist. Seega on kostja III pandiõigus hageja arestpandiõigusest eespool.
4. Ülaltoodule tuginedes on maakohus lõppjärelduses jätnud õigesti hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Kostja III palus maakohtus hagejalt välja mõista esindajakulud 13,25 töötunni eest 4637,50 eurot (käibemaksuta) ja tõlkekulud 70 eurot, samuti viivise menetluskuludelt. Maakohus mõistis menetluskulud välja summas 4707,15 eurot, kuid maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud kostja III esindaja tunnitasu põhjendatust. Kostja III esindaja tunnitasu määr on 350 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul ületab see oluliselt keskmist esindaja tunnitasu määra tsiviilkohtumenetluses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust peab ringkonnakohus põhjendatud tunnitasu määraks 200 eurot (käibemaksuta). Muus osas ei ole alust kostja III menetluskulude suurust muuta. Seega on kostja III põhjendatud esindajakulud maakohtus 2650 eurot, millele lisanduvad tõlkekulud 70 eurot, kokku 2720 eurot.
6. Kuigi hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (s.o menetluskulude kindlaksmääramist puudutavas osas), tuleb apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta täies ulatuses siiski hageja kanda, kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
7. Kostja III palus hagejalt välja mõista esindajakulud 2625 eurot ja viivise. Kostja III esindaja on osutanud õigusabi 7,5 tundi, esindaja tunnitasu suurus on 350 eurot (käibemaksuta). Kolleegium leiab, et arvestades kostja III apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu, tuleb vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks lugeda 2 tundi (menetluskulude nimekirjas 9 märgitud 3,5 tunni asemel). Ülejäänud osas (s.o 6 tundi) on ajakulu põhjendatud. Nii nagu maakohtus tuleb ka ringkonnakohtus esindaja põhjendatud tunnitasu määraks lugeda 200 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb hagejalt kostja III kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulude katteks 1200 eurot ja viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 10