← Eesti

3-23-1413/9

Obsah (11)§ 128§ 74§ 75§ 124§ 1§ 4§ 140§ 72§ 92§ 93§ 79

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-1413 Haldusasi DH Arendus OÜ kaebus R

§ 128lg 4).

Detailplaneeringu algatamine ei loo taotlejale ega kinnistu omanikule subjektiivset õigust, et tema toodud lahendus sellisena ka vastu võetakse või kehtestatakse. Riigikogus on selgitanud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist. Samas on isik õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt (27.01.2020 lahend nr 3-31-79-09). Välistatud ei ole ka, et detailplaneeringu menetluse käigus mingis osas planeeringuala suurendatakse, kui seda konkreetne, kõiki huvisid tasakaalustav lahendus nõuab. Küll aga kui lahendus võib kaasa tuua eraomandi sundvõõrandamise vms (nt ringristmiku lahendus tänasest maanteest teisel pool asuvate katastriüksuste osas), on samas mõistlik eeldada, et avaliku 3

(7)huvi väljaselgitamine toimub enne detailplaneeringu algatamist (Riigikohtu 13.10.2005 lahend nr 33-1-44-05).
  1. Lisaks aga tuleb detailplaneeringu menetluse käigus jõuda kokkuleppele teede ja muude teenindamiseks hädavajalike rajatiste kulude kandmise küsimuses, kuna ilma vastava kokkuleppeta tuleb eeldada, et väljaehitamise kohustus ja kulud jäävad vastustaja kanda (vt Riigikohtu 21.01.2015 lahendi nt 3-3-1-73-14 p 12). Sellisele kokkuleppele jõudmine võib võtta praktikas rohkem aega, kui seaduses sätestatud tähtaeg võimaldab. Samas, vaatamata vastustaja mööndusele, et tehnorajatiste rajamine võib olla konkreetses piirkonnas ebamõistlikult kallis, on kaebaja olnud nõus nende kulude enda kanda võtmisega. Ka on kaebaja vähemalt ühes eskiisis ette näinud ka lasteaiale tarviliku krundi koos lasteaia ehitamisega.
  2. Kokkuvõtlikult neis aspektides algatamise käigus kokkuleppele jõudmist ei ole võimalik välistada, arvestades kaebaja nõustumist vastustaja lahendusega. Planeeringuala laiendamise vajadust mh eraomanduses kruntidele ei ole välja selgitatud ning see ei pruugi välistada ka lõplikult detailplaneeringu algatamise. Kohus märgib, et detailplaneeringu algatamine ei sõltu lõplikult maaomaniku nõusolekust või keeldumisest.
  3. Asjas on keskseks küsimuseks, kas detailplaneeringu algatamisest on võimalik keelduda ülekaaluka avalikul huvil põhineval põhjusel (

§ 128lg 2 p 3), kuivõrd valla rahvastiku kasv on sotsiaalsele taristule üle jõu.

Kohus jätab eeltoodud punktides toodud põhjustel kõrvale

§ 128

lg 2 p-s 2 toodud aluse, kuivõrd nimetatud rajatised on planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud ning sellega funktsionaalselt seotud. Selliste rajatiste osas on kohus juba eelnevalt seisukoha võtnud. 10. Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine (

§ 74lg 1).

Üldplaneering on detailplaneeringu koostamise alus (

§ 74lg 5).

Üldplaneeringuga lahendatakse muuhulgas järgmised ülesanded: asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine; ning planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine (

§ 75lg 1 p-d 6 ja 18).

Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine (

§ 124lg 2).

Planeeringute eesmärgiks laiemalt on luua eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut (

§ 1lg 1).

Planeerimisalase tegevuse korraldaja (käesoleval juhul vastustaja) ülesandeks on planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine (

§ 4lg 2 p 5).

Ehitisel, sh elamul ei ole mõju üksnes vahetult piirnevale maatükile, sh mürale, valgusele, ehitise alla jäävatele loodusväärtustele vms; vaid arvestada tuleb ka, käesoleval juhul elamute korral, inimestega, kes sinna elama asuvad ning kelle elutegevus ei piirdu eelduslikult üksnes majapidamises viibimisega. Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu (KOKS § 6 lg 1). Kõik need teenused on otseselt seotud sellega, kui palju inimesi KOVis elab ja milline on nende 4

(7)inimeste vajadused. Juhul kui nende teenuste tagamiseks tuleb luua asutusi, on KOVi kohustus korraldada tema omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist (KOKS § 6 lg 2). 11. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus (

§ 124lg 2).

Riigikohus on enne kehtiva

vastuvõtmist leidnud, et lähiaastateks saab lugeda 4 aastat (08.05.2014 otsuse nr 3-3-1-9-14 p-d 22-23). Kehtiv

§ 140

gl 1 p1 sätestab, et detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Seega on lähiaastatena käsitletav ligikaud 4-5 aastat. Üldplaneering peaks olema

mõtte kohaselt püsivam kui detailplaneering (vt Riigikohtu lahend samas). Riigikohus on 26.05.2021 otsuse nr 3-17-2013 p-s 23 pidanud põhjendatuks sedastust, et maakonnaplaneeringute tavapärane kehtivusaeg on umbkaudu 25-30 aastat ja üldplaneeringute puhul 10-15 aastat.

järgi tuleb nii maakonna- kui ka üldplaneeringud üle vaadata iga viie aasta tagant, seejuures hinnatakse ka planeeringukohase arengu tulemusi ja planeeringu edasise elluviimise võimalusi (vrd

§ 72ja § 92).

Praktikas on kehtestatud üldplaneeringuni jõudmine aastatepikkune protsess, mida kinnitab ka Rae valla praktika: Rae valla üldplaneeringu koostamine algatati

  1. aastal ja jõuti kehtestamiseni
  2. aastal1; Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamine algatati
  3. aastal, mis on
  4. aastal esitatud Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks2; ning Lagedi kandi üldplaneeringu koostamisel on
  5. aastast alates jõutud alles KSH algatamiseni
  6. Ka juhul, kui kohalik omavalitsus jõuab üldplaneeringu ülevaatamisel järeldusele, et vajalik on kehtetuks tunnistamine või muutmine tulenevalt

§ 92

lg-s 2 toodud loetelust, on vajalik siiski uue üldplaneeringu koostamine (

§ 93lg-d 1 ja 2).

Eeltoodust tulenevalt tuleb

§ 128

lg 2 p 3 tõlgendada viisil, et see võimaldab kohalikul omavalitsusel reageerida ka üldistele ruumilise arengu suundumustele ning majanduslikele ja sotsiaalsetele mõjudele siis, kui muudatusi ei ole veel üldplaneeringusse sisse viidud. Eeltoodu ei tähenda, et iga detailplaneeringuga saab asuda ületama üldplaneeringu võimalikke puudujääke, vaid vajalikud muudatused tuleb pikema aja jooksul sisse viia ka Rae valla (lõunaosa) üldplaneeringusse.

§ 79

võimaldab seada ka üldplaneeringu koostamisel planeerimis- ja ehituskeelu; samas ei pruugi seda võimalik olla rakendada väga mitmeks aastaks vaikimisi üle kogu KOVi territooriumi, kuivõrd selline üldine keeld, mis ei arvesta konkreetset kinnistut piisavalt, võib olla omandiõigust üleliia piirav. Nii tuleb leida sobiv tasakaal ühelt poolt üldplaneeringu uuendamisel, et KOVi soovitud piirangud sinna jõuaksid; teiselt poolt iga konkreetse kinnistu arvestamisel, milleks võib olla konkreetse arendustegevuse kavandamisel sobivaimaks kohaks detailplaneering (nagu käesoleval juhul). 12. Vastustaja on vaidlusaluses haldusaktis tuginenud sellele, et Jüri kandi elanike arvu kasv on kiirem kui sotsiaalne taristu seda talub või teenindada suudab; ning isegi siis, kui arendaja (kaebaja) tagab vajalike ehitiste ehitamise, jääksid nende ülalpidamise kulud vastustajale. Seega võib sattuda ohtu avalike teenuste kvaliteetne osutamine, millega saab oluliselt kahjustada avalik huvi. Tallinna Ringkonnakohus pidas sarnases kaasuses 20.12.2022 kohtuotsuses nr 3-21-1051 oluliseks järgmist: - Ka sotsiaalobjektide ehitamine võib olla otseselt seotud elanike arvu märkimisväärse ja hüppelise kasvuga planeeringualal. Detailplaneeringu kehtestamata jätmist sellest tuleneva vajaduse tõttu rajada uusi kooli- ja lasteaiakohti ning kohaliku omavalitsuse rahaliste vahendite puudumist selleks pidas Riigikohus 1 https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering https://www.rae.ee/pohjapiirkond 3 https://www.rae.ee/lagedi 2 5

(7)04.03.2014 otsuses nr 3-3-1-96-13 (p 24) lubatud kaalutluseks detailplaneeringu kehtestamata jätmisel. Olukorras, kus kohalik omavalitsus võib sellistele kaalutlustele tugineda detailplaneeringu kehtestamise üle otsustamisel, võib ta seda teha ka detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel (p 13). - Seega ei ole vastustajal keelatud arvesse võtta detailplaneeringu algatamise otsustamisel vallale kaasnevaid rahalisi kohustusi ja nende täitmise võimalikkust, tulenevalt detailplaneeringuga soovitavast elanike arvu kasvust. Viidatud sätte sõnastus seda ei välista, sest kasutatakse sõna „eelkõige“. Kaalumisel tuleb arvesse võtta ka seda, kui palju võib vallaelanike arv detailplaneeringu tulemusel kasvada, kuid juba elanike arvu vähese suurenemisega kaasnevate kulude kandmine võib õigustada detailplaneeringu algatamata jätmist. Selliste kulude kandmine, mis õigustavad detailplaneeringu algatamata jätmist, peab olema aga detailplaneeringuga otseselt seotud. Eluruumide ehitamisega kaasnevate lisanduvate elanike heaolu tagamiseks vajalikud kulutused tuleb detailplaneeringu algatamisest keeldumisel selgelt ära näidata ja põhjendada, miks vastustajal tuleb lisakulutusi kanda (p 14). - Lasteaia- ja koolikohtade ning sportimisvõimaluste puudumine, samuti raamatukogu ja kultuurimaja kaugus peavad detailplaneeringu algatamata jätmiseks olema sellised, mis takistavad nende mõistlikku ja seadusest tulenevatele nõuetele vastavat kasutamist. Iga sellise ehitise puhul, mille ehitamise jaoks kohaliku omavalitsuse üksusel raha napib, peab olema selge, et selleta ei ole detailplaneeringu elluviimine võimalik.

§ 128

lg 2 p 2 sõnastus kinnitab, et detailplaneeringu algatamisest võib keelduda ka muudel juhtudel peale selles sättes otsesõnu nimetatute. Siiski peavad muud sarnased detailplaneeringu algatamisest keeldumise alused olema samalaadsed ja samavõrd olulised kui sättes otsesõnu nimetatud põhjused. Seetõttu ei saanud vastustaja tugineda detailplaneeringu algatamisest keeldumisel üldsõnaliselt rahalistele raskustele, vaid see tuli selgelt ära siduda konkreetse detailplaneeringu lahenduse ja võimaliku lisanduvate elanike arvuga (p 15). - Raha puudumisele saab tugineda eelkõige siis, kui toimub kohaliku omavalitsuse tulude ulatuslik ja ettenägematu vähenemine või täiendavate ulatuslike ja ettenägematute ülesannete täitmine (vt enne 01.07.2015 kehtinud ehitusseaduse § 13 kohta Riigikohtu 19.05.2010 otsus nr 3-3-1-26-10, p-d 13‒15; 28.10.2010 otsus nr 3-3-1-37-10, p-d 12‒16; 04.03.2014 otsus nr 3-3-1-96-13, p 16; 21.01.2015 otsus nr 3-3-1-73-14, p-d 12‒13) (p 12). Halduskohus selgitab, et viidatud lahend oli seotud olukorraga, kus haldusakti andmisel oli tuginetud

§ 128lg 2 p-le 2, s.o konkreetse planeeringuga seotud taristu rajamisele.

Seetõttu on eelduslikult ringkonnakohus pidanud oluliseks kulutuste võimalikult selge sidumise konkreetse planeeringulahenduse ja lisanduvate elanike arvuga. Käesoleval juhul on vastustaja tuginenud muule ülekaalukal avalikul huvil põhinevale põhjusele (

§ 128lg 2 p 3).

Siiski leiab halduskohus, et samad põhimõtted, et elanike arvu suurenemisega kaasnevate kulude kandmine võib õigustada detailplaneeringu algatamata jätmist, on kohased ka käesolevas asjas. Küll aga ei pea halduskohus viimati nimetatud aluse korral sedavõrd määravaks üks-ühest seost kulude ja DP lahenduse vhael. 13. Kohus ei korda HKMS § 165 lg 2 alusel täies mahus vastustaja seisukohti, miks ei ole piirkonda võimalik täiendavate elamisühikute rajamine. Arengukava ei ole küll õigusloovaks aktiks, kuid võib sisaldada olulisi õigusväliseid indikaatoreid selle kohta, millal on valla kasv jätkusuutlik ning mis hetkest saab seda lugeda liiga kiireks. Käesoleval juhul ei ole vastustaja arengukava väärtuste paikaseadmisel tuginenud erinevate poliitiliste väärtuste kaalumisele, vaid objektiivsemalt hinnatavatele arvulistele indikaatoritele. Vastustaja loodud seos rahvastikuarvu ja teenuste tagamise vajaduse vahel on loogiline ja usutav. Asjaolu, et Rae vallal on probleeme lasteaiakohtade tagamisega, on pikemat aega teada (vt Riigikohtu 06.02.2023 otsus nr 5-22-10). Asjaolust, et vallas puudub piisav arv lasteaiakohti, on loogiliselt järeldatav, et rahvastiku arvu kasvu korral võivad mingist hetkest jääda tagamata koolikohad. Kuni mistahes planeering kehtib, on kinnistu omanikul õigus asuda planeeringu alusel toodut ellu viima. Kohus nõustub kaebajaga selles, et vastustajal tuleb välja üldplaneeringu korralise ülevaatamise käigus selgitada välja, kas planeeringut on võimalik viia ellu, millised on mh olulised sotsiaalsed mõjud ja kas kehtivate detailplaneeringute osas tuleks algatada kehtetuks tunnistamise menetlus (

§ 92

lg 2 p-d 1, 3 ja 5), kuid eeltoodu ei välista konkreetse planeerimislahenduse osas olulise avaliku huvi arvestamist, et arendustegevus pigem ei kiireneks, aga aeglustuks. Siinkohal on olulised 6

(7)vastustaja toodud arvandmed, et rahvastiku juurdekasv ei ole hakanud vähenema ning veel on võimalik ehitada kehtivate detailplaneeringute alusel 430 elamuühikut, mis võib tähendada rohkem kui 1400 elaniku lisandumist olukorras, kus juba praegu on avalike teenuste osutamine problemaatiline. Siinkohal tuleb arvestada ka ajalisi piire – üldplaneering vaadatakse üle iga 5 aasta järel. Samas on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse aluses, mida tuleb käsitleda lühema kui 5 aasta raames (

§ 140lg 1 p 1, samuti Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-9-14 toodu).

Seetõttu ei saa vastustaja ka eeldada, kas detailplaneeringu alusel ehitatavat asutakse realiseerima kohe või millalgi hiljem (vaatamata detailplaneeringu võimalikule edasi kehtimisele, kui seda kehtetuks ei tunnistada). Kohus ei nõustu kaebajaga, et ehituslubade väljastamisel on võimalik asuda rahvastikuarvu kasvu ja/või teenuste mahuga seonduvat hindama või ehitusloa väljastamist ajatama, kuivõrd ehitusluba tuleb anda 30 päeva jooksul taotlemisest (EhS § 42 lg 5) ning vaidlusaluste sotsiaalsete mõjude hindamisel ei ole keeldumine võimalik ka nt EhS § 44 p-de 4 või 10 alusel, kuivõrd nende normide mõjuala ei ole sedavõrd lai. Seetõttu ei oma tähtsust ka kaebaja kavatsus realiseerida detailplaneering millalgi hiljem, kuivõrd vastustaja arengukavast nähtuvalt hinnatakse nt lasteaiakohtade vajaduse vähenemist alles 10 aasta pärast

  1. Sealjuures tuleb arvestada, et juba hetkel on ilmselge lasteaiakohtade puudujääk ning see puudujääk võib kanduda üle koolikohtade puudujäägiks, millele on samuti haldusaktis tuginetud. Nagu nähtub arengukava lähteolukorra lk-lt 13, ei kata puuduolevaid koolikohti ära ka riigigümnaasiumi valmimine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on avaliku huvi konkreetse kinnistu osas piisavalt konkretiseerinud nii, et on arusaadav, milles seisneb oluline avalik huvi detailplaneeringu algatamata jätmisel.
  2. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited menetluslike minetuste tõttu, kuivõrd need ei mõjuta haldusakti resolutsiooni ega seega tühistamisnõude lahendamist. Kui teiste detailplaneeringute algatamine on vastuolus avaliku huviga, on igaühel õigus planeerimismenetluses sellekohast seisukohta avaldada. Kohus möönab, et pikaajaliselt ja korduvalt samale argumendile tuginemine, nt kui kaebaja taotleb lähiaastate möödumisel uuesti analoogse detailplaneeringu algatamist, võib olla vastustajale ilma üldplaneeringut muutmata ning kehtivate detailplaneeringute realiseerimise võimalikkust analüüsimata keerukas. Mingi aja jooksul võib olla võimalik tugineda olulisele avalikule huvile, mis peaks sisalduma üldplaneeringus 10-15 aasta perspektiiviga, ka detailplaneeringu algatamata jätmisel. Samas võib saabuda ajahetk, kus üldplaneeringu ajakohastamata jätmine ei võimalda enam ainuüksi detailplaneeringu algatamisest sama argumendi alusel pikema aja jooksul korduvalt keelduda.
  3. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 4 https://www.rae.ee/arengukavad, Rae valla arengukava 2021-2030, Lähteolukorra analüüs lk
  4. 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.